Mariliis Hinnu kaitseb doktoritööd „In vitro methods for studying the mechanisms of ribosome-targeting antibiotics“

13. mail kl 14.15 kaitseb Mariliis Hinnu biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritööd In vitro methods for studying the mechanisms of ribosome-targeting antibiotics“ („In vitro meetodid ribosoomiga seonduvate antibiootikumide toimemehhanismide uurimiseks“).

Juhendajad:
professor Tanel Tenson, Tartu Ülikool
professor Karin Kogermann, Tartu Ülikool
teadur Marta Putrinš, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Alex J. O’Neill, Leedsi Ülikool (Inglismaa)

Kokkuvõte
Ribosoomis toimuv valkude biosüntees ehk translatsioon on eluks hädavajalik protsess, mistõttu on bakteri ribosoom ka üks peamisi antibakteriaalsete ainete sihtmärke. Antibiootikumiresistentsuse kiire leviku tõttu on oluline tõhustada olemasolevaid ja töötada välja uusi raviaineid, ravimvorme ja raviskeeme. Enne kliinilisi katseid inimestel on aga aineid vajalik põhjalikult katseklaasis (in vitro) kui ka nakkusmudelites (loomarakud/-koed/elusloomad) uurida. Klassikalistes in vitro meetodites kasutatav keskkond ei sarnane aga alati nakkusaegse peremeesorganismiga. Uurimistöö eesmärk oli välja töötada in vitro meetodeid, mis võimaldaksid uurida antibiootikume inimesega bioloogiliselt sarnases keskkonnas. Töö keskmes olid ribosoomiga seonduvad antibiootikumid.

Doktoritöös töötati välja meetodid, mis i) võimaldavad mõõta antibiootikumi vabanemist lokaalseks haavaraviks ette nähtud nanofiibritest; ii) selgitavad, kas verepuhvri olulise koostisosa, bikarbonaadi lisamine katsekeskkonda muudab in vitro antibiootikumtundlikkustestid kliiniliselt täpsemaks; iii) võimaldavad mõõta antibiootikumide mõju bakterite translatsiooni täpsusele. Kui testitud nanofiibrid näitasid suuri erinevusi antibiootikumi vabanemises vesikeskkonnas, siis väljatöötatud meetodid pooltahkes keskkonnas näitasid, et erinevused olid tegelikult väga väikesed. Bikarbonaadi katsed näitasid selgelt, et antibiootikumi toimet bakterile mõjutas bikarbonaadi ebapiisavast puhverdamisest tingitud pH-muutus. Töötati välja fluorestseeruvad translatsioonivigade reporterid, mis andsid uut teavet bakterite translatsiooni täpsuse kohta erinevates tüvedes, kasvukeskkondades, k.a rakusisese nakkuse mudelites, ja antibiootikumide toimel. Kokkuvõttes võimaldavad doktoritöös välja töötatud meetodid ribosoomiga seonduvaid antibiootikume paremini uurida.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/9530588152?pwd=ZzgzMjY4YytzUkZ5aVRCd2pOdVNQQT09  (kohtumise ID: 953 058 8152, pääsukood: kaitsmine).

Lodumets

Eesti märgade elupaikade seisund on väga nukker

Jaan Vihalemm

Teadmussiirdedoktorant ühendab töö ja õpingud

TÜ kaasprofessor valiti Eesti inimarengu aruande peatoimetajaks

Tartu Ülikool kaasprofessor Eneli Kindsiko valiti Eesti inimarengu aruande peatoimetajaks