Efektiivsed ja innovatiivsed aktiivõppemeetodid ruumilise pädevuse arendamiseks matemaatika tundides

Koolituse läbinud õppija:
- mõistab, kuidas ruumilise pädevuse arendamine toetab matemaatikaõpetust ja geomeetrilistele seaduspärasustele toetuvate ülesannete lahendamist;
- oskab kasutada origamist pärinevaid tehnikaid matemaatika tundides, et aidata õpilastel loovalt lahendada geomeetrilisi probleeme;
- on omandanud erinevaid aktiivõppemeetodeid, et luua õpilastele praktilisi käelisi ning käelist ja digivahendeid siduvaid tõhusaid õppimisvõimalusi;
- on võimeline siduma ruumilise pädevusega seotud ülesanded matemaatika riikliku õppekavaga.

Hannes Jukk - MSc matemaatika, matemaatikahariduse nooremlektor
Tiina Kraav - PhD matemaatika, matemaatikahariduse lektor

Teema	Maht	Õppejõud
1. Aktiivõppemeetodite rakendamise teoreetilised ja teaduspõhised eelised traditsiooniliste õppemeetodite ees. Ruumilise pädevuse arendamise olulisus matemaatikatunni kontekstis ja laiemalt. Tõhusad praktikad ruumilise mõtlemise arendamisel. Nimetatud oskuse arengut toetavatele õppematerjalidele esitatavad nõuded, arvestades nii kaasava hariduse kui mitmekeelsuse ning -kultuurilisuse eripärasid. Praktiline kasu: koolitusel osalejad omandavad arusaama aktiivõppemeetodite eelistest ja sellest, millised neist ja kuidas toetavad ruumilise pädevus arengut matemaatikas ning milleks see oluline on. Omandatakse konkreetseid strateegiad ja tööriistade kasutus, mida õpilaste ruumilise mõtlemise oskuse arendamiseks rakendada. Lisaks saadakse juhised, kuidas valida ja luua õppematerjale, mis vastava oskuse arengut tõhusalt toetaksid.	13
2. Origami kui õppimisvahend. Origami ajalugu ja kasutamine hariduses. Geomeetriliste kujundite loomine origami abil ning teaduspõhised uuringud vastava tegevuse mõjudest. Kuidas seostada origami tehnikad matemaatika õppekavaga. Praktiline kasu: koolitusel osalejad omandavad praktilise kogemuse origami tehnikate kasutamisest õppimisvahendina, õppides geomeetrilisi kujundeid looma ja neid matemaatika õppekavaga siduma. Osalejad tutvuvad origami ajalooga hariduses ning teaduspõhiste uuringutega, avades nimetatud meetodi positiivse mõju nii ruumilise kui loova mõtlemise arengule. Koolituspäev annab esmased tööriistad integreerimaks origamist pärit põhimõtted matemaatika õpetamisse ning teadmised, kuidas tõhusalt läbi origami tutvustada matemaatika rakendatavust inseneerias, meditsiinis, disainis ning mujal.	13
3. Aktiivõppemeetodid ruumilise pädevuse arendamiseks. Aktiivõppe põhimõtted ja erinevad meetodid. Õppemeetodid, mis hõlmavad käelisi tegevusi, IKT vahendite tuge käeliste tegevuste rakendamisel ning koostööd (sh grupitöö, projektipõhine õpe). Praktiline kasu: osalejad saavad põhjalikuma ülevaate aktiivõppe põhimõtetest ja erinevatest konkreetsetest meetoditest, mis arendavad õpilaste ruumilist pädevust. Nad õpivad kasutama käelisi tegevusi, IKT-vahendeid ning koostööl põhinevaid meetodeid, et muuta matemaatika tunnid kaasahaaravamaks ja teadmiste omandamine tõhusamaks. Koolituspäev pakub praktilisi tööriistu rikastamaks õpikogemust.	13
4. Õppijate koostatud õppematerjalide esitlemine. Tagasiside kaasõppijatelt ja koolitajatelt ning praktiliste kogemuste jagamine Praktiline kasu: koolitusel osalejad saavad võimaluse esitleda iseseisva töö raames koostatud õppematerjale ja saada väärtuslikku tagasisidet nii kaasõppijatelt kui ka koolitajatelt. Konstruktiivne tagasiside aitab õpetajatel luua ja täiustada tõhusaid õppematerjale ning arendada oma õpetamispraktikat, muutes õpitegevused õpilaste jaoks motiveerivamaks ning seeläbi parandades nende õpitulemusi.	13

Täiendõppeprogrammis osalemine on töötavale kõrgharidusega õpetajale tasuta.

Tartu linn TÜ Delta õppehoone (Narva mnt 18, Tartu) ruum 2039

Õppetöö toimub koolituse läbiviimiseks sobivates õpperuumides, mis on varustatud vajaliku õppetehnikaga ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Toimumised:
21.-22.03.2025 (R, L, 29. õppenädal)
2.-3.05.2025 (R, L, 35. õppenädal)

Päevakava
10.00-11.30
11.45-13.15
14.00-15.30
15.45-17.15

Täiendusõppe programm loetakse positiivselt lõpetatuks kui õppijal on täidetud hindamiskriteeriumid ning esitatud neid kriteeriume kinnitavad tööd.

Eristamata (arv, m.arv, mi)

Tagasisidestamise meetodid:
- õppejõudude tagasiside sisaldab põhjalikku ja konstruktiivset vaadet iga rühma koostatud õppematerjalile vastavalt hindamiskriteeriumitele;
- kaasõppijate tagasiside loob võimaluse ettepanekute esitamiseks lähtuvalt varasemast kogemusest ja äsjasest saadud teadmiste klassiruumis rakendamisest.

Rühmatööna koostatakse õppematerjal lähtudes kursusel käsitletud teemadest ja uutest teadmistest. Õppematerjali katsetatakse ning täiustatakse vastavalt saadud kogemusele ning tagasisidele. Valminud õppematerjali esitletakse viimasel õppepäeval. Tagasiside õppematerjalile saadakse õppejõududelt ja kaasõppijatelt. Kasutatavad hindamiskriteeriumid on õppematerjali: - sisuline korrektsus ja riikliku õppekava nõuetele vastavus; - seostatavus õpitava matemaatika laiema rakendatavusega; - seotus loova ja kriitilise mõtlemise arenguga; - sisuline kohandatavus õppijate tasemest lähtuvalt, materjali nö avatavus; - juhiste mõistetavus; - kaasahaaravus.

tunnistus/tõend

21.03.2025

Kristel Uiboupin, kristel.uiboupin@ut.ee, +372 +372 5229310