Tartu Ülikoolil on oluline roll Tartu ja kolledžilinnade ruumi kujundamisel, kultuuripärandi hoidmisel ja energiatõhusate lahenduste rakendamisel. Ülikooli hooned paiknevad üle 300 000 ruutmeetril, mis on rohkem kui 42 jalgpallistaadioni jagu hoonestatud pinda. Sellest omakorda ligi kolmandik on väärikas kultuuripärand. Hooneid asub üle Eesti – mitte ainult Tartus ja kolledžilinnades Narvas, Pärnus ja Viljandis, vaid ka näiteks Tõraveres, Saaremaal, Ida-Virumaal, Tallinnas ja põhjarannikul.
2022. ja 2023. aastal investeeris ülikool energiatõhususe tõstmisse 5,7 miljonit eurot, millest viis miljonit moodustas haridus- ja teadusministeeriumi nutikate investeeringute toetus. 2023. aastal alustati veel töid ligi kahe miljoni euro eest, mis lõpetatakse 2024. aastal. Tutvu toetuse raames tehtud tegevuste andmetega.
Viimastel aastatel tehtud investeeringute tulemusena on ülikooli elektrienergia kulud vähenenud 12-14% kuus. 2024. aastas märtsist hangib ülikool vaid taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Loe lähemalt veebilehelt.
Päikeseenergia kasutuselevõtt ülikooli hoonetes aitab vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Koos salvestusakudega muudab see ülikooli elektrihinna kõikumiste suhtes vähem tundlikuks. Näiteks paigaldati raamatukogule ning Lossi 3 ja Lai 38 asuvatele hoonetele päikesepaneelid, millega enam kui kahekordistati ülikooli elektritootmisvõimsust.
Kaugkütte eelised on keskkonnasõbralikkus, mugavus, kõrge varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind. Kaugkütet toodetakse Tartus kohalikust hakkpuidust ja heitsoojusest, mis on usaldusväärsed energiaallikad. Selle tulemusena väheneb fossiilsete kütuste tarbimine ja suureneb varustuskindlus. Alates 2022. aastast on gaasiküttelt kaugküttele üle läinud järgmised hooned:
Kaugjahutusega jahutatakse hooneid kuumal perioodil jaheda Emajõe veega. Sellega väheneb energiatarbimine, tavalistest jahutusseadmetest tulenev müra ja fossiilsete kütuste tarbimine. Tartu kaugjahutussüsteeme on tunnustatud tõhusa kaugjahutuse märgisega. Alates 2019. aastast on kaugjahutussüsteemiga liidetud järgmised hooned:
Viimastel aastatel on ventilatsiooni ja kütte välja vahetamisega oluliselt parandatud järgmiste hoonete sisekliimat:
Valgustite välja vahetamine kaasaegsete LED-valgustite vastu aitab kokku hoida elektrienergiat ning parandab töö- ja õpikeskkonna valgustingimusi. Näiteks on loodusmuuseumi kabinettides välja vahetatud valgustite elektritarbimine pärast LED-valgustitele üleminekut üle kahe korra väiksem, ent valgusviljakus oluliselt parem. Valgusteid on alates 2022. aastast välja vahetatud järgmistes hoonetes:
Tehnosüsteemide automaatse juhtimise seadistamine annab võimaluse reaalajas ruumi õhukvaliteeti, -temperatuuri ja -niiskust jälgida ning juhtida. Samuti seadistatakse kogutud andmete põhjal talvel kütteajad ja suvel jahutus, et energiakasutust vähendada. Näiteks on Viljandi kultuuriakadeemia Posti 1 hoone elektrienergia tarbimise maht seetõttu vähenenud 40%. Alates 2022. aastast on automaatse tehnosüsteemi juhtimise saanud järgmised hooned: