Tegevusjuhendaja sissejuhatava koolituse e-õppe programm

Kursuse "Tegevusjuhendaja sissejuhatava koolituse e-õppe programm" peamiseks eesmärgiks on pakkuda esmaseid baasteadmisi, mida läheb vaja tööks tegevusjuhendajana erihoolekandeasutustes. Samuti on kursus heaks abivahendiks neile, kes psüühilise erivajadusega inimestega kas koos elavad, neid hooldavad ja/või igapäevaselt muul moel kokku puutuvad.

Programmi läbimine tõstab õppijate teadmisi ja oskuseid juhendamaks ja töötamaks psüühilise erivajadustega inimestega. Kursuse läbimine võimaldab alustada töötamist tegevusjuhendajana erihoolekandeasutustes, eeldusel, et ülejäänud tegevusjuhendaja baasõpe (kogumaht koos e-õppe programmiga 260 tundi) läbitakse kahe aasta jooksul alates e-koolituse lõpetamisest. Kuni tegevusjuhendaja baasõppe (260 tundi) läbimiseni võib töötada erihoolekandeasutuses teise, haridusnõuetele vastava, tegevusjuhendaja juhendamisel.

Tegevusjuhendajad, psüühilise erivajadusega inimeste hooldajad. Sel koolitusel ei ole võimalik osaleda Töötukassa rahastusega.

Kursusele registreerumine. NB! Palume kursusele registreeruda persinaliseeritud või isikliku aadressiga. Asutuste üldmeilidele (nt [email protected] või [email protected]) ei pruugi programm sisselogimise andmeid saata. Kuna tegemist on sissejuhatava koolitusega, on seda võimalik läbida vaid üks kord.

Programmi läbinud õppija:
* omab ülevaadet Eesti erihoolekande süsteemist, sh on teadlik ja mõistab, mis on erihoolekandes aastatega muutunud ja mis põhjusel;
* teab, millised õigusaktid kehtivad erihoolekande kohta;
* on teadlik psüühikahäiretega inimeste õigustest ja oskab juhendada vajaliku abi leidmisel ning juhendada inimest vajaliku õigusalase abi leidmisel;
* tunneb andmekaitse nõudeid ja sotsiaalala töötaja eetika põhimõtteid;
* omab ülevaadet erihoolekandeteenuste peamiste sihtrühmade erinevustest ja eripäradest;
* omab ülevaadet psüühikahäirest tingitud erinevatest inimese tegevusvõimet ja käitumist mõjutavatest teguritest;
* omab algteadmisi selle kohta, mida silmas pidada tegevuste läbiviimisel, lähtuvalt inimese terviseseisundist tulenevast eripärast ja arvestades vaimse tervise psühhopatoloogiat;
* omab ülevaadet toetava keskkonna loomisest erinevatele sihtrühmadele;
* lähtub tegevuste valikul psüühikahäirega inimese tugevustest ning valib inimese jaoks olulisi ja tegevusvõimet toetavaid arendavaid tegevusi;
* on teadlik psüühikahäirega inimese taastumise toetamise võimalustest lähtudes taastumise põhimõtetest;
* mõistab inimesest ja tema eripäradest lähtuva eesmärgistatud juhendamise vajalikkust, sh nii tegevusplaani koostamisel kui tegevuste läbiviimisel;
* on teadlik autismispektri häirega inimeste juhendamise eripäradest;
* teab sihtgrupist lähtuvalt raskesti mõistetava käitumise mõjutegureid ja põhjuseid ja käitumise väljaselgitamise vajadust;
* oskab välja selgitada psüühikahäirega inimese raskestimõistetava käitumise võimalikke põhjuseid;
* teab kuidas ja milliseid sekkumisvõtteid kasutada raskestimõistetava käitumise ennetamiseks ja/või vähendamiseks;
* teab, et ohumärkide plaani on üks võimalikest raskesti mõistetava käitumise ärahoidmise võimalustest;
* mõistab raskestimõistetava käitumise põhjuste väljaselgitamise, analüüsi ning dokumenteerimise vajalikkust;
* teab, kuidas tagada enese ja teiste ohutus;
* kaasab psüühikahäirega inimese tundmaõppimiseks ja aktiviseerimiseks ning sobivate juhendamisviiside valimiseks võrgustiku liikmed;
* mõistab enda kui tegevusjuhendaja rolli leidmaks võimalusi psüühikahäirega inimeste kaasamiseks kogukonna tegevustesse;
* oskab teha koostööd meditsiinisektori esindajatega (kiirabi, arst, pereõde jt) ning juhendab ja toetab raviskeemi järgimist;
* tunneb meeskonnatöö põhimõtteid töös psüühikahäiretega inimestega ning mõistab meeskonnatöö vajalikkuse olulisust tööprotsessis.

