|
Oliver Nahkur ja Dagmar Kutsar avaldasid ajakirjas Frontiers in Sociology artikli laste koroonapandeemia aegsest sotsiaalse sidususe muutustest peres ja sõpradega. Analüüsist, mis põhines rohkem kui 20 000 laste andmetel 18 maailma riigist, selgus, et lapsed jagunesid 5 muutuste profiili. Nendest 3 sagedaseimat olid: (1) sotsiaalne sidusus peres ja sõpradega ei muutunud; (2) sotsiaalne sidusus peres ja sõpradega langes; (3) sotsiaalne sidusus peres ja sõpradega kasvas. Loe lähemalt siit: https://doi.org/10.3389/fsoc.2022.974543
Nahkur, Oliver; Kutsar, Dagmar (2022). The change in children's subjective relational social cohesion with family and friends during the COVID-19 pandemic: A multinational analysis. Frontiers in Sociology, 7, 1−21
ROADMAP2 - Head tavad Euroopa kriisihalduses
Projekti eesmärk on luua kriisihalduse teadmiste võrgustik: koond headest tavadest ja ekspertidest, kes neid praktikaid hindaksid ja kasutuskogemusi jagaksid. Töötubades ja lauaõppustel testitakse lahenduskäike ja vahendeid näidisstsenaariumite alusel. Luuakse eesrindlike kriisihalduspraktikate kogu - õppematerjal elanikkonnakaitse osalistele. Projekt toetab elanikkonnakaitse suutlikkust ning vastavat teadustööd.
Projektis osalevad Kati Orru (eestipoolne juht), Sten Hansson, Kristi Nero ja tudengid. Projekti rahastab Union Civil Protection Mechanism.
Vaata lähemalt: https://roadmap2.ci3r.it/project/
MARCHES - Keskkonnastressorite tervisemõjude hindamise meetodid
Kati Orru juhib selles Horizon Europe rahastatud projektis tööpakki, kus töötatakse välja ja testitakse uudseid meetodeid hindamaks keskkonnategurite mõju inimeste elukvaliteedile. Kui seni on keskendutud keskkonnareostuse mõjude hindamisel enneaegse suremuse ja haigestumisega seotud kuludele, siis MARCHES eesmärgiks on hinnata mõju elukvaliteedile sh häiritus, muutused eluga rahulolus.
Projektis valmivad süstemaatilised ülevaated, modelleerimised, mõjude hindamised ja küsitlused. Projekti on kaasatud partnerid Tšehhist, Taanist, Eestist, Hispaaniast ja Rootsist ning Kosovost.
Kati veetav tööpakk on inspireeritud rühma nendest töödest:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26289023/
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29602966/
https://www.mdpi.com/2071-1050/14/15/9660
Sotsiaalkindlustusameti ja Tartu Ülikooli koostöös on valminud e-kogumik „Avatud Dialoogil põhinev sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 0–15-aastastele lastele”, mille valmimisse panustasid ka meie teadlased.
E-kogumikuga saab lähemalt tutvuda siin
BECID tegeleb infohäirete vastu võitlemise ja meediapädevuse edendamisega Baltikumis. 2,5 aastat kestvat projekti koordineerib Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut.
Keskuses alustasid tööd Andra Siibak, Diana Poudel, Krista Lepik, Kristjan Kikerpill, Maia Klaassen, Maria Murumaa-Mengel, Marju Himma-Kadakas, Ragne Kõuts-Klemm, Signe Ivask ja Sten Torpan, Inger Klesment ja Regina Lapp.
Lisainfot projekti kohta saab lugeda veebilehelt becid.ut.ee.
Küsimuste korral:Inger Klesment
BECID projekti kommunikatsiooni ja meediapädevuse spetsialist
Jaanuaris ilmus Kristjan Kikerpilli ja Andra Siibaku koostöös artikkel ajakirjas Child and Adolescent Mental Health. Artiklis analüüsiti rahvusvahelises meedias ilmunud uudislugusid, kus tutvustati tarkvara, mille abil koolid monitoorivad õpilaste veebitegevusi ja -sisuloomet.
Kikerpill, K.; Siibak, A. (2023). Schools engaged in doom-monitoring students’ online interactions and content creation: An analysis of dominant media discourses. Child and Adolescent Mental Health, 28(1), 76−82. DOI: 10.1111/camh.12621.
|
Simone Eelmaa, kes on MSVUH21411 “Laste seksuaalse väärkohtlemise kajastamine meedias: soovitused seksuaalse väärkohtlemise ohvrite kompetentseks toetamiseks Läänemere regiooni meedias” juht, tegi koostöös Annika Tammega (TÜ) ja Kadri Kallipiga (TLÜ) juhendmaterjali seksuaalse väärkohtlemise eetilisemaks kajastamiseks meedias.
Materjaliga on võimalik tutvuda siin: https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/8c71e5d5-3e7e-4cc2-b3bb-c5b6f47d8659
Oliver Nahkur, Kati Orru ja Sten Hansson koos välismaiste kaasautoritega avaldasid kriisihalduse valdkonna juhtivas ajakirjas "International Journal of Disaster Risk Reduction" artikli informaalsete vabatahtlike kaasamisest katastroofide lahendamisse Euroopas.
Artiklit saab lugeda siit - https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413
Nahkur, Oliver; Orru, Kati; Hansson, Sten; Jukarainen, Pirjo; Myllylä, Miia; Krüger, Marco; Max, Matthias; Savadori, Lucia; Nævestad, Tor-Olav; Frislid Meyer, Sunniva; Schieffelers, Abriel; Olson, Alexandra; Lovasz, Gabriella; Rhinard, Mark (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction. DOI: 10.1016/j.ijdrr.2022.103413.
Veronika Kalmus avaldas koos projektipartnerite Göran Bolini ja Rita Figueirasega kommunikatsiooniuuringute tippajakirjas New Media & Society artikli „Who is Afraid of Dataveillance? Attitudes towards Online Surveillance in a Cross-Cultural and Generational Perspective“.
Eesti, Rootsi ja Portugali kahe põlvkonna meediakasutajate küsitlusandmetele toetuv artikkel näitab, et hoiakud riigipoolse ja korporatiivse jälgimise suhtes on küll omavahel seotud, ent tingitud eri teguritest ja põlvkonnaspetsiifilised: nooremad vastajad on tolerantsemad meediaplatvormide, vanemad aga riigipoolse jälgimise suhtes. Artikkel on vabalt kättesaadav ResearchGate’i kaudu.
Kati Orru, Kristi Nero, Sten Hanssoni ja kolleegide sulest ilmus artikkel "Imagining and assessing future risks: A dynamic scenario-base social vulnerability analysis framework for disaster planning and response." https://doi.org/10.1111/1468-5973.12436
Artikkel pakub uuendusliku lähenemise, kuidas hinnata kriisides muutlikku haavatavust. Töö on ajendatud probleemist, et riskianalüüsid ja hädaolukordade lahendamise plaanid käsitlevad inimeste haavatavust vaid pealiskaudselt. Artiklis pakume välja raamistiku, kuidas süsteemsemalt hinnata kriiside mõju nii neile inimestele, kes on mõjudele vastuvõtlikumad, kui ka neile kes hoolimata igapäevasest heast toimetulekust satuvad kriisis haavatavasse olukorda. Artiklis esitatud raamistiku alusel on Kati Orru, Kristi Nero, Sten Hansson välja töötamas Kriisihaavatavuse analüüsi vahendit.
Sten Hanssoni uudne analüüsiraamistik erinevate retooriliste süüdistamisvõtete tuvastamiseks sotsiaalmeedias ilmus kõrgetasemelises teadusajakirjas Social Media + Society. Loe artiklit “Discursive strategies of blaming: The language of judgment and political protest online” siit https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/20563051221138753
Kati Orru, Kristi Nero ja Sten Hansson pakkusid ajakirjas Journal of Contingencies and Crisis Management ilmunud artiklis välja uue raamistiku, mille abil hinnata inimeste sotsiaalset haavatavust mitmesugustes hädaolukordades ning paremini kavandada kriiside ennetamist ja lahendamist. Loe artiklit “Imagining and assessing future risks: A dynamic scenario-based social vulnerability analysis framework for disaster planning and response” siit https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/1468-5973.12436
Mai Beilmann ja Heidi Paabort kirjutavad koos ÜTI vilistlase Sirje Otstaveli ja haridusteaduste instituudi doktorandi Kerli Kõivuga Sotsiaaltöö Ajakirjas NEET-staatuses noorte toetamisest Tallinnas. Artikli „NEET-staatuses noored teenuste ja programmide võrgusilmas: kuidas paremini toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori?“ veebiversiooni leiab siit.
Kairi Tilga, Krista Lepiku ja Merle Linno värske publikatsioon: Tilga, Kairi; Lepik, Krista; Linno, Merle (2022). Raamatukogu kui kogukonna ankur: kvalitatiivne kirjandusülevaade. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021. (16−27). Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Värskes Eesti Raamatukoguhoidjate aastaraamatus tutvustasid Kairi Tilga, Krista Lepik ja Merle Linno raamatukogu võimalikku positsiooni kogukonna ankurasutusena ning sidusid seda käsitlustega raamatukogude kogukondlikest rollidest. Artikkel valmis Kairi Tilga õpingute raames „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ magistriõppekaval; autorid loodavad, et edaspidi on selle teksti näol raamatukogunduse praktikute jaoks kasuliku tekstiga erinevate kogukonnaga haakuvate projektitaotluste kirjutamisel.
Mare Ainsaar on Eesti esindaja COST projektis CA21150 - Parental Leave Policies and Social Sustainability. Projekt algas septembris 2022 ja kestab neli aastat.
Euroopa Sotsiaaluuring Eestis ja meie instituut korraldab Võrgustiku analüüside koolitust
Võrgustikuanalüüs võimaldab uurida erinevate tegutsejate suhteid ja suhtevõrgustikke, alates näiteks sõpruskonnast ja sellest, kes kellega koos publitseerib kuni selleni välja, kui tihedad on suhted erinevate riikide vahel. Pakume võimalust omandada algteadmised võrgustikuanalüüsist 22. ja 29. septembril veebis toimuva kursuse jooksul. Kursust viib läbi dr Silvia Fierăscu Timisoara ülikooli Filosoofia ja Kommunikatsiooniteaduste õppejõud ning Suurandmete labori teadur. Kasutatakse vabavaralisi programme Gephi ja R. Osalejad on väga oodatud ka enda andmetega töötama (kursus sisaldab konsultatsioone õppejõuga). Kursust korraldab Euroopa Sotsiaaluuring koos Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudiga.
19.septembril liitus meie instituudi laste ja perede uurimisrühmaga Yuliia Kravtšenko.
Rahastab ETAg, rahastusinstrumendiks Ukraina teadlase kaasamine uurimisprojekti.
Yuliia iseloomustab ennast nii:
„Olen psühholoogia magister, doktorant Ukraina Riiklikus Lennuülikoolis, psühholoogiaõpetaja, mul on 9 aastat praktilist psühholoogilist tööd Ukrainas ja nüüd töötan psühholoogina Tartus Rajaleidja juures. 2022. aasta juunist augustini tegin rahvusvahelise programmi "Lapsed ja sõda" raames praktilist uurimistööd lastega. Minu senised tähelepanekud on näidanud, et laste kohanemine uute elutingimustega ja nende suhtlemine teiste inimestega on takistatud. Märkimisväärsel osal lastest ilmneb läbielatud sündmustest tingitud psühholoogilise trauma tagajärjel kaks vastandlikku toimetuleku viisi – vältimine ja agressiivsus. Leian, et Ukraina sõjapõgenike laste psühholoogilist heaolu ja haavatavust on vaja põhjalikumalt uurida. Oluline on ületada nende sunniviisilise kohanemise raskused ja leida tõhusad abimehhanismid.“
Tuuli-Brit Vaga ja Dagmar Kutsari koostöös ilmus värske artikkel "Client Agency in Child Protection Work in Estonia: Clients’ Perspectives". Artiklit saab lugeda siit.
H2020 projekt CO:RE avaldas meetodite veebikäsiraamatu „Methods in practice: Studying children and youth online“, millesse ÜTI teadlased panustasid kolme peatükiga. Marit Napp (Sukk) kirjutab Q-metodoloogiast peatükis „Children’s voices in research: Q methodology as a facilitator of children’s participation“, Maria Murumaa-Mengel loovuurimismeetoditest peatükis „Visual creative research methods and young people’s perceptions of online risks“ ning Veronika Kalmus, Signe Opermann ja Mari-Liis Tikerperi õpilaste veebiküsitlusest peatükis „Conducting school-based online survey during the COVID-19 pandemic: Fieldwork practices and ethical dilemmas“.
Projekti CO:RE platvormil on ilmunud ka kaks uut ÜTI teadlaste toimetatud lühiraportit: Verónica Donoso „Youth digital skills: Insights from the ySKILLS project“ (toim. Veronika Kalmus) ning Margus Pedaste jt „How to increase the potential of digital learning in achieving both cognitive and non-cognitive learning outcomes?“ (toim. Veronika Kalmus ja Signe Opermann).
Riigi tänavuse teaduspreemia laureaadid Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm tutvustasid Teaduste Akadeemia avaldatud kogumikus „Eesti Vabariigi preemiad 2022“ Eesti ühiskonda mõtestavate tööde tsüklit populaarteaduslikus võtmes. Peatükk „Kust tulevad muutused ja kuhu kaob aeg“ (lk 199-221) räägib MeeMa uuringute ajaloost ja metodoloogiast, ühiskonna ajasotsioloogilisest käsitlusest, hargmaisusest ja lõimumisest ning nii liikuvuse ja andmete kui ka sotsiaalsete põlvkondade rollist ühiskondlikus transformatsioonis.
ESS-i andmete põhjal on valmis saanud HEAOLUMEETER, mis võimaldab oma heaolu taset võrrelda enam kui 26 Euroopa riigi 300 000 inimesega. Heaolumeetri küsimustikku saab täita SIIN.
Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse projekti raames, ühiskonnateaduste instituudi ja tehnoloogia instituudi iCV labori koostöös on valminud uudne videoanalüüsipõhine kehalise aktiivsuse mõõtmise sensori prototüüp. Demovideo on SIIN.
ÜTI doktorant Hans Hõrak esitles seda 18. mail "Measuring Behavior 2022" veebikonverentsil.
Täpsemalt saab meetodi ja prototüübiga tutvuda TÜ Demopäeval 16. juunil Delta keskuses. Rohkem infot on SIIN.
Tervise Arengu Instituudi tellimusel ilmus Judit Strömpli uuringuaruanne traumateadliku asendushoolduse teemal. Aruannet saab lugeda SIIT.
Haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil pälvis eesti keeles publitseeritud teadustööde kategoorias I preemia Margus Pedaste, Veronika Kalmuse ja Katariina Vainoneni teadusartikkel digipädevuse dimensioonidest ja nende hindamisest põhikoolis. Vaba juurdepääsuga artikkel ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirjas 2021. a sügisel.
Oliver Nahkur ja Dagmar Kutsar avaldasid open access ajakirjas Social Sciences (laste ja noorte uuringute seksioonis) artikli "Family Type Differences in Children’s Satisfaction with People They Live with and Perceptions about Their (Step)parents’ Parenting Practices". Artikli leiab SIIT.
Projekti ySKILLS ("Noorte digipädevused") uurimisrühm avaldas vaba juurdepääsuga raporti, milles Veronika Kalmus, Signe Opermann ja Mari-Liis Tikerperi tutvustavad Eesti koolides 2021. a kevadel korraldatud longituudküsitluse 1. laine tulemusi.
Sten Hanssoni artikkel süünarratiivide strateegilisest kasutamisest rahvusvahelises mõjutustegevuses ilmus teadusajakirjas European Security. Koostöös semiootikute Mari-Liis Madissoni ja Andreas Ventseliga kirjutatud analüüsist selgub, millistel eri viisidel kujutavad Venemaa riiklikult rahastatud meediakanalid rahvusvaheliste julgeolekuriskidega seotud süüdistusi, ning kuidas Kreml püüab seeläbi NATO liitlasi halvustada ja omavahel tülli ajada. Loe artiklit SIIT.
Anu Masso kaasautorlusel ilmus artikkel "Estonian e-Residency and Conceptions of Platform-Based State-Individual Relationship" ajakirjas Trames.
Anu Masso kaasautorlusel ilmus artikkel "(Non)negotiable spaces of algorithmic governance: Perceptions on the Ubenwa health app as a ‘relocated’ solution" ajakirjas New Media & Society.
Mai Beilmann, Kadri Soo ja Dagmar Kutsar kirjutavad Eesti Haridusteaduste Ajakirja äsja ilmunud vabanumbris, kuidas tunnetatud abi vanematelt, õpetajatelt ja kaasõpilastelt aitab rahulolu koolielu eri tahkudega säilitada isegi koolikiusamise kogemise korral. Artikli täisteksti leiab SIIT.
Krista Lepikul ilmus artikkel "Temporal Aspects in Museum and Library Professionals’ Work in the Context of Acceleration of Social Time" väljaandes "Information Literacy in a Post-Truth Era".
See on Euroopa Infopädevuse Konverentsi tarbeks kirjutatud artikkel, milles Krista käsitles erinevaid ajalisi pingevälju Eesti ja Rootsi raamatukoguhoidjate ja muuseumitöötajate igapäevatöös, samuti nende nippe ajaliste pingetega toimetulekuks.
ECIL2021 ettekanne on leidnud eraldi ära märkimist ka Marco Schirone’i kirjutatud konverentsikokkuvõttes, mis ilmus ajakirjas Journal of Information Literacy.
Artikkel on veel mõne nädala koos ülejäänud kogumikuga tasuta kättesaadav SIIN.
Traditsiooniks on saanud meie õppejõudude erinumber ajakirjas Raamatukogu. Seekordse numbri tekstidega tähistati meie raamatukogundusliku erialahariduse 95. sünnipäeva.
Maris Männiste: "Kuidas sotsialiseerida kratte ehk raamatukoguhoidjate muutuv roll tehisintellekti tutvustamisel ning kasutusele võtmisel". Artikkel arutleb selle üle, kas ja milline võiks ja saaks olla raamatukoguhoidjate roll Krattide ehk tehisintellekti sotsialiseerimisel ning tutvustamisel oma kogukondades.
Krista Lepik: "Raamatukoguhoidja ehk Sinna ja tagasi". Artikkel tutvustab Eesti ja Rootsi raamatukoguhoidjate kogemusi kiirenevate innovatsiooni-iilidega toimetulekul. Järeldoktorantuuri raames läbi viidud intervjuud aitavad paremini mõista raamatukoguhoidjate (aga ka laiemalt teadmustöötajate) töö ajalisi väljakutseid ja pingevälju ning igapäevaseid praktikaid-nippe, mis toetavad tööalast jätkusuutlikku toimetamist.
Ilmar Vaaro: "Retrolikult retrost". Artikkel võtab vaatluse alla eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia ühe olulise teetähise Eestikeelne raamat 1918–1940. Retronimestik sisaldab 35.894 trükise kirjet, millest varasemates nimestikes pole registreeritud 3680 kirjet elik kümnendik koguarvust. Artiklis analüüsitakse uut infot teavikute tüüpidest lähtuvalt.
Katrin Kannukene: "Õppekava arendus kui linnaehitus: infospetsialistid Tartu Ülikoolist". Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis saab raamatukogundust õppida infokorralduse õppekaval. Viimastel aastatel on õppekava läbi teinud uuenduskuuri ning on aeg vaadata, kuhu oleme jõudnud, mida me õpetame ja millised on õppijate valikud. Targas linnas Tartus, Toomemäel.
Ajakirjaga saab tutvuda SIIN.
Sten Hansson ja meie instituudi magistriõppe vilistlane Julius Koppel analüüsivad ajakirja Sõjateadlane värskes numbris, kuidas Venemaa valitsus on viimastel aastatel õigustanud oma küber- ja valeinforünnakuid. Loe artiklit SIIT.
Mare Ainsaare ja Indrek Soidla kaasautorlusel ilmus artikkel "Comparative Analysis of Gut Microbiota in Centenarians and Young People: Impact of Eating Habits and Childhood Living Environment". Artikkel analüüsib 100-aastaste ja tudengite soolestiku mikrofloorat. Soolestiku bakterid on oluline tegur inimeste tervise kujunemisel.
Halliki Harro-Loit ja Ragne Kõuts-Klemm avaldasid ajakirjas European Journal of Communication artikli meediakasutuse pausidest – „Temporality of contemporary media usage practices: Types of pauses“. Artiklis on näidatud, missuguseid pause täidab meedia inimeste igapäevategevustes ja milliseid isegi juurde loob. Tänases kriisolukorras annab artikkel mõtteainet oma meediakasutuse kõrvaltvaatamiseks.
Ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmus Ene Selarti ja Anu Masso artikkel „Rahvuse kujutamine eesti meremeeste Jaapani reisikirjades XIX sajandi teisel poolel“.
Simone Eelmaa kirjutas peatüki "Rahvusvaheline kriminaalõigus" kogumikku "Inimõigused", mis on avaldatud veebilehel www.inimõigusteraamat.ee.
"Inimõigused" on esimene põhjalik eestikeelne inimõiguste valdkonda käsitlev kogumik. Teos koosneb 26 peatükist, milles käsitletakse peamisi inimõiguste teemasid: näiteks inimõiguste ajalugu, ÜRO inimõiguste kaitse süsteem, inimõiguste uurimise metodoloogia, usuvabadus, sõnavabadus, laste õigused, puuetega inimeste õigused, õigus tervisele.
Sten Hanssoni analüüs Venemaa strateegilisest kommunikatsioonist ilmus rahvusvahelises akadeemilises kogumikus The Russian Federation in Global Knowledge Warfare: Influence Operations in Europe and Its Neighbourhood.
Koostöös semiootikute Andreas Ventseli ja Mari-Liis Madissoniga kirjutatud peatükist selgub, millistel eri viisidel kujutavad Venemaa riiklikult rahastatud meediakanalid rahvusvaheliste julgeolekuriskidega seotud süüdistusi.
Uuringu eestikeelset versiooni saab lugeda teadusajakirja Sõjateadlane värskest erinumbrist "Strateegiline loojutustamine infomõjutusvahendina".
Veronika Kalmus, Marit Sukk ja Kadri Soo avaldasid teadusajakirjas Children & Society artikli "Towards more active parenting: Trends in parental mediation of children's internet use in European countries", milles nad analüüsivad EU Kids Online'i küsitlusandmete põhjal 8 aasta jooksul toimunud muutusi 12 Euroopa riigi 11-16-aastaste laste internetikasutuse vanemlikus vahendamises ja pakuvad välja riikide tüpoloogia. Artikliga saab tutvuda ka ResearchGate'i vahendusel.
Laur Kanger, Frédérique Bone, Daniele Rotolo, W. Edward Steinmueller (kõik kolm Sussexi ülikoolist) ja Johan Schot (Utrechti ülikool) avaldasid uuringu ajakirjas Technological Forecasting and Social Change. Uuring ühendas kvalitatiivse juhtumiuuringu ning tekstikaeve, kaardistades masstootmise ajaloolise arengu 18. sajandi lõpust tänapäevani. Tegu võinuks olla esimese katsega kontrollida Suurte Siirete raamistiku paikapidavust kombineeritud meetodite abil, aga paraku jõudis Tartu uurimisrühm ette. Loe artiklit siit: Deep transitions: A mixed methods study of the historical evolution of mass production.
Maria Murumaa-Mengel avaldas koos ÜTI ajakirjanduse ja kommunikatsiooni vilistlase Liisi-Maria Muuliga teadusartikli, milles nad uurisid, milliseid rolle võivad täita moderaatorid ja auditooriumiliikmed veebihäbistamises.
Instagramis tegutsevate misogüünset sisu häbistavate lehekülgede/kogukondade näitel jagati veebihäbistamise (ning selles osalejate rollid) viieks eristuvaks häbistamise tüübiks: pedagoogiliseks, hukkamõistvaks, meelelahutuslikuks, osalemispõhiseks ja refleksiivseks.
Detsembri lõpus ilmus ajakirja Medialni Studia/Media Studies erinumber “Emerging topics of media and communication scholarship in Europe: Alumni of the ECREA Doctoral School of 2020“, milles ilmus seitse artiklit 2020 aastal toimunud ECREA doktorikooli esitluste paremikust.
Erinumbri toimetajad olid Andra Siibak, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Risto Kunelius, François Heinderyckx, ja Ilija Tomanić Trivundža, kes kirjutasid erinumbri jaoks ka temaatilise sissejuhatuse.
Suurte Siirete töörühm avaldas detsembri lõpus tööstuslikku modernsust kaardistava pilootuuringu geograafia ja keskkonnauuringute tippajakirjas Global Environmental Change.
Artikkel mõõtis looduskeskkonda ning tehnoloogiat puudutavaid uskumusi, norme ja käitumisviise ajavahemikul 1900-2020 kolmes riigis – Austraalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/Venemaa. Seejuures kasutati uudset metodoloogilist lähenemist, mis ühendas ajalehtede tekstikaeve olemasolevate andmebaasidega. Selgus, et murranguid võib täheldada eeskätt looduskeskkonna mõtestamises (1960ndad) ja reguleerimises (1980ndad), ent mujal on valitsevaks pigem ajaloolised jätkuvused.
Pikemalt võib leidudest lugeda Universitas Tartuensises ja Novaatoris.
Ilmus Mare Ainsaare ja Lisanna Lehese ESS 2021 raport sotsiaalministeeriumile "Suhtumine soolisse võrdsusesse Eestis."
Helina Maasingul, Oliver Nahkuril, Ave Rootsil ja Mare Ainsaarel ilmus artikkel "Measuring the risk of immigration related conflicts" ajakirjas Individual and Society. Artiklis esitatakse rändega seotud konflikti rikis indeksi mõõtmise metoodikat ja testitakse Eestis.
Ilmus Mare Ainsaare ja G. A. Ceballos Rodríguezi artikkel "Multilingual families and their position in European societies" ajakirjas Individual and Society. Artikkel analüüsib segapäritolu peresid Euroopa riikides, nende perede tausta ning elukeskkondi.
Krista Lepik ja Ilmar Vaaro avaldasid artikli "Eesti raamatukogud ja raamatukoguhoidjad koroonaviiruse levikust põhjustatud eriolukorra ajal" Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatus 2020.
Tegu on kõige täielikuma kaardistusega Eesti raamatukogude tegevusest (avatus, uued teenused jms) 2020. aasta märtsist maini aset leidnud eriolukorra ajal. Samuti tutvustab artikkel muutusi raamatukoguhoidjate töökorralduses koroonaaja alguses. Artikkel ilmus PUTJD838 "Mäluasutuste töötajate töörütmid kiireneva ja tiheneva sotsiaalse aja kontekstis“ järeldoktorantuuri raames.
Ilmar Vaaro avaldas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatus 2020 artikli "Paikkondliku bibliograafia aastasada", milles antakse ülevaade viimase saja aasta eesti koduloobibliograafia arengust. Esile tuuakse olulisemate nimestike suundumused, koostajad, seotus raamatuloo ja ühiskonnaga. Märkimisväärne osa paikkondliku bibliograafia edenemises on olnud ka üliõpilastel.
Kaspar Kruubi kaasautorlusel ilmus ajakirjas Human Relations artikkel "Playful Work Design: Conceptualization, Measurement, and Validity". Kaasautorite seas on maailma juhtiv organisatsioonipsühholoog Arnold Bakker, kelle juhendatav Yuri Scharp rafineeris ja valideeris Kaspari, Andero Uusbergi ja prof Bakkeri koostöös loodud mängulise töödisaini kontseptsiooni ja küsimustiku. Kontseptsioon kirjeldab inimesi, kelle jaoks töö on nagu mäng ning kellel peaaegu kunagi igav pole.
Mare Ainsaare kaasautorlusel ilmusid artiklid "Cost of Child-Care: Evolution of Regional Diversity in Estonia" ja "Ageing and the Welfare State Welfare Policies and Attitudes in the Baltic and Nordic Countries". Artiklid ilmusid New Horizons in Social Policy series raamatus "Challenges to the welfare state: family and pension policies in the Baltic and Nordic countries".
Riigikogu Toimetistes 44 ilmus Mare Ainsaare artikkel "Kas perepoliitika mõjutab sündimust?".
Ilmus Armas Riivese, Maria Murumaa-Mengeli ja Signe Ivaski artikkel "Estonian Male Journalists’ Experiences with Abusive Online Communication" ajakirjas Social Studies.
Andra Siibak ja Giovanna Mascheroni avaldasid lapsepõlve andmestumise ja laste privaatsuse kaitsmise teemalise raporti „Children’s data and privacy in the digital age“. Toimetasid Signe Opermann ja Veronika Kalmus. Raport ilmus lastele ja digimaailmale keskenduva projekti CO:RE võtmeteemade sarjas. Vaata varasemaid raporteid ja blogipostitusi SIIT.
Ilmus Dagmar Narussoni artikkel "Tuleviku kujundamine olles osa kogukonnast" noorteajakirjas MIHUS.
Ilmunus ajakirja Population Review. A Peer-Reviewed Journal of Sociological Demography erinumber „Children’s Well-Being from Different Angles“, mille külalistoimetaja on Dagmar Kutsar.
Kati Orrul, Kristi Nerol ja kolleegidel ilmus ajakirjas Disasters artikkel abiasutuste toimetulekust pandeemiaga üheksas Euroopa riigis: "Resilience in care organisations: challenges in maintaining support for vulnerable people in Europe during the Covid-19 pandemic".
Giovanna Mascheroni ja Andra Siibaku koostöös ilmus Peter Langi kirjastuses, Digital Formations sarjas, monograafia „Datafied childhoods: data practices and imaginaries in children's lives". Raamatus arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist.
Laur Kanger, Margit Keller ja Anna-Kati Pahker ÜTI Suurte Siirete töörühmast avaldasid äsja kommentaari siirdeuuringute soovitavate tulevikuarengute kohta keskkonnauuringute tippajakirjas Environmental Innovation & Societal Transitions.
Üheksa autori koostöös valminud kommentaar keskendub mitmete süsteemide koosarengu uurimise tulevikuperspektiividele, sh eri sekkumisviisid, õiglased siirded ning toimijate roll nende kujundamisel. Laur tahaks seejuures eraldi tänada visuaalse puudega retsensenti, kelle korraldusel pidi Anna-Kati teksti kokku võtva joonise ainult kaks korda nullist ümber tegema.
Research frontiers for multi-system dynamics and deep transitions
Krista Lepiku kaasautorlusel ilmus Les Cahiers de Muséologie ajakirjas artikkel, milles käsitletakse TÜ Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni kujuteldavaid auditooriume ning kaasamisviise näituse kuraatorite vaatest. Tegu on ÜTI doktorant Reet Mägi kolmanda artikliga: "The Role of Exhibition Curators in Developing Inclusive University Museums: Imagined Audiences and Modes of Engagement in the Process of Creating the New Permanent Exhibition at the University of Tartu Natural History Museum".
Judit Strömpli kaasautorlusel ilmus TÜ Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse ja Justiitsministeeriumi "Noorte õigusrikkujate uuringu" aruanne.
Laur Kanger ja Sussexi ülikooli energiapoliitika professor Benjamin Sovacool avaldasid ajakirjas Political Geography energiaõigluse teemalise uuringu. Selles pakkusid nad välja uue raamistiku, mis võimaldab kaardistada energiasiirdega seonduvaid ebaõiglasi aspekte mitmel skaalal, mitmes ajaperspektiivis ning siirde eri aspektidega seonduvalt. Raamistiku näitlikustamiseks kasutati Eesti energiasüsteemi hetkedebatte. Artikkel on vabalt kättesaadav siit.
Mare Ainsaare kaasautorlusel ilmus artikkel "Current trends in social welfare policies toward the older people in the Baltic and Nordic countries: an explorative study" ajakirjas Journal of Baltic Studies. Artikkel võrdleb põhjamaade ja Balti riikide eakate poliitika ja eriti hoolduspoliitika arengut. Järeldatakse, et kuigi Põhjamaade üldine eakate eest hoolitsemise tase on Euroopa keskmisest kõrgem, toimub muutus turujõudude ja perekonna osa suurendamise suunas, Baltimaad liiguvad samas Euroopa keskmisele lähemale.
Mai Beilmann kirjutab koos Airi-Alina Allaste ja Reelika Pirkiga ajakirjas Applied Youth Studies Eesti noorte mitte- ja informaalsest kodanikuharidusest noorte endi ja poliitikakujundajate pilgu läbi.
Sotsioloogia doktorant Heidi Paabortil ilmus kaasautorluses juhendaja Mai Beilmanniga artikkel NEET-staatuses noortele suunatud teenustest Eestis.
Kristjan Kikerpillil ja Andra Siibakul ilmus artikkel “Mazephishing: the COVID-19 pandemic as credible social context for social engineering attacks” ajakirjas Trames.
Ilmus Tarmo Strenze artikkel "Value change in the Western world: The rise of materialism, post-materialism, or both?" ajakirjas International Review of Sociology.
Külliki Seppeli ja Marko Uibu kaasautorlusel ilmus ajakirjas Human, Technologies and Quality of Education teadusartikkel "Exploring Students’ Perceptions on Acquisition of Transversal Skills During an Online Social Simulation". Artiklist "Õppurite taju transversaalsete oskuste omandamise osas veebipõhise sotsiaalse simulatsiooni käigus" saab lugeda, kuidas praktilise sotsiaalse simulatsiooni kasutamine kommunikatsiooniõppes aitab tudengitel harjutada ning omandada valdkondadeüleseid pädevusi näiteks koostööd, konfliktide lahendamise oskust, enesedistsipliini jne.
Artiklist järeldub, et ka veebis läbiviidud simulatsioonimäng on produktiivne ja interaktiivne viis nii õppimiseks kui ka õpetamiseks, sealjuures aitab simulatsioonide kasutamine tudengitel oma oskustest paremini teadlikuks saada ning ärgitab neid eneserelfektsioonile.
Veronika Kalmus avaldas koos Margus Pedaste ja Katariina Vainoneniga artikli "Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis" Eesti Haridusteaduste Ajakirja värskes erinumbris "Kirjaoskuste kirevus". Uuring tugines EU Kids Online’i küsitluse ja Eesti katselise digipädevuse tasemetöö andmetele. Faktoranalüüsi abil eristus kahe andmestiku põhjal üheksa digipädevuse dimensiooni, lisaks selgitasid autorid välja nende hindamiseks sobivad ülesanded. Tulemusi saab edaspidi kasutada digipädevuse süsteemsel kirjeldamisel, arendamisel ja monitoorimisel koolides.
Kati Orru ja Sten Hanssoni kaasautorlusel valminud käsitlus inimeste haavatavusest ja riskiteadlikkusest hädaolukordades ilmus teadusajakirjas Journal of Contingencies and Crisis Management. Loe artiklit siit.
Ilmus Sten Hanssoni arvustus raamatule "Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach" teadusajakirjas Social Semiotics. Loe arvustust siit.
Meedia ja kommunikatsiooni magistriõppe vilistlase Kati Voometsa, Leonore Riitsalu ja Andra Siibaku koostöös ilmus artikkel „Rahatarkuse arendamine sotsiaalmeedia abil: Kogumispäeviku näide“ Eesti Haridusteaduste Ajakirja „Kirjaoskuste kirevus“ erinumbris. Loe artiklit siit.
Mai Beilmann kirjutab koos Laur Lilleoja ja Anu Realoga Springeri kirjastuse alt ilmunud kogumikus üldistatud usalduse trendidest Eestis, Lätis ja Leedus taasiseseisvumisele järgnenud mõnekümne aasta jooksul. Peatüki „Learning to Trust: Trends in Generalized Social Trust in the Three Baltic Countries from 1990 to 2018“ leiab Anna Almakaeva, Alejandro Moreno ja Rima Wilkesi toimetatud kogumikust „Social Capital and Subjective Well-Being. Insights from Cross-Cultural Studies“.
Krista Lepik avaldas augusti lõpus koos kolleegidega Eesti Rahva Muuseumist ja Malmö Ülikoolist artikli muuseumide digieksponaatide digitaalsetest dimensioonidest.
Runnel, Pille; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Lepik, Krista (2021). Why is this exhibit digital? – dimensions of digital exhibits in the museum space. In: Maria Shehade; Theopisti Stylianou-Lambert (Ed.). Emerging Technologies and the Digital Transformation of Museums and Heritage Sites (47−60). Switzerland: Springer. (Communications in Computer and Information Science). DOI: 10.1007/978-3-030-83647-4_4
Ilmus Krista Lepiku lühiartikkel Leicesteri Ülikooli ajakirjas „Museological Review“, kus külastajale suletud muuseumi „muuseumihaldjas“ kirjutab eemale jäänud külastajale sellest, millega muuseumis pandeemia ajal tegeletakse. Lepik, Krista (2021). A Letter. Museological Review, 25, 173.
Kati Orru ja Sten Hanssoni kaasautorlusel valminud käsitlus sotsiaalse kapitali rollist hädaolukordades ilmus rahvusvahelises teadusajakirjas Risk, Hazards, & Crisis in Public Policy. Loe artiklit siit.
Ilmus maineka teadusajakirja Communications: The European Journal of Communication Research laste ja meedia teemaline erinumber, mille üks toimetaja on Veronika Kalmus. Tema ja Brian O'Neilli juhtkirja "Through mature and yet fresh eyes: Researching emerging issues in the field of children and media" saab lugeda ka ResearchGate'i vahendusel.
Vabaks kasutamiseks on kättesaadav Erasmus+ projektis ÜTI osalusel loodud simulatsioonimäng (kommunikatsiooni)tudengitele ning simulatsioonide korraldamise käsiraamat. Simulatsioonid on hea võimalus pakkuda interaktiivset õpet, mis võimaldab tudengitel end proovile panna ning treenida elulisi oskusi läbirääkimistel, esitlustel, grupitöös või strateegia ja sõnumite kujundamisel.
Simulatsiooni stsenaariumist „Mesilased ja pestitsiidid“ leiate erinevad versioonid (nii online- kui ka kontaktversioonis ning lühemad ja pikemad). Projekti tulemusel valmis ka käsiraamat, mis sisaldab soovitusi simulatsioonide loomiseks ja läbiviimiseks.
Kaks ja pool aastat kestnud ning augustis lõppenud Erasmus+ projekti juhtpartner oli Vidzeme ülikool Lätist, lisaks Tartu ülikoolile oli partner ka Vilniuse ülikool. Tartust osalesid projektitiimis Külliki Seppel, Õnne Allaje, Maria Murumaa-Mengel ja Marko Uibu.
Käsiraamat on koostatud Erasmus+ strateegilise partnerlusprogrammi projekti “Simulation Games in Strategic Communication” (2018-1-LV01-KA203-046981) raames.
TÜ raamatukogus on nüüd kättesaadav raamat "The Palgrave handbook of family sociology in Europe", kus on Dagmar Kutsarilt peatükk "Subjective well-being of children in the context of family change in Estonia, Poland, and Romania" ja Oliver Nahkurilt peatükk "Subjective well-being of children in the context of family change in Estonia, Poland, and Romania".
Koostöös Anniki Puura ja Siiri Silmaga ilmus Anu Massol artikkel ajakirjas Social Networks, mis on Scopuse järgi antropoloogia valdkonnas nr 6 ajakiri ning sotsiaalsete võrgustike teemal ajakiri nr 1. Artikkel analüüsib seosed personaalsete võrgustike ja ruumilise liikuvuse vahel - pakkudes selliselt metodoloogiliselt uudse lähenemise ruumilise segregatsiooni selgitamisse. Uuring kinnitab üldist lineaarset tendentsi, et ruumiliselt hajusama võrgustikuga inimesi iseloomustab suurem liikuvus. Uudse tulemusena annab artikkel tunnistust kolmest erinevast seose viisist võrgustike ja ruumilise liikuvuse vahel: hajusa võrgustikuga mobiilsed, hajusa võrgustikuga väheliikuvad ning kontsentreeritud võrgustikuga väheliikuvad. Tüpoloogiat selgitavad kõige enam sugu, võrgustiku koosseis ning IKT vahendite kasutamine.
Puura, A., Silm, S., & Masso, A. (2021). Identifying relationships between personal social networks and spatial mobility: A study using smartphone tracing and related surveys. Social Networks, 68, 306–317.
Ragne Kõuts-Klemmi toimetamisel ilmus kolmeaastase töö tulemusena Niklas Luhmanni raamatu „Die Gesellschaft der Gesellschaft“ eestikeelne tõlge „Ühiskonna ühiskond“ (tõlkija Piret Metspalu, väljaandja EKSA). Luhmann kirjutab ühiskonnateooria läbi süsteemiteooria perspektiivist ning pakub sellega võimaluse käsitleda ühiskonda tavapärasest erineva nurga alt. Ühiskonna eneseloome keskne mõiste on tema jaoks kommunikatsioon, mitte sotsiaalne tegevus, nagu paljudel teistel teoreetikutel. Raamat on kahes osas rohkem kui tuhandel leheküljel. Eelkirjed on ESTERi andmebaasis juba olemas nii esimesele osale kui ka teisele osale.
Judit Strömpl ja Katre Luhamaa avaldasid suve alguses raamatu, mis on juba ka TÜ raamatukogus kättesaadav ja internetist vabalt alla laaditav.
Luhamaa, Katre; Strömpl, Judit (2021). Overcoming the Soviet legacy? Adoption from care in Estonia. In: Tarja Pösö, Marit Skivenes, June Thoburn (Ed.). Adoption from Care. International Perspectives on Children’s Rights, Family Preservation and State Intervention (33−48). Policy Press.
Toivonen, Virve; Muhonen, Jatta; Kalliomaa-Puha, Laura; Luhamaa, Katre; Strömpl, Judit (2021). Child Participation in Estonian and Finnish Child Welfare Removals – Professionals’ Perceptions and Practices. The International Journal of Children's Rights, 29(3), 701−730
Dagmar Kutsar koos Leena Kurvet-Käosaarega avaldas ajakirjas Frontiers in Sociology artikli COVID-19 pandeemia mõjust Eesti perede igapäevaelule: The Impact of the COVID-19 Pandemic on Families: Young People’s Experiences in Estonia.
Anu Massol ilmus koostöös Tamunonengiyeofori Abaku ja Stefano Calzatiga artikkel, mis uuris põhjuseid, miks E-residentsus, kui esialgu globaalse levikuga ja potentsiaalselt digitaalset ebavõrdsust vähendav programm on reaalsuses viinud ebavõrdse juurdepääsuni globaalselt. E-residentsuse digitaalset jätkusuutlikkust uurides tuginesid nad Aafrika e-residentide praktikatele ja hoiakutele. Artikkel testib digitaalse jätkusuutlikkuse kontseptsiooni ja rõhutab vajadust kohandada globaalse levikuga programme kohalike sotsiaalsete ja kultuuriliste mitmekesisustega.
Abaku T, Calzati S and Masso A (2021) Exploring digital sustainability of/through Estonia’s e-residency: Africa’s case and the importance of culture for sustainability. Digital Policy, Regulation and Governance ahead-of-print(ahead-of-print).
Teine Anu Masso artikkel on kirjutatud koostöös Stefano Calzati ja Tayfun Kasapogluga. Artikkel uuris algoritme kui ’võimu tehnoloogiaid’, keskendudes Eestis ja Türgis elavate Süüria põgenike ja andmeekspertide tajutud arusaamade selgitamisele seoses globaalsete ja kohaliku iseloomuga algoritmidega.
Analüüsi tulemused näitavad, et kohaliku iseloomuga algoritme (nt ennustavas politseitöös kasutatavad algoritmid, põgenike ümberpaigutamise algoritmid) tajutakse enam võimu tehnoloogiatena ja vastutavana makromajanduslike erinevuste tekitamise eest, kuna nende kujundamisel ei pöörata piisavalt tähelepanu individuaalsetele vajadustele. Globaalseid algoritme (nt sotsiaalmeedia soovitusalgoritmid, personaliseeritud veebireklaamid) tajutakse vähem ähvardavana, nö ’mina loomise’ tehnoloogiatena.
Kasapoglu T, Masso A and Calzati S (2021) Unpacking algorithms as technologies of power: Syrian refugees and data experts on algorithmic governance. Digital Geography and Society 2: 100016.
Marit Sukal ja Andra Siibakul ilmus artikkel "Caring dataveillance and the construction of 'good parenting': reflections of Estonian parents and pre-teens", mis uuris lapsevanemate ja varateismeliste laste suhtumist digitaalsetesse jälgimisseadmetesse.
Judit Strömpl, Kairi Kasearu ja Tiia-Triin Truusa avaldasid artikli Eesti kaitseväe teenistujate abikaasadest ja partnerite lugudest ilmnevatest väärtustest ja probleemidest.
Truusa, Tiia-Triin, Kasearu, Kairi, Strömpl, Judit (2021). Military spouses in contemporary Estonia: meaning making in the stories of the wives and partners of active servicemen. Journal of Baltic Studies.
Kristjan Kikerpillil ja Andra Siibakul ilmus artikkel "Abusing the COVID-19 Pan(dem)ic: A Perfect Storm for Online Scams" kogumikus COVID-19 in International Communication: Responses to the Pandemic in Global Perspective.
Samuti on ilmunud teadusartikkel Triin Vihalemma, Marko Uibu ja doktorant Leene Korbi kaasautorsuses ühistööna UK uurijaga. Spotswood, F., Vihalemm, T., Uibu, M., Korp, L. (2021). "Understanding whole school physical activity transition from a practice theory perspective." Health Education, Vol. 121 No 5, pp. 523-539.
Marko Uibu kirjutas koos Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnaga ka teise artikli.
Uibu, Marko; Kalma, Maarja; Mägi, Katrin; Kull, Merike (2021). Physical Activity in the Classroom: Schoolchildren’s Perceptions of Existing Practices and New Opportunities. Scandinavian Journal of Educational Research, 1−18.
Signe Ivask, Brit Laak ja Kadri Kuulpak avaldasid Journalism Practice'i ajakirjas artikli “All by Myself?” Journalists’ Routines and Decision-making in Gathering and Publishing Death-related Visuals. Artikkel räägib sellest, kuidas ajakirjanikud otsustavad tundlikke teemasid kajastades, missuguseid visuaalseid materjale avaldada ja milliseid mitte.
Ajakirjas International Labour Review ilmus õigusteaduskonna doktorant Seili Suderi ja Andra Siibaku koostöös artikkel "Proportionate response to a COVID-19 threat? Use of apps and other technologies for monitoring employees under the EU data protection framework", milles analüüsitakse erinevate tehnoloogiliste vahendite (sh äpid) kasutamise õiguspärasust töökeskkonnas COVID-19 tõkestamise ja piiramise eesmärgil.
Mare Ainsaar, Oliver Nahkur, Ave Roots ja Laura Tiitus koos kolleegidega on eestlaste vaimset tervist uuriva projekti raames valmis saanud kvalitatiivuuringu esimest lainet kokkuvõtva raporti.
Nelja instituudi teadlased (meilt Ragne Kõuts-Klemm) on Horizon 2020 projekti "Digitaalne autoriõigus kultuuriliselt mitmekesises, ligipääsetavas ja loomingulises Euroopas" raames lõpetanud intervjuude tegemise Eesti loomeettevõtetega ning avaldanud esmase analüüsi projekti kodulehel. Ülevaade toob esile selle, kuidas mõjutas COVID-19 loomeettevõtete hakkamasaamist ning milliste peamiste väljakutsete ees ettevõtjad seisid. Uurimistulemused panustavad majandusliku, õigusliku ja sotsiaalse keskkonna loomisesse, mis toetaks kultuurilist mitmekesisust digitaliseeruvas Euroopas.
Instituudi autoritelt ilmus 3 peatükki ("Health Outcomes and Health Inequalities",Simone M. Schneider, Ave Roots, and Katharina Rathmann; "Regional Outlook: The Baltic Countries", Mare Ainsaar and Ave Roots; "Estonia", Mare Ainsaar, Ave Roots, and Jüri Kõre) uues Oxfordi Ülikooli kirjastuse käsiraamatus "Health Politics in Europe".
Marju Himma-Kadakas avaldas koos ÜTI vilistlase ja ERRi ajakirjaniku Mirjam Mõttusega ajakirjas Central European Journal of Communication artikli Ready to Hire a Freelance Journalist: The Change in Estonian Newsrooms’ Willingness to Outsource Journalistic Content Production. Viieaastase vahega kogutud andmed näitavad, et eesti toimetuste juhtide arusaamades on toimunud muudatus. Nad ei näe vabakutselisi ajakirjanikke enam “töötute ajakirjanikena”, vaid koostööpartneritena. See on positiivne märk turu arengust, mis soosib professionaalse vabakutseliste ajakirjanike ja sisuloojate võimalusi ning mitmekesistab ajakirjandust.
Sotsiolooga doktorant Simone Eelmaa avaldas artikli “My Daughter is not like That”: A Qualitative Study of Parental Perception on Child Sexual Abuse Riskajakirjas "Discourse".
Kati Orru, Sten Hansson ja Sten Torpan annavad uues teadusartiklis ülevaate erinevatest viisidest, kuidas Euroopa riikide kriisihaldusasutused püüavad vähendada inimeste haavatavust hädaolukordades. Artikkel ilmus ajakirjas "Disasters" Horisont 2020 uurimisprojekti Building European Communities’ Resilience and Social Capital raames.
Anu Masso, Siiri Silm, Veronika Mooses, Anniki Puura, Ago Tominga ja Erki Saluveer andsid ajakirja "Social Inclusion" erinumbris välja artikli The Relationship between Ethno-Linguistic Composition of Social Networks and Activity Space: A Study Using Mobile Phone Data. Erinumber, mille üks eestvedajatest oli Tiit Tammaru, panustab teoreetiliselt, metodoloogiliselt ja empiiriliselt segregatsiooni nõiaringi uurimisse.
Artikkel kasutab passiivset mobiilpositsioneerimise meetodit ning uurib ruumilist käitumist inimeste sotsiaalsetest võrgustikest vaadatuna. Tulemused näitavad, et suhtlusvõrgustikud rahvuste vahel on tihedalt seotud ruumilise käitumisega, asukohtadega, kus eri etnilised rühmad kohtuvad, mis on oluline segregatsiooni - ja assimilatsiooni 'nõiaringiteooriate' seisukohast.
Mai Beilmann koos kolleegidega Porto ülikoolist, LSE-est ja Ateena ülikoolist kirjutavad äsja ilmunud artiklis "Active Citizenship: Participatory Patterns of European Youth" noorte ühiskondliku ja poliitilise osaluse mustritest kuues Euroopa riigis.
Veronika Kalmus avaldas mainekas kriitilise teooria ajakirjas tripleC: Communication, Capitalism & Critique avatud juurdepääsuga artikli "Jobs that Really Matter": Critical Reflections on Changes in Academic Life during/after the Covid-19 Pandemic. Diskursuste, avaldatud andmete ja isiklike vaatluste analüüsi põhjal järeldab autor, et teadussüsteemide "kovidiseerumine" põlistab teaduse instrumentaliseerumist ja projektistumist ning loob institutsiooni-siseseid hierarhiaid. Seetõttu on sotsiaal- ja humanitaarteadlaste roll metarefleksiivsuse arendamisel muutumas ülioluliseks.
Torpan, S., Hansson, S., Rhinard, M., Kazemekaityte, A., Jukarainen, P., Meyer, S., Schieffelers, A., Lovasz, G. & K. Orru. (2021). Handling false information in emergency management: A cross-national comparative study of European practices. International Journal of Disaster Risk Reduction, Volume 57, 102151, ISSN 2212-4209, https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2021.102151.
Sten Hanssoni uus artikkel poliitikute levitatava valeinfo ja eksitavate väidete kahjuliku mõju kohta ilmus kõrgetasemelises teadusajakirjas The British Journal of Politics and International Relations. Koostöös Exeteri ülikooli politoloogi Sandra Krögeriga kirjutatud uuringust selgub Briti valitsuse Brexiti-kommunikatsiooni näitel, kuidas tõe väänamine poliitilises retoorikas võib lagundada ühiskonnas esindusdemokraatia toimimiseks vajalikku vabadust, võrdsust, usaldust ning kompromissivalmidust. Loe artiklit „How a lack of truthfulness can undermine democratic representation: The case of post-referendum Brexit discourses“.
ÜTI teadlased avaldasid uudse COVID-19 infokorratuse tüpoloogia. Sten Hansson, Kati Orru ja Sten Torpan selgitavad uues artiklis, kuidas inimeste elu, tervis ja vara võib pandeemia puhkemisel leviva potentsiaalselt kahjuliku info või infokäitumise tõttu ohtu sattuda. Ajakirjas Journal of Risk Research avaldatud uudne infokorratuse tüpoloogia aitab nii tervishoiu- ja korrakaitseasutustel, ajakirjanikel kui ka kõigil teistel elanikel COVID-19 pandeemiaga kaasnenud inforiske paremini mõista ning maandada. Infokorratuse juhtumite uurimisse olid kaasatud ka Prantsusmaa, Itaalia, Norra, Soome ja Leedu teadlased suure Horisont 2020 uurimisprojekti Building European Communities’ Resilience and Social Capital (https://buildersproject.eu) raames. Artikli juhtautor Sten Hansson kirjutas uuringu tulemustest ka Londoni Majanduskooli (LSE) teadusblogis ning andis intervjuud ERRi teadusportaalile Novaator ja Vikerraadio teadussaatele “Labor”. Loe artiklit "COVID-19 information disorder: six types of harmful information during the pandemic in Europe ".
Doktorant Kristiina Kruuse, Veronika Kalmus, Pille Runnel ja Andra Siibak avaldasid avatud juurdepääsuga ajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics artikli "Mapping Children’s Life-Worlds: A Content-Analytical Study of Drawings of Favourite Gifts". Artikkel heidab valgust sellele, mida Eesti lapsed meediastuvas ühiskonnas tegelikult väärtustavad, ning võib olla metodoloogiliselt huvipakkuv lapsepõlve- ja/või väärtuste uurijatele ning multimodaalse tekstianalüüsi sõpradele. Artikli põhjal ilmus lugu ka Tartu Postimehes.
Doktorant Tayfun Kasapoğlu ja Veronika Kalmus avaldasid ajakirjas International Journal of Media and Cultural Politics artikli "Constructing Counternarratives: Stories by Syrian Refugees in Turkey". Sotsiaalmeedia postituste narratiivianalüüsil põhinev artikkel valmis aine "Diskursusanalüüs" kodutöö põhjal.
Andra Siibaku ja Veronika Kalmuse essee "Äratuskell uueks tiigrihüppeks" ilmus äsja poelettidele jõudnud raamatus "Eesti digikultuuri manifest" (toim. Indrek Ibrus, Marek Tamm ja Katrin Tiidenberg).
Mai Beilmann, Signe Opermann ja Veronika Kalmus avaldasid koos noorte digipädevuste projekti ySKILLS kolleegidega raporti kodu ja kooli vahelisest suhtlusest ja koostööst digioskuste arendamise teemal. Kuue Euroopa riigi haridusekspertide intervjuudel põhineva uuringu tulemusi tutvustasid meie instituudi autorid ka populaarteaduslikus blogipostituses, kus tõid selgemalt esile tegurid, mis lastevanemate ja õpetajate-koolijuhtide vahelist suhtlust pärsivad ning pakkusid välja mitmeid soovitusi kitsaskohtade lahendamiseks.
Andra Siibakult ilmus ajakirjas Methis (ETIS 1.1.) ülevaateartikkel "Digipõlvkonnast sotsiaalmeedia põlvkonnaks: põlvkondlikku enesemääratlust kujundavad trendid Eesti noorte internetikasutuses", mis võtab kokku viimastel aastatel avaldatud peamised uuringud Eesti noorte interneti-ja sotsiaalmeedia kasutamise kohta. Artikkel tugineb 2019. aastal toimunud digihumanitaaria konverentsi plenaarettekandel.
Marko Uibul, Triin Vihalemmal ja Leene Korbil ilmus ühisartikkel liikumislabori kolleegidega „Developing a comprehensive school-based physical activity program with flexible design – from pilot to national programm“.
Laur Kanger avaldas ajakirjas Energy Research & Social Science artikli pealkirjaga "Rethinking the Multi-level Perspective for energy transitions: From regime life-cycle to explanatory typology of transition pathways". Tegu on teoreetilise kirjatükiga, mis mõtestab siirdeuuringute ühe mõjukama raamistiku ehk MLP ümber kahest vaatepunktist. Esiteks pakub artikkel välja idee sotsio-tehnilise süsteemi elutsüklist, mis on ühine kõigile süsteemiinnovatsiooni käsitlevatele raamistikele. Teiseks arendab töö välja senisest laiema käsitluse sotsio-tehniliste siirete arenguteede mõistmiseks.
Maria Murumaa-Mengelil ilmus meie magistri Piia Õunpuuga ühine raamatupeatükk „Estonian Fashion/Beauty Bloggers' Practices and Ethical Dilemmas in Featuring Branded and Sponsored Content“
Andra Siibakul ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe vilistlase Kätlyn Jürisaare magistritöö materjalile tuginev publikatsioon, mis kaardistas õpilastepoolset küberkiusamisega kokku puutunud õpetajate kogemusi ja võimalikke koolipoolseid sekkumisvõimalusi.
Ilmunud on Eesti Inimarengu aruande 2019/2020 ingliskeelne versioon, kuhu Andra Siibak ja Veronika Kalmus kirjutasid artikli eesti noortest virtuaalses arvamusruumis.
International Journal of Disaster Risk Reduction avaldas Sten Hanssoni, Kati Orru ja Andra Siibaku artikli, milles koos kaasautoritega Soomest, Saksamaalt ja Norrast pakutakse välja uudne raamistik inimeste infohaavatavuse mõtestamiseks ja uurimiseks hädaolukordades. See on kindlasti kasulik lugemine kõigile infokorratuse/valeinfo, riski- ja kriisikommunikatsiooni ning sotsiaalmeedia uurijatele (sh COVID-19 pandeemia kontekstis) ning võiks sobida ka õppematerjaliks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni üliõpilastele.
Mari-Liis Tikerperil ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirjas artikkel „Otsides "müstilist miskit": millest koosneb kooli maine?“. Olulise tulemusena võib näha, et kooli maine ei ole konstantne väärtus, vaid sõltub üldiselt pikemast ajalisest faktorist ja maine tajuja positsioonist huvirühmade koosseisus. Maine teadlikumaks kujundamiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ega oskusi ning osa mainekujunduslikest katsumustest on seotud hoopis kooliväliste teguritega.
Oliver Nahkuril ja Rein Taageperal ilmus artikkel "Lead and Lag Times of Countries in a Gentler World" ajakirjas Social Indicators Research. Autorid uurisid, kas liigume rahulikuma/leebema maailma suunas ja kui liigume, siis kui kiiresti. Kasutades 25 riigi andmeid ajavahemikust 1991–2012 ilmnes positiivne trend Nahkuri jt ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi, Welzeli emantsipatsiooni väärtuste indeksi, sh soolise võrdsuse alaindeksi, sisemise-välimise kontrollikeskme tunnuse alusel. Veel uuriti seda, mitu aastat riigid maailma keskmisest taga või ees on.
Anu Massol ilmus kaks artiklit. Esimene analüüsis etnilise segregatsiooni ja enesehinnangulise sotsiaalsesse kihti kuuluvuse seoseid. Artikkel näitas uudse tulemusena, et etnilist segregatsiooni ei selgita mitte faktiline sissetulek, vaid inimeste endi enesetundeline kuuluvus sotsiaalsesse kihti. Artikli uuendusliku aspektina pakkusime ka välja metodoloogilise lahenduse agregeeritud mobiili- ja küsitlusandmete ühendamiseks. Selliselt on võimalik ära kasutada mobiiliandmetele omane liikuvuse ruumiline täpsus ning küsitlusuuringule omane võimalus küsida inimestelt nende endi omistatud tähendusi liikuvuse põhjuste kohta, ning selliselt ühendada kahe meetodi parimad küljed. Teine artikkel keskendub mobiilpositsioneerimise metoodikale.
Maria Murumaa-Mengel, Veronika Kalmus ja Signe Opermann avaldasid Horisont 2020 projekti CO:RE veebiplatvormil blogipostituse laste ja digimaailma uurimisvaldkonna võtmeteemadest.
Hiljuti esitletud „Noorteseire aastaraamatus“ kirjutavad Dagmar Kutsar ja Kadri Soo Eesti noorte subjektiivsest heaolust ja toimevõimekusest. Veronika Kalmuse, Kadri Soo ja Andra Siibaku peatükk räägib Eesti noorte veebiriskidest ja sellest, kuidas noored nendega toime tulevad. "Noorteseire aastaraamat 2019-2020: Noorte elu avamata küljed" on vabalt kättesaadav.
Kati Orru, Sten Hanssoni ja Sten Torpani kaasautorlusel ilmus kõrgetasemelises teadusväljaandes International Journal of Disaster Risk Reduction artikkel, milles selgitatakse, kuidas mõtestada inimeste sotsiaalset haavatavust mitmesugustes hädaolukordades. Uuring valmis suure rahvusvahelise Horisont 2020 uurimisprojekti Building European Communities’ Resilience and Social Capital (buildersproject.eu) raames. Loe artiklit „Vulnerability and vulnerable groups from an intersectionality perspective“
Laur Kanger avaldas äsja Silver Sillakuga ajakirjas Technology in Society artikli "Emergence, consolidation and dominance of meta-regimes: Exploring the historical evolution of mass production (1765-1972) from the Deep Transitions perspective". Artikkel käsitleb masstootmist kui kogumikku omavahel seotud reegleid (nt "standardiseeri toode", "toimeta töö tööliseni") ning kaardistab nende põhimõtete tekke ja liitumise alates 18. sajandi Prantsusmaa sõjaväereformidest kuni 1973. aasta naftakriisini. Tegu on esimese empiirilise uurimusega, mis pakub toetust Suurte Siirete teoorias esitatud sotsio-tehniliste süsteemide koosevolutsiooni arengumustrile.
Judit Strömpli ja Katre Luhamaa artikkel "Child participation in child welfare removals through the looking glass: Estonian children’s and professionals’ perspectives compared" on vabalt alla laaditav kuni 27. oktoobrini siit.
Marko Uibul ilmus kaks artiklit meditsiinilise pluralismi kohta. Ajakirjas Anthropology & Medicine ilmus artikkel „The emergence of new medical pluralism: the case study of Estonian medical doctor and spiritual teacher Luule Viilma“. Koos Katre Koppeliga ilmus Markol ajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics artikkel “Not Even All Physicians Know Chinese Medicine!: Analysing the Legitimation Strategies of Chinese Medicine in the Estonian Media“.
Kadri Soo ja Mare Ainsaare artikkel koos TÜ naistearstidega ilmus vägivallakogemuste levikust ja mustritest Eesti meeste ja naiste hulgas. Artikkel ilmus ajakirjas Plos One. Loe siit.
Krista Lepikul on ilmumas doktorandist eksterni Reet Mägi ja prof Pille Pruulmann-Vengerfeldtiga artikkel „Kuidas mõtestavad ekspositsiooni koostajad auditooriumide kaasamist? Kujuteldavad auditooriumid ja kaasamisviisid Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni loomisel.“ Artikkel on osa Reet Mägi doktoritööst.
Tartu Ülikooli osaleb septembrist vaimse tervise RITA projektis, mis peab välja selgitama COVID viiruse ajal suurenenud vaimse tervise probleemide levimuse Eestis, ja põhjused eri riskirühmades. COVID-19 kriisi eripära on see, et lisaks tervise murele kaasnesid sellega muutused paljudes ühiskonna valdkondades ning isoleeritus, mis võimendas ebakindlust ja hirme veelgi. Viiruse puhul oli tegemist nähtamatu ohuga, mis tõstis stressitaset kõikjal. Varasemad uuringud COVID-kriisi ajal mitmetes maailma riikides (Titan jt 2020, Zamarro, Perez-Arce, Prados 2020, Eurofound 2020) on näidanud selgelt, et lisaks üldisele üksinduse, vaimsete probleemide suurenemisele, optimismi vähenemisele, kogevad erinevad elanikkonnarühmad kriisiaega erineva intensiivsusega. Ühiskonnateaduste instituudist osalevad selles projektis Mare Ainsaar, Ave Roots, Dagmar Narusson, Oliver Nahkur ja Helina Maasing. Projekti juhib Tervise Arengu Instituut. Projekt kestab kolm aastat ja selle tulemusena koostatakse ka soovitused vaimse tervise probleemide ennetamiseks Eestis.
Anu Massol ja Tayfun Kasapoglul ilmus ajakirjas Information, Communication & Society artikkel „Understanding power positions in a new digital landscape: Perceptions of Syrian refugees and data experts on relocation algorithm". Artikkel uurib andmeekspertide ja pagulaste kui andmesubjektide arusaamade erinevusi ja sarnasusi pagulaste ümberpaigutamise algoritmi kontekstis. Novaator kirjutas teemast lähemalt.
Maris Männistel ja Anu Massol ilmus ajakirjas Medialni Studia artikkel „Three Drops of Blood for the Devil’: Data Pioneers as Intermediaries of Algorithmic Governance Ideals.“
Anu Massol, Maris Männistel ja Andra Siibakul ilmus ajakirjas Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum artikkel „End of Theory in the Area of Big Data: Methodological Practices and Challenges in the Social Media Studies“.
Mare Ainsaarel, Kadri Sool ja Rein Toomlal ilmus ajakirjas Journal of Eastern European Management Studies artikkel „Do women in power avoid making cuts to child welfare during an economic recession“. Artikkel analüüsib, kas Eesti kohalikes omavalitsustes on naispoliitikud paremad laste ja perede õiguste eest seisjad kui mehed. Tulemus näitab, et suurt vahet Eestis ei ole, aga naised on poliitilised juhid sageli keerulisemates kohtades.
Laur Kanger, Benjamin Sovacool (Science Policy Research Unit, Sussexi ülikool) ja Martin Noorkõiv (ÜTI teise aasta doktorant) avaldasid innovatsiooniuuringute tippajakirjas Research Policy artikli "Six policy intervention points for sustainability transitions: A conceptual framework and a systematic literature review". Kirjatöös pakutakse välja kuuest sekkumispunktist koosnev raamistik, mille abil kiirendada muutusi sotsio-tehnilistes süsteemides. Raamistiku abil on võimalik kindlaks teha, kas teatud süsteemi (nt Eesti energia- või transpordisüsteem) arengut kujundavad poliitilised vahendid on laiema muutuse esilekutsumiseks piisavad. Teooria on instituudi suure rühmagrandi PRG346 "Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel" esimeseks suuremaks väljundiks. Lähemalt saab lugeda SIIT.
MeeMa uurimisrühm avaldas TÜ Kirjastuses kollektiivse monograafia "Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections" (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku uurimisrühma ligemale paarikümneaastase töö tulemused, neid üldistades ja uudsest teoreetilisest vaatenurgast mõtestades. Raamatu autoreid on 11, lisaks toimetajatele kirjutasid peatükke Maie Kiisel, Ragne Kõuts-Klemm, Marianne Leppik, Anu Masso, Sander Salvet, Külliki Seppel ja Peeter Vihalemm. Raamatut on võimalik omahinnaga osta kirjastuse kodulehelt.
Ajakirjas Central European Journal of Communication ilmus Krista Lepikul ja infotöö magister Kertti Merimaal teadusartikkel „Information literacy and the information society discourse on the political agenda. An analysis of Estonian national strategic information policy related documents“. Artikli aluseks on Kertti magistritöö, kus ta käsitles infopädevuse kontseptsiooni esinemist ja sellega haakuvaid diskursusi Eesti infopoliitilistes dokumentides.
Mai lõpus ilmus ajakirja Medialni Studia erinumber Fresh voices in European media and communication scholarship, mille keskmes olid 2019. aasta suvel Tartus toimunud ECREA doktorantide suvekooli valitud tööd. Erinumbri toimetajad olid Andra Siibak (TÜ), Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö ülikool) ja Risto Kunelius (Helsingi ülikool). Toimetajad kirjutasid ka erinumbrile sissejuhatuse. Erinumber on leitav siit.
Ilmunud on Routledge kirjastuse poolt välja antud kogumik „Reimagining Communication: Meaning“, kus ilmus artikkel, milles Maria Murumaa-Mengel ja Andra Siibak tõlgendasid noorte auditooriumi hulgas levinud mikrokuulsuste jälgimise praktikaid.
Kati Orru ja kaasautorite artikkel inimarengu aruandes räägib rohealade kasust inimeste heaolule tavaelus ning hädaolukordade ajal. Vaata ka Päevalehes ilmunud artiklit. Eesti inimarengu aruandesse panustasid autoritena Kati Orru, Veronika Kalmus, Andra Siibak ja Ragne Kõuts-Klemm. Aruanne ja meie autorluses valminud peatükid on vabalt kättesaadavad siit.
Vanemteadur Andreas Ventseli juhtimisel alustavad ÜTI teadlased Kairi Kasearu, Sten Hansson, Liina-Mai Tooding ja Avo Trumm koos filosoofia ja semiootika instituudi teadlastega uurimisprojekti "Vaenulike infopettetegevusstrateegiate ja –taktikate uuring infojulgeoleku teadlikkuse tõstmiseks".
Mai Beilmann kirjutas Shakuntala Banaji ja Sam Mejiase toimetatud kogumikus „Youth Active Citizenship in Europe. Ethnographies of Participation“ Eesti noorte kodanikuosalusest. Peatükk põhineb H2020 projekti CATCH-EyoU raames kogutud andmetel.
ERRi teadusportaal Novaator avaldas populaarteadusliku loo strateegilisi hirmunarratiive käsitlevast uuringust, mille üks autor on Sten Hansson. Uuring ilmus eelmisel aastal teadusajakirjas Media, War & Conflict. Populaarteadusliku kokkuvõtte kirjutas meie instituudi magistrant Julius Koppel kursusel "Andmete esitamine ja tõlgendamine".
Veronika Kalmus ja Signe Opermann avaldasid SAGE’i kirjastuse neljaköitelises entsüklopeedias „The SAGE Encyclopedia of Children and Childhood Studies” (toim. D. T. Cook) peatüki sotsioloogiaklassik Karl Mannheimi panusest lapsepõlve- ja noorsoouuringutesse. Lühiülevaade Mannheimi eluloost, põhiteostest ja -kontseptsioonidest ning vaimsest pärandist on kirjutatud laiale lugejaskonnale, sobides ka teooria- või sotsioloogia eriharude kursuste õppematerjaliks (fail ETISes). 1 888-leheküljeline laste- ja lapsepõlveuuringute entsüklopeedia käsitleb lisaks kesksetele kontseptsioonidele, teooriatele ja uurimissuundadele veel väga laia, interdistsiplinaarset ja kultuuriliselt mitmekesist teemaderingi.
Anu Masso, Maris Männiste ja Andra Siibak avaldasid artikli „End of Theory in the Area of Big Data: Methodological Practices and Challenges in the Social Media Studies“ ajakirjas Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum.
Maris Männiste ja Anu Masso avaldasid artikli „Three Drops of Blood for the Devil’: Data Pioneers as Intermediaries of Algorithmic Governance Ideals“ ajakirjas Mediální Studia.
Ragne Kõuts-Klemmil algas koostöös Tallinna Ülikooliga uurimisprojekt, mida rahastab Saksa LV suursaatkond. Projekti pealkiri on „Eesti ja Saksamaa kohaliku sõltumatu meedia väljavaated globaalse platvormimise, desinformatsioonikampaaniate ja poliitilise populismi ajastul“.
Kati Orru, Sten Torpan ja Sten Hansson korraldasid 11.–21. mail koostöös Soome Politseikolledžiga veebipõhise töötoa kriisikommunikatsioonist. Riigikantselei, ministeeriumite, omavalitsuste ja vabakonna esindajad said töötoas tutvuda BuildERS projekti uurimistulemustega kriisikommunikatsioonist ja infomõjutustegevusest. Osalejad kommenteerisid oma kogemusi suhtlusest haavatavate kogukondadega hädaolukordade, sealhulgas Covid-19 pandeemia ajal. BuildERS projekt keskendub haavatavatele rühmadele, kogukondlikule toele ning kommunikatsioonile ning riigiasutuste tööle hädaolukordade ära hoidmisel ja nendega toimetulekul.
Kati Orru ja Sten Hansson kirjutasid märtsis pandeemiaga seotud valeinfo leviku probleemidest rahvusvahelise uurimisprojekti BuildERS ajaveebis. Kaheksa Euroopa riigi teadlasi koondava uurimisprojekti eesmärk on selgitada, mis mõjutab kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete võimekust toime tulla nii inimtekkeliste kui ka looduslike ohtude ja kriisidega.
Maria Murumaa-Mengel ja sotsioloogia doktorant Simone Eelmaa avaldasid artikli seksuaalvägivallaga seonduvatest stereotüüpidest. Seda ühe Eesti laste ja noorte veebifoorumi teemaalgatuste ja vastuste põhjal.
Praegune TLÜ doktorant ja meie vilistlane Madis Järvekülg avaldas Ragne Kõuts-Klemmi, Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma uurimistöö „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ põhjal uuringu muusikakriitika kohta ajakirjas Journal of Baltic Studies.
Marii Kangur kirjutab Estonian Research portaalis, kuidas ühiskonnateaduste instituudis dotsent Dagmar Kutsari juhtimisel laste heaolu ja haavatavust uuritakse.
Ajakirjas “Journal of Baltic Studies” ilmus artikkel “Claiming the ‘right to a happy Soviet childhood’: discursive enactment of memory citizenship among Russian-speakers in Estonia”, mille autorid on Piia Tammpuu, Jānis Juzefovičs ja Külliki Seppel. Avaldatud uurimus valmis professor Triin Vihalemma juhitava ja Eesti Teadusagentuuri rahastatava teadusprojekti “Meediakasutuse praktikad ja identiteedi arengud Eesti ja Läti venekeelses elanikkonnas poliitilise kriisi tingimustes” toetusel.
Ragne Kõuts-Klemm ja TLÜ meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar avaldasid väljaandes Baltic Screen Media Review artikli avalik-õigusliku meedia muutuvast rollist tänases ühiskonnas. Nad küsivad, kas me ehk ei peaks seda rolli nüüd ümber mõtestama, kui on näha, et paljud olulised sihtrühmad jäävad ERRi poolt kõnetamata.
Triin Vihalemmal ilmus ajakirjas National Identities artikkel „Sense-making of conflicting political news among Baltic Russian-speaking audiences“, millest ilmus kokkuvõte ka Novaatoris.
Silver Sillakul ja Laur Kangeril ilmus ajakirjas Environmental Innovation and Societal Transitions artikkel Eesti põlevkivitööstusest. Artikkel keskendub eri strateegiatele, mis on võimaldanud põlevkivitööstusel end väliste survete (nt kliimamuutus, nafta hinna kõikumine) eest aastakümnete vältel kaitsta. Praktiline järeldus on see, et tööstuse destabiliseerimine ning uuele arengurajale suunamine nõuab tööstuse ja selle kohaliku konteksti vaheliste sidemete (nt põlevkivi ühiskondlik tähendus energiajulgeoleku allikana) katkestamist. Artikkel on välja kasvanud Silver Sillaku magistritööst, mis on kaitstud ühiskonnateaduste instituudis 2017. aastal.
Ilmar Vaaro annab ajakirja Raamatukogu numbris 2020/1 ülevaate instituudis toimunud rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemiatest, mis jõudsid eelmisel aastal 15. verstapostini.
Veronika Kalmusel ja Signe Opermannil ilmus humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirjas Trames artikkel „Personal time capital in the digital society: An alternative look at social stratification among three generations of highly skilled professionals in Estonia”. Loe lähemalt siit.
Mare Ainsaarel ja Oliver Nahkuril ilmus ajakirjas Individual and Society artikkel „Is satisfaction with healthcare indeed satisfaction with healthcare?“.
ÜTI EU Kids Online'i uurimisrühm andis panuse 11. veebruaril, turvalise interneti päeval, ilmunud rahvusvahelisse raportisse EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries, millega saab tutvuda siin.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat sisaldab Ilmar Vaaro artiklit „Koolituse rägastik“, mis tugineb eelmisel aastal Eesti raamatukoguhoidjate XI kongressi ettekandel ning käsitleb mõjutegureid rahvaraamatukoguhoidjate koolituses.
ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäeva puhul andis Eesti Lastekaitseliit välja Märka Last erinumbri, kus ilmus Dagmar Kutsari ja Kadri Soo artikkel „Märka last: tuleviku ilmingud on tänases päevas“.
Kadri Soo ja Dagmar Kutsari autorluses on ilmumas laste heaolu uuringu Children's Worlds 2018. aasta andmestikupõhine ülevaade „Kuidas elad, Eestimaa laps?“, mis annab ülevaate 8–12-aastaste laste subjektiivsest heaolust.
Piia Tammpuul ja Külliki Seppelil ilmus koos Kadri Simmiga kogumikus „The Nordic Wave in Place Branding: Poetics, Practices, Politics“ artikkel „Appropriation of the Nordic brand in the Estonian political discourse 1997–2017: consistencies and contestations.“ Artikkel analüüsib Põhjamaade-diskursuse kasutamist Eesti poliitilises debatis viimase kahekümne aasta jooksul.
Mare Ainsaarel, Ave Rootsil ja Avo Trummil ilmus peatükk „The welfare system in Estonia: Between liberalism and Solidarity“ kogumikus „Routledge Handbook of European Welfare Systems“.
Ajakirja Sotsiaaltöö 2019. aasta neljandas numbris (lk. 58–67) ilmus Jüri Kõre, Rein Muraka ja Karmen Talli artikkel "Omastehooldus. Perekonna ja ühiskonna liit?" Artikkel põhineb 2018. aastal Tartu linnas läbi viidud uuringul. Selgus, et pereliikme hooldamise vajaduse tekkimine lööb perekonna elukorralduse segamini ja võib seda mõjutada pikema aja jooksul. Samas omandavad inimesed olukorra stabiliseerumisel hooldusvõtted, jagavad hoolduskoormust teiste pereliikmetega ja neis kujuneb veendumus, et selline elukorraldus on võimalikest parim. Nii hooldajatel kui ka hooldatavatel on avalike teenuste kasutamise suhtes pigem tõrjuv hoiak, mis sunnib arutlema selle üle, kuivõrd põhjendatud on Eesti hoolekandes võetud suund pakkuda alternatiivi perekonnas hooldamisele. Ajakirja värske number on peagi kättesaadav ka Lossi 36 raamatukogus.
Instituudi teadlased algatasid projekti, mille uurimisteema on infoökoloogia – ajakirjanduse allikakasutus ja infoliikumine Venemaaga seotud sündmustega seoses. Projekti juhib Ragne Kõuts-Klemm ning selles osaleb kolleeg Signe Ivask ja üliõpilased Karoliina Hussar, Anna Tisler, Mihhail Kremez ning välisekspertidest Priit Pärnapuu. Uuring on mitmeosaline ning hõlmab uudisteportaalide sisuanalüüsi ning intervjuusid ajakirjanikega.
Ragne Kõuts-Klemm osaleb järgmise kolme aasta jooksul 1. jaanuarist 2020 algavas Horisont 2020 projektis Digitaalne autoriõigus kultuuriliselt mitmekesises, ligipääsetavas ja loomingulises Euroopas (reCreating Europe). Projekti eesmärk on hinnata digitaliseerimise mõju kultuurilisele mitmekesisusele, kultuurile ligipääsule ja kultuurilise väärtuse tekkimisele loomemajanduses ning ümber mõtestada digitaalvaldkonna autoriõiguse regulatsioon Euroopas. Eesti uurimisrühma juhib Helen Eenmaa-Dimitrieva õigusteaduskonnast ning sinna on kaasatud teadlased majandusteaduskonnast, ühiskonnateaduste instituudist ning ökoloogia ja maateaduste instituudist. Konsortsiumi veab Sant’Anna kõrgkool Itaaliast Pisast.
Uues mahukas rahvusvahelises koguteoses "Thirty Years of Political Campaigning in Central and Eastern Europe" ilmus Marju Lauristini ja Sten Hanssoni käsitlus poliitilise kommunikatsiooni ja valimiskampaaniate arengutest Eestis. Peatükis pakuvad meie teadlased kompaktse ülevaate kampaaniate ühiskondlikust ja õiguslikust kontekstist ning kampaaniate sisust ja vormist läbi kaheksa valimistsükli aastatel 1992—2019. See on kasulik lugemismaterjal nii ajakirjanduse ja kommunikatsiooni kui ka poliitikauuringute tudengitele ja teadlastele. Raamatu tutvustust ja sisukorda saab vaadata siit https://www.palgrave.com/gp/book/9783030276928
Laur Kanger avaldas kommentaari siirdeuuringute agenda kohta ajakirjas Environmental Innovation & Societal Transitions, mis on vastava valdkonna tippajakiri. Kanger kutsub kommentaaris siirdeuurijaid uuritavate süsteemide hulka laiendama ning rakendama teoretiseerimisstrateegiaid, mis pärinevad ühiskonna-, riigi ja juhtimisteadustest. Vaata lähemalt siit.
Andra Siibak kirjutas lapsevanemate digitehnoloogia vahendite, näiteks rasedusäppide, beebimonitoride või põnniradarite kasutamisest tingitud lapsepõlve andmestumise fenomenist OECD poolt välja antud kogumikus „Educating 21st Century Children: Emotional Well-being in the Digital Age“.
Maria Murumaa-Mengel ja Andra Siibak kirjutasid ülevaate üliõpilaste eksperimendist, kus tudengid paastusid sotsiaalmeediast.
Ajakirja Comunicazioni Sociali erinumbris "Põlvkonnad, aeg ja meedia" ilmus Veronika Kalmuse ja Signe Opermanni artikkel "Operationalising Mannheim: Empirical Building Blocks of Generational Identity", mis tutvustab uudset metodoloogiat põlvkondliku identiteedi uurimiseks.
Ragne Kõuts-Klemmil ilmus ajakirjas Central European Journal of Communication artikkel ajakirjanike andmepädevusest ja selle mõõtmise metoodikast. Autor esitab ka ettepanekud, kuidas andmepädevust oskustepõhiselt analüüsida.
Mare Ainsaarel lõppes projekt, mis uuris soolise vägivalla uuringute metoodikat ning Eesti ja Läti Statistikaametite poolt läbi viidud soolise vägivalla pilootprojektide puhul kasutatud meetodite mõju vastamiskäitumisele. Mare Ainsaar oli ka seotud raportiga „Väärtused kui inimvara ja nende mõju ühiskonna arengule“. Raportisse panustasid veel Marju Lauristin, Anu Realo, Tarmo Strenze, Andu Rämmer, Ave Roots ja Kairi Kasearu. Raporti tulemused on avalikud alates 14. oktoobrist.
Sten Hanssonil koos kaasautoritega ilmus ajakirjas Media, War & Conflict artikkel strateegiliste hirmunarratiivide konstrueerimisest Eesti ajakirjanduses seoses Venemaa sõjaliste õppustega. Semiootikute ja ajaloolasega koos valminud analüüs võiks huvi pakkuda kõigile ajakirjanduse, propaganda, julgeoleku, infokonfliktide ja avaliku keelekasutuse uurijatele. Seepärast on autorid pannud tublisti rõhku teavitustööle: oma analüüsi tulemusi tutvustati riigikantseleis ja kaitseministeeriumis. Sten pidas ettekande International Communication Association'i aastakonverentsil Washingtonis ja sügisel läheb ETV-s eetrisse teadussaate "Uudishimu tippkeskus" tööle keskenduv episood. Lisaks on artikkel juba pälvinud positiivset tähelepanu sotsiaalmeedias, kus seda on teiste seas levitanud tuntud julgeolekuanalüütikud Mark Galeotti ja Edward Lucas.
Andra Siibakul ilmus koostöös Kristjan Kikerpilliga interdistsiplinaarne artikkel "Living in a Spamster's Paradise: Deceit and Threats in Phishing Emails", milles uuritakse empiiriliselt õngitsuskirjade sisu. Analüüs on esitatud Eesti karistusõiguse raamistikust lähtuvalt.
Andra Siibakul ilmus koostöös Elyna Nevskiga artikkel "Older siblings as mediator of infants' and toddlers' (digital) media use)" kogumikus The Routledge Handbook of Digital Literacies in Early Childhood.
21. augustil korraldas Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) transformatsiooniuuringute võrgustik ESA konverentsi külalistele kogumiku „The Routledge International Handbook of European Social Transformations“ (toim. Peeter Vihalemm, Anu Masso ja Signe Opermann) esitluse. Raamatu sisu tutvustasid sessioonis „Central and Eastern Europe: Boundaries, Barriers and Belongings“ lähemalt peatükkide autorid Marju Lauristin, Matej Makarovič, Zenonas Norkus, Triin Vihalemm ja Veronika Kalmus. Temaatilise ettekandega esines Tomáš Kostelecký Tšehhi Teaduste Akadeemiast. Esitlust ja arutelu modereeris võrgustiku juht Elena Danilova.
20.-23. augustil osalesid Veronika Kalmus, Triin Vihalemm, Margit Keller, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Signe Opermann, Andre Uibos, Marko Uibu, Kati Orru ja Leene Korp Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) 14. konverentsil, mis toimus sel korral Manchesteris. Ettekannetega esineti sotsiaalteooria, transformatsioonide, globaliseerumise, hargmaisuse ja kosmopoliitsuse, lapsepõlvesotsioloogia, tarbimissotsioloogia, ühiskonna- ja spordi- ning kommunikatsiooni- ja meediauuringute võrgustike sessioonides. Ühtekokku tegutseb ESA juures 37 teemavõrgustikku, lisaks neile on algatatud veel paarkümmend uut uurimisvoogu.
Perioodil 6. juuni kuni 24. september viivad meie teadlased Mare Ainsaare eestvedamisel läbi Riigikogu Kantselei projekti "Inimvara väärtus - inimeste hoiakud ja väärtused määravad meie arenguvõimalused". Projektis osalevad Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Tarmo Strenze, Kairi Kasearu ja Andu Rämmer.
EU Kids Online'i uurimisrühma ootab ees tihe tööperiood: suvel lõppenud konkurssidelt õnnestus koju tuua kaks uut Horisont 2020 projekti - CORE ja ySKILLS - mis algavad 1. jaanuaril ning kestavad vastavalt kolm ja neli aastat. Meie instituut osaleb projektides partnerina, juhtides laste internetikasutuse võtmeteemadele keskenduvat tööpaketti. Augusti lõpus Oslos toimunud EU Kids Online'i uurimisvõrgustiku töökohtumisel osales Veronika Kalmus.
ISCI konverentsil esitleti Statistikaameti uut kogumikku "Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates", millesse on panuse andnud mitmed meie teadlased. Nii eesti kui inglise keelsed versioonid raamatust on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel.
Routledge’i kirjastuselt ilmus Euroopa noorte kodanikuosalusele keskenduv kogumik „Youth Citizenship and the European Union“, mis sisaldab artikleid, mille kaasautorite hulka kuuluvad Veronika Kalmus, Mai Beilmann, Signe Opermann ja Ragne Kõuts-Klemm. Rohkem infot siin.
Andra Siibakul ilmus koos värske magistri Keily Traksiga artikkel "Dark Sides of Sharenting". Tegemist on ülevaateartikliga, mis võtab kokku peamised akadeemised diskussioonid võrguvanemlusega seotud riskide teemadel.
11. juunil toimus meediapoliitika uuringu esitlus Tallinnas, kus olid kohal nii erakondade esindajad, kultuurikomisjoni liikmed kui ka meediajuhid. Ragne Kõuts-Klemm, Signe Ivask, Andres Jõesaar ja Madis Järvekülg tutvustasid meediapoliitika uurimisrühma põhijäreldusi. Kohapeal toimus arutelu. Uuringuaruandega on võimalik tutvuda siin.
Ilmunud on raamat "Worlds of Journalism", mille kaheksandasse peatükki "Ethical Considerations: Journalists' Perceptions of Professional Practice" panustas teiste seas ka Halliki Harro-Loit. Raamat on kättesaadav TÜ raamatukogus.
Halliki Harro-Loit avaldas hiljuti koos Beate Josephiga artikli "Journalists' perception of time pressure: a global perspective". Ajakirjanike aja kiirenemisega tegelev artikkel on kättesaadav siin.
Krista Lepiku sulest ilmus (kunagise artikli kordustrükk) peatükk „Articulating the Visitor in Public Knowledge Institutions“ kogumikus „Communication and Discourse Theory: Collected Works of the Brussels Discourse Theory Group“. Kogumiku toimetasid Leen Van Brussel, Nico Carpentier and Benjamin de Cleen.
Uues kõrgetasemelises (ja igati päevakajalises) koguteoses Discourses of Brexit ilmus Sten Hanssoni analüüs Briti valitsuse kommunikatiivsest enesekaitsest ehk "nahahoidmisest".
Artiklis kirjeldab Sten viit peamist retoorilist võtet, mida kasutades püüavad ministrid toime tulla oma vastuolulise poliitikaga kaasneva kriitikatulvaga. Raamatu sisukorda saab vaadata siit. Raamat on kättesaadav sotsiaalteaduste raamatukogus.
Finantskirjaoskuse teemadel on rahvusvahelistes teadusajakirjades ilmunud kaks Eesti olukorda käsitlevat artiklit.
Leonore Riitsalu, Rein Muraka ja Diana Veereti artikkel „Disentangling financial literacy: three-dimensional approach to analysing management of personal finances in Estonia“, mis ilmus ajakirjas „Journal of Social research and Policy“ vaatleb finantsalaste teadmiste, hoiakute ja käitumise mõjutegureid Eestis.
Artiklit „Subjective financial knowledge, prudent behaviour and income. The predictors of financial well-being in Estonia“ ajakirjas „International Journal of Bank Marketing“ võib käsitleda eelmise järjena. Artikkel uurib objektiivsete ja subjektiivsete (enesehinnang) finantsalaste teadmiste ning käitumise seotust inimese poolt tunnetatava materiaalse heaoluga.
Valminud on Erasmus+ projekti „Noorte elukvaliteet Baltimaades“ (projekti partneriks Eestis oli MTÜ Lastekaitse Liit) raames teostatud uuringuEesti tulemuste ülevaade, mille koostasid Rein Murakas ja Andu Rämmer. Ülevaade sisaldab hulgaliselt viiteid ka Eesti varasemate noorsoouuringute tulemustele.
Projekti raames koondatud materjalidest Balti riikide noorte kohta saab ülevaate siit.
Ingrid Sindi (TLÜ) ja Judit Strömpli sulest ilmus värske artikkel "Who am I and where am I from? Substitute residential home children’s insights into their lives and individual identities" ajakirjas Child & Youth Services. Artikkel keskendub asenduskodus elevate laste lugude analüüsile, milles ilmnevad nende kogemused asenduskoduelust ja identiteedi kujunemisest. Asenduskodus elavad lapsed tunnevad puudust nende enda elu puudutavatest faktidest. Puudub ka võimalus mõtestada mineviku sündmusi, kuna asenduskodus sellest ei räägita. Asenduskodus vanemad väldivad tihti nn raskeid teemasid, soovides sellega lapsi kaitsta. See aga traumeerib lapsi rohkem kui rasketel teemadel rahulik ja lapsesõbralik arutlemine. Teadmatus ja valged laigud tekitavad lastel arusaamatusi, mis kahjustavad nende identiteedi kujunemist. Lapsed tunnustavad asenduskodu töötajate ja perevanemate püüdlusi hoolitseda nende eest ja luua n-ö armastavat perekodu, kuid lapsed saavad aru, et see on vaid mäng. Analüüs lisab olulist teavet laste vaadetest, mis loodetavasti aitab kaasa asenduskoduelu paremale korraldamisele.
Katre Luhamaal, Judit Strömplil, Merle Linnol ja Rein Murakal ilmus artikkel "Lapse perest eraldamisel last esindavate spetsialistide professionaalne suutlikus" ajakirjas Juridica. Artikkel tutvustab 2017-2019 rahvusvahelise ja interdistsiplinaarse projekti „Laste esindajate professionaalse suutlikkuse tõstmine” (Improving Decisions through Empowerment and Advocacy – IDEA) raames läbi viidud küsitluse tulemusi. Küsitluses osalesid lastekaitsetöötajad ja advokaadid - laste esindajad perest eraldamise menetlustes. Vastajad said hinnata oma pädevusi lapse perest eraldamisel, eelkõige oskusi toetada lapse osalemisõigust. Sama küsitlus viidi läbi Iirimaal, Soomes, Rootsis, Ungaris ja Eestis. Avaldatud artikkel keskendub ainult Eesti andmetele, võrdlev analüüs on kirjutamisjärgus.
Anu Masso uuris koos Piia Tammpuuga e-residentsuse taotlejaid ja tõstatab küsimuse, kas e-residentsus suurendab või vähendab digitaalset lõhet. Loe lähemalt ÜTI veebist või teadusartiklist.
Veronika Kalmus avaldas koos väliskolleegidega metodoloogilise rõhuasetusega artikli "Civic and Political Participation of European Youth: Fair Measurement in Different Cultural and Social Contexts", mis vaagib noorte kodaniku- ja poliitilise osaluse mõõtmise probleeme ja võimalusi.
Ajakirjas Frontiers in Education ilmunud artikkel toob esile, et rahvusvahelises võrdlusuuringus kasutatud ankeediküsimused töötasid 8 Euroopa riigis väga erinevalt, kuna noored mõistsid küsimustega mõõdetud osalustegevuste tähendust sõltuvalt oma riigi kultuurikontekstist. Noorte vastamismustrite alusel moodustusid omavahel paremini võrreldavate maade rühmad: Eesti kuulub samasse rühma Tšehhiga, Rootsi Ühendkuningriigiga, Itaalia Portugali ja Saksamaaga; Kreeka pole aga hästi võrreldav ühegi teise riigiga.
Sten Hansson analüüsib Sõjateadlase erinumbris riigikaitsega seonduvat kommunikatsiooni.
Ajakirja Sõjateadlane infosõda käsitlevas erinumbris ilmus kolm Steni kaasautorlusega artiklit riigikaitsega seonduva käsitlemisest Eesti ajakirjanduses.
Meie vilistlase Priit Tamme magistritööl põhinevast artiklist saab teada, kuidas Eesti ajakirjanduses kujutatakse Venemaa sõjalist võimet. Meie vilistlase Inna Siiki magistritööst lähtuvas artiklis näeme, kuidas sõjalisi õppusi konstrueeritakse Eesti ajakirjanduses uudisväärtuslikuna. Semiootikute Andreas Ventseli ja Mari-Liis Madissoni ning ajaloolase Vladimir Sazonoviga kahasse valminud analüüsis selgitatakse, kuidas Venemaa kõneisikud konstrueerivad strateegilisi hirmunarratiive. Artiklid võiksid huvi pakkuda kõigile ajakirjanduse, propaganda, infokonfliktide ja avaliku keelekasutuse uurijatele.
Mai Beilmann ja Veronika Kalmus kirjutavad äsja ilmunud kogumikus „Digiareng ja noorsootöö“ Eesti noorte osalustüüpidest ning arutlevad selle üle, kuidas võiks noorte osalusmustreid muuta jätkuv digiareng. Eesti-Soome koostöös valminud ning noorsootöö korraldajatele ja praktikutele suunatud kogumik ilmus paralleelselt eesti, soome ja inglise keeles.
Mare Ainsaar, Ave Roots ja Indrek Soidla uurisid ETF projekte ja kaardistasid võimalusi teadusuuringute ühiskondliku ja akadeemilise mõju hindamiseks. Populaarteaduslikku kokkuvõtet on võimalik lugeda siin, kogu raport on kättesaadavsiit.
Mare Ainsaar avaldas artikli "Economic crisis, families, and family policy in the Baltic states, 2009–2014". Artikkel analüüsib muutusi kolme Balti riigi perepoliitikas viimase majanduskriisi ajal ja Balti riikide positsiooni muutust, võrreldes ülejäänud Euroopaga. Artiklis analüüsitakse ka poliitika kujunemist mõjutavaid tegureid ja poliitika väljundit perede heaolule ning sündimusele. Parim mudel näitab, et sündimus on seotud perede majandusliku toimetulekuga, mida mõjutab omakorda perepoliitika. Sündimusel puudus otsene seos laste päevahoiuga. Perepoliitika ise on paljude näitajate komplekse tulem.
Anu Masso avaldas koos kolleegide Elmar Schlueteri ja Eldad Davidoviga artikli "What factors explain anti-Muslim prejudice? An assessment of the effects of Muslim population size" ajakirjas Journal of Ethnic and Migration Studies. Populaarteaduslikku kokkuvõtet saab lugeda siit.
Merike Lipu ja Andra Siibaku koostöös ilmus Merike Lipu magistritööle tuginev publikatsioon ""Take it down!", