Religiooniuuringud ja teoloogia
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Mitmekülgne õppekava soodustab inimese ja maailma terviklikku mõistmist ning pakub sulle võimaluse tegeleda teemadega, mis huvitavad just sind. Sõltumata oma maailmavaatest õpid sa tundma religioone alates maausust ja budismist kuni kristluse ja islamini ning kriitiliselt hindama religiooni rolli nii ajaloos kui ka tänapäeval. Õpingud avavad sulle võimaluse valmistada ennast ette tööks väga erinevatel elualadel, mis eeldavad loovust, analüütilist mõtlemist, inimesetundmist ja head orienteerumist nii kultuuris kui ka ühiskonnas laiemalt.
„Põhjusi, miks tasub õppida usuteaduskonnas, on tegelikult palju. Üks põhjus võib olla näiteks huvi muistsete maailmade ja inimeste vastu, kellest on nüüdisaja maailma jõudnud üksnes kauge kaja. Ühtlasi võib usuteaduskonda tulla soovist paremini mõista praegust maailma, kus on religioonil ja usul samuti oma koht. Mis on aga peamine: usuteaduskonnast saadud teadmisi on võimalik rakendada väga erinevates kontekstides ja olukordades sõltumata sellest, kas ja mida sa ise usud või ei usu.“
Meil on mitmekesine päevaõpe, kus on mõne suure loengukursuse kõrval palju paindlikku väikerühmatööd. Õppepäevi korraldame usunditega seotud põnevates paikades. Õppekava sisaldab mitut valikut ja see on teiste erialadega lõimitud.
Õppimine usuteaduskonnas tähendab tihti personaalset koostööd oma valdkonnas kõrgelt hinnatud õppejõuga. Õppejõududele on meie üliõpilased andnud ülikooli parima hinnangu. Üliõpilasi juhendavad õppetöös edasijõudmisel peale õppejõudude ja tugipersonali ka kaasüliõpilased.
Sulle avanevad head võimalused täiendada end üliõpilasvahetuse ja stipendiumiprogrammide abil teiste riikide ülikoolides.
Praktikale lähed kas mõnda ettevõttesse, kogudusse või sotsiaalvaldkonda.
Religiooniuuringute ja teoloogia peaeriala pakub kõige olulisemaid alusteadmisi ja oskusi nii religiooniuuringute kui ka teoloogia alal, lisaks on võimalus tutvuda teiste humanitaaraladega laiemalt. Saadakse algteadmised Piiblist, õpitakse maailma usundeid, filosoofiat, religioonipsühholoogiat ja ladina keelt. Eestis levinuima religiooni – kristluse – suhteid teiste usunditega käsitletakse võrdleva usundiloo, religioonisotsioloogia ja sekulaarsete maailmavaadete alastes ainetes. Peaeriala kõrvale võid valida kõrvaleriala teiselt erialalt, kombineerides seda oma religiooniteadmistega, või laiendada peaeriala religiooniuuringute või teoloogia suunal.
Religiooniuuringute suunal tutvub üliõpilane süvendatult maailma usundite ja kultuuride mitmekesisusega. Sealt edasi õpitakse lähemalt tundma judaismi, kristlust, islamit, budismi, hinduismi ja vanu Lähis-Ida usundeid. Samuti on võimalik õppida araabia ja sumeri keelt ning teisi põnevaid keeli. Õpinguid saad jätkata religiooniuuringute ja religioonipedagoogika magistriõppes.
Teoloogia suund annab laiapõhjalise humanitaarhariduse, sisaldades samas soovijatele ka ettevalmistust praktiliseks kirikutööks. Süvendatult õpitakse tundma Piiblit, selle kujunemislugu ja mõju. Omandatakse piibliheebrea ja kreeka keel, saadakse ülevaade antiigi aja- ja usundiloost, kristliku õhtumaa aja- ja mõtteloost ning religiooniloost. Nüüdisaja jaoks aktualiseeritakse kristlikke traditsioone süstemaatilise ja praktilise teoloogia ning teoloogilise eetika abil. Suuna läbimine loob lisaeelduse õpingute jätkamiseks ka teoloogia magistriõppes.
Usuteaduskond ei ole väga suur ning see annab üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele suurepärase võimaluse õppida üksteist paremini tundma ning suhelda lähemalt. Teaduskonna kollektiiv on väga sõbralik ja ühistegevused ulatuvad teadusüritustest meeleolukate koosviibimisteni. Üritustel kohtutakse eri religioonide huvitavate esindajatega.
Sa asud õppima ülikooli auväärses peahoones Tartu kesklinnas, mis on ühtlasi meie üliõpilaselu keskpunkt.
Õppejõudude hulgas on erinevate kirikute vaimulikke ja teaduskonnaga on seotud EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus. Üliõpilasena on sul võimalus osaleda eri usundite praktikates, näiteks kristlikel jumalateenistustel ja budistlikes meditatsioonirühmades.
Paljude muude üliõpilasseltside ja -korporatsioonide kõrval tegutseb ka Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus.
Meie vilistlasi leiab tihti töölt kirikutest, näiteks kõigist Tartu luteri kogudustest. Haridusvallas on nad asunud nii usuteadlase, koolidirektori ja õpetaja ametikohale kui ka kaitseväkke, politseisse, haiglatesse ja vanglatesse kaplanina.
Religiooniuuringute eriala lõpetanud töötavad paljudes riigiametites alates Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalade asutustest kuni Maksu- ja Tolliametini.
Osa vilistlasi on leidnud rakendust meedias, ettevõtluses ja muidugi kultuurisfääris. Ka mitu noort kirjanikku ja luuletajat on saanud kõrgema hariduse just usuteaduskonnast.
Lõpetanuid ootame magistriõppesse, kus on valida religiooniuuringute, religioonipedagoogika ja teoloogia eriala vahel.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
1. või 2. juulil 2024 kell 10.00 Tartus aadressil Ülikooli 18 ruumis 230
Erialakatse on intervjuu. Esitatavad küsimused võivad puudutada üliõpilaskandidaadi asjakohaseid elukogemusi, lugemust, religiooniga seotud teemasid ning Eestis ja maailmas aktuaalseid religiooniga seotud probleeme. Intervjuu kestab kuni 15 minutit ning selle viib läbi teaduskonna õppejõududest koosnev komisjon.
Erialakatseks valmistumisel on soovitav meelde tuletada gümnaasiumis õpitust religiooniga seotud teemad, kujundada oma seisukoht meedias kajastatud ühiskonna problemaatika suhtes ning tutvuda õppekavaga.
Hindamine
Erialakatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:
- motiveeritus õppimiseks;
- üldine silmaring;
- analüüsi, arutlus- ja üldistusoskus;
- suuline väljendusoskus.
Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Pingeritta pääsemiseks on vaja katsel saada vähemalt 66 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Religiooniuuringud ja teoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Lisapunktide taotlemine
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada lisapunkte. Lisapunkte andev kursus:
- Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika MOOC (HVUS.TK.009) 1 EAP
NB! Kursuse eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
