Skip to main content

Eesti ja soome-ugri keeleteadus

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat, 120 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
11
Õppetasu
tasuta

Magistriõppe keskmes on erialaõpingud, mille käigus süvendad sa oma teadmisi-oskusi ja omandad uusi, teed uurimistööd, arendad oma akadeemilist keelekasutust ning teadustekstide koostamise oskust. Tänu õppe- ja uurimistöö tugevale seosele õpid sa analüüsima keelt teaduslikult ning omandad keelega töötamiseks teoreetilised ja tehnilised oskused. Õpe on seotud keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooliga, mis laiendab su võimalusi õppida lähedasi alasid. 

„Magistriõpe andis mulle süvateadmised nii keeleteadusest üldiselt kui ka kitsamalt valitud erialast. Ma omandasin praktilisi kogemusi õppeassistendi, foneetikakorpuse märgendaja ja setokeelsete tekstide litereerijana. Tänu magistriõpingutele mõistsin, et keel on oma kasutajate nägu.“ 

Annika Pant, vilistlane, Tartu Ülikooli keelekujude spetsialist

Meil on päevaõpe.  

Sisseastumiseks ei pea sa olema tingimata läbinud eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõpet. Meie magistriõppesse on oodatud ka muude erialade lõpetajad, kes on valmis õppima mõningaid aineid bakalaureuseõppe õppekavast juurde.  

Õppe alguses spetsialiseerud sa kitsamale erialale. Sul on valida eesti keel, arvutilingvistika, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur ning üldkeeleteadus. Need, kelle emakeel ei ole eesti keel, saavad õppida eesti keelt võõrkeelena. 

Erialaõpingute ja magistriuurimuse toetamiseks võid valida kursusi valikainete hulgast. Nii süvendad erialateadmisi, lood endale oma erialal lisapädevuse või omandad seostatud teadmisi mõnelt teiselt erialalt.

Õppekavas on mitmekülgne valik praktikaid, mille käigus omandad erialase töö kogemusi ja rakendad kogutud teadmisi. 

Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendavas magistrikoolis teed teiste erialade üliõpilastega koostööd magistrikooli ainete hulgast valitud kursustel ning magistriseminaris. Magistrikooli ained võimaldavad omandada teoreetilis-metoodilisi teadmisi keeleteaduse ja tõlkeõpetuse valdkonnas, osaleda erialaülestes aruteludes ning võrrelda oma eriala teiste erialadega, arendades muu hulgas meeskonna- ja koostööoskust. 

Erialade lühitutvustused eraldi  

Eesti keele erialal õpitakse põhjalikult tänapäeva eesti keele grammatikat ja eesti keele kujunemislugu, omandatakse teadmised keele varieerumisest, allkeeltest ja murretest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Tutvutakse ka eesti keeleteaduse uurimissuundade, -meetodite ja aktuaalsete probleemidega. Lõpetajal on nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused: ta tunneb eesti keele allkeeli, oskab tekste keeleliselt toimetada, kriitiliselt lugeda ja mõistab keele eri funktsioone. 

Eesti keele võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud üliõpilastele, keda köidavad keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse ning eesti keele kui võõrkeele küsimused. Õpingud annavad eelkõige põhjalikud teadmised eesti keele struktuurist ja arengust, aga ka keeletüpoloogiast, kultuuridevahelisest suhtlemisest ja mitmekultuurilisest ühiskonnast, samuti oskuse analüüsida eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Omandatakse oskused suuliseks ja kirjalikuks tõlkimiseks eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde. 

Arvutilingvistika eriala ühendab huvi keelte ja arvutite vastu. Õpe annab teadmised korpuslingvistikast ja keeletehnoloogiast ning nende rakendamise võimalustest. Süvendatakse ka teadmisi eesti keele grammatikast, et rakendada neid eesti keele arvutitöötlusel. Põhjalikult õpitakse korpuslingvistikat ja keeletehnoloogiat ning nende alade praktilisi rakendusi. Arvutilingvistika rakendusalad on näiteks kõnesüntees ja tehisintellekt. 

Üldkeeleteaduse eriala on teoreetilise kallakuga ja õppe põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Õpe annab laiapõhjalised teadmised üldkeeleteaduse suundadest, uurimisviisidest ja -vahenditest. Lisaks õpitakse rakendama keeleteaduslike probleemide lahendamiseks sobivaid uurimisviise. 

Soome-ugri keelte erialal õpitakse tundma ja võrdlema nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli, nende struktuurilisi sarnasusi ja erinevusi ning soome-ugri keelte arengulugu, fennougristika ajalugu, samuti käsitletakse keelkonna päevakajalisi küsimusi. Arendatakse nii soome kui ka ungari keele oskust ning tutvutakse ka mõne muu kaugema sugulaskeele ja läänemeresoome keelega. Vahetusüliõpilasena on võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes maades. 

