Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Alates 2023/2024. õppeaastast õppekavale vastuvõttu ei toimu.
Palun tutvuge uue keeleteaduste õppekavaga.
Magistriõppe keskmes on erialaõpingud, mille käigus süvendad sa oma teadmisi-oskusi ja omandad uusi, teed uurimistööd, arendad oma akadeemilist keelekasutust ning teadustekstide koostamise oskust. Tänu õppe- ja uurimistöö tugevale seosele õpid sa analüüsima keelt teaduslikult ning omandad keelega töötamiseks teoreetilised ja tehnilised oskused. Õpe on seotud keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooliga, mis laiendab su võimalusi õppida lähedasi alasid.
„Magistriõpe andis mulle süvateadmised nii keeleteadusest üldiselt kui ka kitsamalt valitud erialast. Ma omandasin praktilisi kogemusi õppeassistendi, foneetikakorpuse märgendaja ja setokeelsete tekstide litereerijana. Tänu magistriõpingutele mõistsin, et keel on oma kasutajate nägu.“
Meil on päevaõpe.
Sisseastumiseks ei pea sa olema tingimata läbinud eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõpet. Meie magistriõppesse on oodatud ka muude erialade lõpetajad, kes on valmis õppima mõningaid aineid bakalaureuseõppe õppekavast juurde.
Õppe alguses spetsialiseerud sa kitsamale erialale. Sul on valida eesti keel, arvutilingvistika, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur ning üldkeeleteadus. Need, kelle emakeel ei ole eesti keel, saavad õppida eesti keelt võõrkeelena.
Erialaõpingute ja magistriuurimuse toetamiseks võid valida kursusi valikainete hulgast. Nii süvendad erialateadmisi, lood endale oma erialal lisapädevuse või omandad seostatud teadmisi mõnelt teiselt erialalt.
Õppekavas on mitmekülgne valik praktikaid, mille käigus omandad erialase töö kogemusi ja rakendad kogutud teadmisi.
Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendavas magistrikoolis teed teiste erialade üliõpilastega koostööd magistrikooli ainete hulgast valitud kursustel ning magistriseminaris. Magistrikooli ained võimaldavad omandada teoreetilis-metoodilisi teadmisi keeleteaduse ja tõlkeõpetuse valdkonnas, osaleda erialaülestes aruteludes ning võrrelda oma eriala teiste erialadega, arendades muu hulgas meeskonna- ja koostööoskust.
Erialade lühitutvustused eraldi
Eesti keele erialal õpitakse põhjalikult tänapäeva eesti keele grammatikat ja eesti keele kujunemislugu, omandatakse teadmised keele varieerumisest, allkeeltest ja murretest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Tutvutakse ka eesti keeleteaduse uurimissuundade, -meetodite ja aktuaalsete probleemidega. Lõpetajal on nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused: ta tunneb eesti keele allkeeli, oskab tekste keeleliselt toimetada, kriitiliselt lugeda ja mõistab keele eri funktsioone.
Eesti keele võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud üliõpilastele, keda köidavad keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse ning eesti keele kui võõrkeele küsimused. Õpingud annavad eelkõige põhjalikud teadmised eesti keele struktuurist ja arengust, aga ka keeletüpoloogiast, kultuuridevahelisest suhtlemisest ja mitmekultuurilisest ühiskonnast, samuti oskuse analüüsida eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Omandatakse oskused suuliseks ja kirjalikuks tõlkimiseks eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde.
Arvutilingvistika eriala ühendab huvi keelte ja arvutite vastu. Õpe annab teadmised korpuslingvistikast ja keeletehnoloogiast ning nende rakendamise võimalustest. Süvendatakse ka teadmisi eesti keele grammatikast, et rakendada neid eesti keele arvutitöötlusel. Põhjalikult õpitakse korpuslingvistikat ja keeletehnoloogiat ning nende alade praktilisi rakendusi. Arvutilingvistika rakendusalad on näiteks kõnesüntees ja tehisintellekt.
Üldkeeleteaduse eriala on teoreetilise kallakuga ja õppe põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Õpe annab laiapõhjalised teadmised üldkeeleteaduse suundadest, uurimisviisidest ja -vahenditest. Lisaks õpitakse rakendama keeleteaduslike probleemide lahendamiseks sobivaid uurimisviise.
Soome-ugri keelte erialal õpitakse tundma ja võrdlema nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli, nende struktuurilisi sarnasusi ja erinevusi ning soome-ugri keelte arengulugu, fennougristika ajalugu, samuti käsitletakse keelkonna päevakajalisi küsimusi. Arendatakse nii soome kui ka ungari keele oskust ning tutvutakse ka mõne muu kaugema sugulaskeele ja läänemeresoome keelega. Vahetusüliõpilasena on võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes maades.
Soome keele ja kultuuri erialal omandatakse soome keele oskus kõrgtasemel. Lisaks praktilistele keeleõpingutele keskendutakse soome keele struktuurile, arengule ja varieerumisele. Kultuuriõpingud annavad ülevaate soome kirjandusest ja kultuurist ning soomerootsi keelest ja kultuurist. Teiste õppejõudude kõrval õpetavad nii keele- kui ka kultuuriaineid soome keelt emakeelena kõnelevad lektorid. Õppe jooksul õpitakse Soomes suveülikoolis või vähemalt ühe semestri mõnes sealses ülikoolis.
Ungari keele ja kultuuri erialal omandatakse ungari keele oskus kõrgtasemel. Õpe annab teadmised ungari keele kujunemisest ja arengust, ungari kirjandusest, kultuurist ja ühiskonnast. Kultuuriõpingud keskenduvad ungari kirjandusele, samuti mineviku ja nüüdisaja ühiskonna ja kultuuriloo tundmisele. Lisaks harjutatakse oskust tõlkida ungari keelest eesti keelde ja vastupidi. Teiste õppejõudude kõrval õpetab nii keele- kui ka kultuuriaineid ungari emakeelega lektor. Õppetöö osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri-paari jooksul mõnes Ungari ülikoolis.
Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õppetöö innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima ning loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Peale õppe osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamises.
Magistrikool korraldab magistrantidele sügis- ja kevadkooli.
Magistrandid saavad tegutseda keeleuurijate ja praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. See on rahvusvaheline keskkond, sest instituudis on nii välisõppejõude kui ka -üliõpilasi. Veel on võimalik lüüa kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamises ning saada sel viisil uusi kogemusi ja erialaseid kontakte.
Alates 2019. aasta sügisest on igal semestril toimunud loengusari TÜling, kus saab kuulata keeleteaduslikke ettekandeid väga erinevatel teemadel.
Instituut annab regulaarselt välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA. Instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased.
Aktiivsemad üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus või -esinduses ning esindavad üliõpilaste arvamust instituudi nõukogus. Huvilised on oodatud filmiõhtutele, ekskursioonidele ja väljasõitudele.
Õpingute ajal on võimalik täiendada end mõnes Soome, Ungari või muus välisülikoolis.
Magistritöö kaitsmise järel saad jätkata õpinguid ja uurimistööd doktorantuuris või asuda tööle.
Meie vilistlased on hinnanud kõrgelt nii omandatud erialateadmisi ja oskusi kui ka head suulise ja kirjaliku väljenduse oskust. Nad töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate, -toimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena, giidide, ajakirjanike ja diplomaatidena.
Meie lõpetajaid leiab ka muudest haridus- ja kultuurivaldkonna ametitest, kus on vajalik keeleteadlikkus, loovus ning analüüsioskus.
