Võistlevad arusaamad regionalismist

-

Toimumise aeg
Maht
2 EAP (52 tundi)
Õppevorm
veebiõpe
Toimumiskoht
Veebis
Hind
tasuta
Õppejõud
Maili Vilson
Kristel Vits
Andrey Makarychev
Shota Kakabadze
Ryhor Nizhnikau
Stefano Braghiroli
Mari-Liis Sulg
Anna Beitane
Iryna Maksymenko
Reina Shehi (Zenelaj)
Nikoleta Dukanovic
Õppekava rühm
Poliitikateadus ja kodanikuõpetus
Õppekeel
Inglise
Programmi kood
SVJS.TK.025
Eesmärk:
Kursuse eesmärk on käsitleda regionalismi võrdlevaid dimensioone Euroopa ja Euraasia kontekstis, pidades silmas integratsiooniprotsesse, muutumist ja konsolideerumist EL-is ning postkommunistlikkus ruumis. Kursuse põhiosa hõlmab võrdlevat hinnangut EL-i, SRÜ ja EAML institutsionaalsetele ja poliitilistele eesmärkidele. Osa kursusest käsitleb üksteist täiendavate, ent samal ajal väga eriliste intergratsiooniprojektide protsesse ja dimensioone ning nende vastastikke mõjusid. Teine osa käsitleb konkreetseid juhtumeid. Kursuse raames võrreldakse ajaloolisi ja institutsionaalseid arenguid Lääne-Euroopas ning selle laiendamine endises NSV ruumis pärast 1991. Kursuse põhiteemad: - Mis on regionalism? - Kuidas saab regionalismi kontseptuaalselt ja teoreetiliselt määratleda? - Mis on regionalismi eripära Euroopa integratsiooniprotsessi kontekstis? - Millised ELi regionalismi tunnused on saanud Euraasia integratsiooniprotsessi osaks? - Kuidas käsitleb Euraasia integratsioon rahvusülesust, parlamentarismi ja demokraatiat? - Kuidas suhestuvad erinevad regionalismi mustrid ELis ja Euraasias? - Millised on regionalismi tulevikutrendid Euroopas ja Euraasias?
Sihtrühm:
Võrdleva regionalismi ja integratsiooniprotsesside huvilised, bakalaureuse- ja magistriõppekavade üliõpilased
Kursuse õpiväljundid:
Kursuse lõpuks on osalejatel arusaam Euroopa ja Euraasia integratsiooniprotsessi olemusest, vundamendist, ajaloost ning institutsionaalsetest ja poliitilistest arengutest. Neil on selge arusaam regionalismi teoreetilistest perspektiividest ja kontseptuaalsetest aspektidest ning osalejatel on võimalus seda konkreetsete juhtumite puhul rakendada.