Raine Pilli
Liina Käär
Ewe Alliksoo
Elin Kokla
Tuuli Ainsaar
Kaisa Rentel
Reet Asmer

Teema	Maht	Õppejõud
1. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis. Teemad: * deinstitutsionaliseerimise suunad ja põhjendused; * erihoolekandeteenuste liigid, eripärad, nõuded teenuseosutajatele ja tegevusjuhendajatele; * teenusesaajate õigused (Sotsiaalhoolekandeseadus, Inimõiguste konventsioon, Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon); * sotsiaalalatöötaja väärtused ja eetika; * kvaliteedijuhised erihoolekandes; * konfidentsiaalsus ja andmekaitse.	8	Liina Käär, Ewe Alliksoo
2. Erihoolekandeteenuste sihtrühmad ja eripära. Teemad: * levinumad psüühikahäired, diagnoosid ning sümptomid; * erineva diagnoosiga klientide käitumine erinevates keskkondades ja situatsioonides; * psüühikahäirete seos arengupsühholoogiaga (eriti intellektihäire ja autismispektrihäire kontekstis); * psüühikahäirega inimeste motiveerimine.	8	Elin Kokla
3. Psüühilise erivajadusega inimeste juhendamine. Teemad: * tegurid, mis mõjutavad erineva psüühikahäirega inimese tegevust; * isikukeskse lähenemise põhimõtted, taastumisele orienteeritus; * eesmärgistatud juhendamine, arvestades psüühikahäirega inimeste käitumise eripärasid; * tegevuste valik ja planeerimine sh planeerimine (inimesest lähtuv ning võimalustest lähtuv/ võimaluste loomine) ning päeva planeerimine asutuse vaates; * autismispektrihäirega inimeste juhendamise eripärad; * enesemotivatsioon ja -toetamine töös sihtgrupiga.	8	Reet Asmer
4. Raskesti mõistetav käitumine. Teemad: * raskestimõistetava käitumise liigid (sh autismispektrihäire) ja neid vallandavad mehhanismid, põhjused sihtrühmade lõikes; * raskestimõistetava käitumise ennetamine ja reageerimine ohuolukordadele; * ohumärkide plaani koostamine ja rakendamine; * ohuolukordade dokumenteerimine ja neist teavitamine, sh lähtudes konfidentsiaalsusnõudest ja eetilistest aspektidest. Teema sisaldab erinevaid perspektiive: * teenuse saaja: teadlikkus elu ja tervist ohustavatest harjumustest vm (kugistamine, putukaallergia, eksimine vm); * töötaja: isikukaitsevahendid; ergonoomika; ohtlike ainete (nt desovahendite jms) hoiustamine.	8	Raine Pilli, Tuuli Ainsaar
5. Meeskonna- ja võrgustikutöö erihoolekandes, ravimid, nende toimed ja käitlemine. Teemad: * võrgustiku liikmed ja kogukonna roll erihoolekandes; * kaasamine ning tegevusjuhendaja roll nii võrgustiku- kui meeskonnatöös; * suhtlemine ja koostöö erinevate võrgustikuliikmetega, sh meditsiinipersonaliga; * meeskonnatöö igapäevases tegevusjuhendaja töös; * meeskonnatöö põhimõtted ja meetodid; * ravimid, nende toime ja käitlemine.	8	Liina Käär, Kaisa Rentel

Sotsiaaltöö ja nõustamine

SVPC.TK.151

Õppematerjali iseseisev läbimine ning lõputesti sooritamine (kuni kolm katset: kolme katse ebaõnnestumisel tuleb kursusele uuesti registreeruda).

Eristamata (arv, m.arv, mi)

Kirjalik lõputest.

Tulemuste lävend 26,27 punkti lõputestist (max 37).