Tartu Ülikool ja Bolt esitlesid uue isejuhtivate sõidukite labori katseautot

Täna, 28. jaanuaril esitlesid Tartu Ülikool ja Bolt Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori jaoks hangitud katseautot. Tipptehnoloogiaga varustatud autoga hakatakse tegema eksperimente mitmes teadus-arendussuunas ja juba tänavu soovitakse jõuda ka katsesõitudeni linnaliikluses.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö juhi ja labori projektijuhi Anne Jäägeri sõnul on täna esitletud katseauto sisuliselt tehnoloogiaarendusplatvorm. Selle abil alustatakse teadus- ja arendustööd mitmel isejuhtimisega seotud uurimisteemal. „Muu hulgas hakkame uurima võimalusi, kuidas automaatselt koostada isejuhtimiseks vajalikke masinloetavaid täppiskaarte, tagada kasutajaohutus ja süsteemide turvalisus ning täiustada inimese ja sõiduki vahelise suhtluse viise,“ selgitas Jääger.

„Tartu Ülikooli eesmärk ei ole oma isejuhtiva auto väljatöötamine, vaid eksperimentaalne teadus-arendustegevus vabavaraliste tehnoloogiate ja kaardirakenduste abil. Soovime analüüsida, kuidas sobivad maailmas välja töötatud tehnoloogilised lahendused isejuhtivate autode peal kasutamiseks Eestis, ja nende põhjal uut tehnoloogiat edasi arendada,“ selgitas Jääger. Teadus- ja arendustegevuse kõrval on oluline eesmärk koolitada tulevasi spetsialiste. „Seepärast on peagi algamas esimesed isejuhtivate sõidukite tehnoloogiate kursused ja labori töösse kaasatakse üliõpilasi,“ lisas Jääger.

Täna tutvustatud sõiduk on varustatud mitmete seadmetega, nagu laserlokaator, kaamera, radar ja navigatsioonisüsteem, mis aitavad autol tulevikus iseseisvalt sõita. Praegu suudab sõiduk iseseisvalt läbida ettemääratud marsruudi ja seda juhitakse tarkvara kaudu. Järgmine samm on jõuda pärast tehnoloogia arendamist katsesõitudega liiklusesse. Enne katsetusi kontrollitakse kõiki funktsioone põhjalikult arvutisimulatsioonis ja seejärel parkimisplatsil. Katsesõitude ajal on ohutuse tagamiseks autos alati kaks inimest: rooli taga istub turvajuht ja kõrvalistmel teaduskatse tegija.

Ülikooli ja Bolti koostöös sündinud laboriga on tulevikus oodatud liituma ka teised ettevõtted, kes tegutsevad isejuhtimistehnoloogia alal. Samuti on kavas koostöö linna ja Maanteeametiga, et kohandada õigusnõudeid kiirelt arenevale tehnoloogiale vastavaks.

Bolti andmeteaduse valdkonna juhi André Karpištšenko sõnul on Tartu Ülikooliga tehtava koostöö eesmärk valmistada ette uue tehnoloogia turuletulekut ja kaasata tulevikus Bolti teenustesse isejuhtivad autod. „Bolt on olemasolevat tehnoloogiat edukalt rakendanud. Edu jaoks on aga olulised ka tugevad teadmised ja Tartu Ülikoolil on need olemas. Samuti on ülikoolil kogemus innovatiivsete projektide arendamisel. Laboris tehtavad teadusuuringud ja arendustegevus aitavad tuleviku turu jaoks välja arendada parimaid lahendusi,“ ütles ta.

„Tulevikus on isejuhtiv auto üha kasvavat transpordivajadust arvestades säästlik alternatiiv. Kindlasti muutub transport linnas, äärelinnas ja maal eri moel. Ent koos tehnoloogiaga, mida arendatakse Tartu Ülikooli, Bolti, Archimedese ja teiste organisatsioonide koostöös, peavad arenema ka õigusruum ja taristu, et inimestel oleks võimalus kasutada uudseid liikumisviise,“ lisas Karpištšenko.

Bolt sai Archimedese meetmest „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetust, et teha koos Tartu Ülikooliga isejuhtivate sõidukite tehnoloogia rakendusuuringuid 2019. aasta maist 2021. aasta augustini.

Lisateave:
Anne Jääger, TÜ arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö juht ja labori projektijuht, 737 6415, anne.jaager@ut.ee
Jaan Lašmanov, Bolti pressiesindaja, 5695 0462, press@bolt.eu

Doctoral defence: Rodolfo Basile „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach”

On 24 May, at 14:15 Rodolfo Basile will defend his doctoral thesis "„Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach” for obtaining the degree of Doctor of Philosophy (Finnic languages).
Rahvusvaheline Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents 07.-11.05.2024

Science Fiction Research Association annual conference at University of Tartu

ATH-d illustreeriv pilt

High genetic risk of attention deficit hyperactivity disorder suggests possible health consequences