Soome keele ja kultuuri erialal omandatakse soome keele oskus kõrgtasemel. Lisaks praktilistele keeleõpingutele keskendutakse soome keele struktuurile, arengule ja varieerumisele. Kultuuriõpingud annavad ülevaate soome kirjandusest ja kultuurist ning soomerootsi keelest ja kultuurist. Teiste õppejõudude kõrval õpetavad nii keele- kui ka kultuuriaineid soome keelt emakeelena kõnelevad lektorid. Õppe jooksul õpitakse Soomes suveülikoolis või vähemalt ühe semestri mõnes sealses ülikoolis. 

Ungari keele ja kultuuri erialal omandatakse ungari keele oskus kõrgtasemel. Õpe annab teadmised ungari keele kujunemisest ja arengust, ungari kirjandusest, kultuurist ja ühiskonnast. Kultuuriõpingud keskenduvad ungari kirjandusele, samuti mineviku ja nüüdisaja ühiskonna ja kultuuriloo tundmisele. Lisaks harjutatakse oskust tõlkida ungari keelest eesti keelde ja vastupidi. Teiste õppejõudude kõrval õpetab nii keele- kui ka kultuuriaineid ungari emakeelega lektor. Õppetöö osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri-paari jooksul mõnes Ungari ülikoolis.

Image

 

Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õppetöö innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima ning loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Peale õppe osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamises.  

Magistrikool korraldab magistrantidele sügis- ja kevadkooli.  

Magistrandid saavad tegutseda keeleuurijate ja praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. See on rahvusvaheline keskkond, sest instituudis on nii välisõppejõude kui ka -üliõpilasi. Veel on võimalik lüüa kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamises ning saada sel viisil uusi kogemusi ja erialaseid kontakte. 

Alates 2019. aasta sügisest on igal semestril toimunud loengusari TÜling, kus saab kuulata keeleteaduslikke ettekandeid väga erinevatel teemadel.  

Instituut annab regulaarselt välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA. Instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased. 

Aktiivsemad üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus või -esinduses ning esindavad üliõpilaste arvamust instituudi nõukogus. Huvilised on oodatud filmiõhtutele, ekskursioonidele ja väljasõitudele. 

Õpingute ajal on võimalik täiendada end mõnes Soome, Ungari või muus välisülikoolis.  

Image

Magistritöö kaitsmise järel saad jätkata õpinguid ja uurimistööd doktorantuuris või asuda tööle.  

Meie vilistlased on hinnanud kõrgelt nii omandatud erialateadmisi ja oskusi kui ka head suulise ja kirjaliku väljenduse oskust. Nad töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate, -toimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena, giidide, ajakirjanike ja diplomaatidena.  

Meie lõpetajaid leiab ka muudest haridus- ja kultuurivaldkonna ametitest, kus on vajalik keeleteadlikkus, loovus ning analüüsioskus. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.

NB! Välismaalased (need, kellel pole Eesti kodakondsust) saavad eestikeelsesse magistriõppesse kandideerida 1. maist 1. juunini DreamApply´s.

Erialakatse koosneb kahest võrdse osakaaluga osast:

1) motivatsioonikiri (50%)

2) intervjuu (50%)

Erialakatse eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi varasem õpikogemus, motiveeritus ja sobivus erialasteks õpinguteks. 

 


Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-i

  • hiljemalt 12. aprillil 2022, kui soovid osaleda intervjuul, mis toimub 19. aprill 2022 kell 14.00 veebis; või
     
  • hiljemalt 29. juunil 2022, kui soovid osaleda intervjuul, mis toimub 4. juuli 2022 kell 10.00 Tartus aadressil Jakobi 2-438.

 

Motivatsioonikiri

Motivatsioonikirja ettenähtud pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki).

Motivatsioonikirjas tuleb lisaks muule, mida kandidaat oluliseks peab, kirjutada neil teemadel:

  1. põhjendus, miks soovid õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes;
  2. milline on olnud senine õpitee, mida on selles olnud sellist, mis toetab õpingute jätkamist eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes;
  3. millisena näed oma õpinguid valitud erialal (eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, ungari keel ja kultuur, soome keel ja kultuur, üldkeeleteadus või arvutilingvistika).

 

Intervjuu

Intervjuus keskendutakse kandidaadi õpikogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele.

Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi

  • senised erialased teadmised, oskused, uurimistöö teema, orienteerumine valdkonnas;
  • motiveeritus edaspidisteks õpinguteks, sealhulgas huvi valitud kitsama eriala vastu, tulevikuperspektiivid;
  • uurimistööga seotud tulevikuplaanid.

Intervjuu kestab 20 minutit ja toimub eesti keeles, vajadusel inglise keeles. 

 

Hindamine

Erialakatsel hinnatakse kandidaadi üldist erialast orienteerumist, oskust põhjendada oma kitsamat erialavalikut ja motivatsiooni, oskust rääkida oma senisest ja tulevasest uurimistööst, plaanide selgust, oskust mõista probleeme, analüüsida neid ja pakkuda võimalikke lahendusi, eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust. 

Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kuna erialakatse annab 100% konkursipunktidest, siis kandideerimiseks on vaja vähemalt 66 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame 

  • erialakatset 100% ulatuses

Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Pire Teras
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022