Kursuse edukalt läbinud osaleja:
- mõistab ja eristab piirkondliku integratsiooni protsesside põhikontseptsioone ja põhialuseid;
- mõistab ja eristab institutsioonilisi ja ajaloolisi arenguid EL-is;
- oskab uurida Euraasia piirkondliku integratsiooni protsesse;
- saab teadmised demokraatliku protsessi dünaamika ning riigiülese, parlamentarismi ja valitsemistava dimensioonist erinevates piirkondades;
- oskab analüüsida regionaalset integratsiooni konkreetsete juhtumite põhjal, kasutades asjakohaseid mõisteid;
- oskab hinnata regionaalse integratsiooni praegust olukorda Euroopas ja Euraasias, suhtluskeskkonda ja võimalikke tulevikutrende.
Õppejõud:
Maili Vilson - Politoloogia doktorant ja doktoriõppe koordinaator. Tema peamised uurimisteemad on Euroopa Liidu naabruspoliitika ja liikmesriikide välispoliitika euroopastumine.
Kristel Vits - Politoloogia doktorant. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on de facto riigid, rahvusvahelised konfliktid ja poliitiline geograafia.
Andrey Makarychev - Regionaalne poliitikauuringute professor. Tema teadussuunad on Venemaa välispoliitika diskursus, rahvusvaheline julgeolek ning regionalism EL-i ja Venemaa ühises naabruses.
Shota Kakabadze - Omab Tartu Ülikooli politoloogia doktorikraadi. Tema peamised uurimisalad on: identiteedipoliitika, EL-i ja Gruusia suhted, euroopastumine.
Ryhor Nizhnikau - Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ELi naabruse ja Venemaa programmi vanemteadur. Tema teadussuunad on ELi idanaabrus, Venemaa poliitika Nõukogude Liidu järgses ruumis, Valgevene, Moldova ja Ukraina sise- ja välispoliitika.
Stefano Braghiroli - Euroopa õpingute kaasprofessor, Euroopa Liidu - Venemaa uuringute magistriõppekava programmijuht (Tartu Ülikool). Tema peamised teadussuunad on muu hulgas erakondlik poliitika Euroopa Parlamendis, Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, valimisprotsess Kesk- ja Ida-Euroopas ja Türgis.
Mari-Liis Sulg - Politoloogia doktorant, kelle uurimishuvide hulka kuuluvad Eesti välispoliitika, Eesti välispoliitika ajalugu, väikeriikide välispoliitika, geopoliitilised narratiivid välispoliitikas ning erinevad diplomaatilised välispoliitilised võtted.
Anna Beitane - Projektijuht, MA, Euroopa Liidu – Venemaa uuringud (Tartu Ülikool). E-kursuste ja MOOCide arendusjuht J. Skytte politiikauuringute instituudis.Tema peamised pädevusvaldkonnad on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, endiste Nõukogude Liidu riikide, eriti Balti riikide ja Venemaa sise- ja välispoliitika.
Iryna Maksymenko - Odessa I.I. Mechnikovi rahvusülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna dotsent. Tema uurimisvaldkondadeks on Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa strateegia Musta mere piirkonnas, EL-i ja Ukraina koostöö, EL-i roll Transnistria konflikti ja Ukraina konflikti lahendamisel, Ukraina riiklik julgeolek ja välispoliitika.
Reina Shehi (Zenelaj) - Tirana Epoka ülikooli Euroopa õpingute keskuse juhataja ning politoloogia ja demokratiseerimise, konfliktide ümberkujundamise ja Euroopa integratsiooni osakonna õppejõud. Tema akadeemilised tööd hõlmavad selliseid valdkondi nagu konfliktide juhtimine, rahu-uuringud, rahvusvahelised suhted, regionaalpoliitika.
Nikoleta Dukanovic - Donja Gorica ülikooli rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia osakonna õppejõud.
Content:
Teema Maht Õppejõud
1. Teise maailmasõja järgne regionalism Euroopas. Rahvusriikidest Euroopa poliitikani: üleriiklus, mitmetasandiline valitsemine, demokraatia ja demokraatia defitsiit. 8 Stefano Braghiroli
2. Mõisted ja põhialused piirkondliku integratsiooni protsesside mõtestamiseks. Mis on regionaalsus? Näitajad ja tegurid. 8 Stefano Braghiroli
3. Alma-Ata protokollist EAEU lepinguni - Putini kiri "Uus integratsiooniprojekt Euraasiale: tulevik tegemisel". 9 Maili Vilson, Andrey Makarychev, Stefano Braghiroli, Anna Beitane
4. Kõrvalekalle riigiülesest mudelist ja võrdlus Euroopa Liiduga. Teineteist välistavad regionaalsuse mudelid - 2014. aasta talv ja ELi assotsiatsioonilepingud. 9 Kristel Vits, Andrey Makarychev, Stefano Braghiroli, Anna Beitane
5. Juhtumianalüüsid ja poliitikaküsimused - Ukraina, Gruusia, Valgevene, Montenegro ja Albaania 9 Ryhor Nizhnikau, Anna Beitane, Iryna Maksymenko, Reina Shehi (Zenelaj), Nikoleta Dukanovic
6. Võrdlev regionaalsus: integratsiooni ja hegemoonia vahel. Euroopa ja Euraasia regionaalsuse tulevik. 9 Andrey Makarychev, Stefano Braghiroli, Anna Beitane

