Näitus „Surma pale. Elu vägi surimaskides“

„Surma pale. Elu vägi surimaskides“ on pühendatud elu mälestustele ja väärtusele. Surimaskid dokumenteerivad kõige ausamalt ja ilustamata inimese nägu vahetult pärast viimast hingetõmmet, väljendades seeläbi elu kaduvust. Samal ajal on need tänu vahetule kokkupuutele lahkunu näoga omamoodi kultuurireliikviad, mis on laetud lahkunu elujõuga ja ülistavad nii tema igavest mälestust väärivat elu.

Surnute ja maskide seos ulatub juba aastatuhandete taha Vahemere vanade kultuuride aega, kui toonaste matuserituaalide käigus kaeti lahkunu nägu maskiga. Renessansiaegses Itaalias hakati XV sajandil surimaske kasutama lahkunu mälestusesemena. Surimaskide viimaseks kõrgajaks Euroopas võib pidada XVIII ja eriti XIX sajandit, kui neid võeti nii leina väljendamiseks kui ka teaduslikel eesmärkidel.

XX sajandiks juurdus lääne kultuuriruumis tava võtta surimask inimeselt, kelle elu sooviti mäletada ja saavutusi hinnata. Surnult maski võtmise tava hoiavad üksikud matusebürood ning peamiselt kunstnikud ja teatritegelased elus ka tänapäeval.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitusel „Surma pale. Elu vägi surimaskides“ on eksponeeritud kolmandik Eesti mäluasutuste kogude surimaskidest. Ühes ruumis kohtuvad 28 märkimisväärse kultuuri- ja teadustegelase elud. Nende hulka kuuluvad Aleksander Puškin ja Immanuel Kant, Anton Hansen Tammsaare ja Oskar Luts, Netty Pinna ja Kalju Komissarov.

Näitus kutsub avastama surimaskide valmistamise fenomeni ning mõtisklema meie seast lahkunute mälestamise ja neist maha jääva pärandi üle.

Näitus on avatud 14.05.2021–18.03.2022 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.

Kuraatorid: Ken Ird, Anu Rae
Kunstnik: Kristjan Suits
Graafiline kujundaja: Katre Rohumaa (Tallinna Linnateater)
Projektijuht: Ken Ird
Toimkond: Anne Arus, Karoliina Kalda, Tiiu Kreegipuu, Ele Loonde, Külli Lupkin, Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus, Külli Valk