Õpingute alustamise tingimused:
Põhiteadmised rahvusvaheliste suhete ja võrdleva poliitika terminoloogiast on soovituslikud. Sellest hoolimata annab kursus kasulikku taustateadmisi kõigile üliõpilastele, kes on huvitatud Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest ja üldiselt rahvusvahelistest suhetest.
Nõuded lõpetamiseks:
MOOC tunnistuse saamiseks peab üliõpilane saama kõikidest kohustuslikest ülesannetest läbi vähemalt minimaalse lävendi ulatuses (51 punkti).
Väljastatav dokument:
tunnistus
Toimumiskoha info:
MOOC toimub Moodle'i keskkonnas.
Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppetöö toimub täiendõppeprogrammi läbiviimiseks sobival e-õppe platformil (Moodle), mis eeldab üliõpilaste digioskusi.
Toimumise ajakava ja lisainfo:
Kursus keskendub regionalismi mitmekülgsele olemusele erinevates Euroopa ja Euraasia geograafilises ja geopoliitilistes kontekstides ning selle kontseptuaalsele ja teoreetilisele määratlusele. Kursus vaatleb riikidevahelist suhtlust ning rahvusülesuse ja valitsustevahelise integratsiooni trende. Ajaloolised ja institutsionaalsed võrdlusperspektiivid võimaldavad osalejatel praktiliselt hinnata arenguid Euroopa ja Euraasia regioonides ning uurida nende mõju konkreetsetele juhtumitele.

Kursus on välja töötatud Jean Monnet mooduli "Neighbourhood, Enlargement, and Regionalism in Europe" (NearEU) raames Erasmus+ programmi toel (GA 620279-EPP-1-2020-1-EE-EPPJMO-MODULE).
Hinnainfo:
MOOC on tasuta
Tulumaksutagastus füüsilisest isikust maksjale:
Jah
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis:
Eristamata (arv, m.arv, mi)
Hindamismeetodid:
Kursuse raames on võimalik igal osalejal saada 100 punkti. Kursuse läbimiseks peavad osalejad saama vähemalt 51 punkti, mis on kogunenud kõikide hinnatud tööde eest kokku. Kursuse lõplik hindamine koosneb järgmistest elementidest: - kaks valikvastustega viktoriini - 2x20 = max 40 punkti - kirjalikud ülesanded - 3x20 = max 60 punkti - suhtlus foorumis- arvestatud/mittearvestatud Kokku: 100 punkti
Hindamiskriteeriumid:
Kursusel on mitte-eristatav hindamine. Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane koguma kohustuslikest ülesannetest kokku vähemalt 51 punkti. Hindamiskriteeriumide üksikasjad on kirjas Moodle’is.
Registreerumise tähtaeg:
20.04.2023
Registreerimise lisainfo:
Aitäh kursusele registreerimise eest! Kursus algab 24.04.2023. Juhised ja kasutajatunnused saadetakse kursuse lähenedes. Lisaküsimustega palun pöörduge: - Anna Beitane, projektijuht - anna.beitane@ut.ee
Täiendav info:
Anna Beitane, anna.beitane@ut.ee, +372 +372 737 5198
Täiendusõppe üldinfo:
Elukestva õppe keskus
Ülikooli 18, Tartu, 50090
+372 737 5804

Samas õppevaldkonnas on algamas veel


Toimumise aeg: 14.02.2023 - 14.02.2023 Maht: 0.25 EAP (6 tundi) Õppevorm: lähiõpe Language: Eesti

Toimumise aeg: 13.02.2023 - 17.04.2023 Maht: 1 EAP (26 tundi) Õppevorm: veebiõpe Language: Eesti

Toimumise aeg: 24.03.2023 - 30.04.2023 Maht: 3 EAP (78 tundi) Õppevorm: põimõpe Language: Eesti

Toimumise aeg: 10.03.2023 - 02.06.2023 Maht: 3 EAP (78 tundi) Õppevorm: põimõpe Language: Eesti

Toimumise aeg: 20.03.2023 - 21.05.2023 Maht: 1.5 EAP (39 tundi) Õppevorm: veebiõpe Language: Eesti
01.02.2023
#täiendusõpe
Täiendusõppe infolistiga liitumine
12.12.2022
#täiendusõpe
Mikrokraadiprogrammi "Haldusõigus praktikutele" vastuvõtt avatakse augustis 2023.
01.11.2022
#täiendusõpe
Mikrokraadiprogramm "Lapse õigused ja heaolu" vastuvõtt avatakse 20. novembril.
01.11.2022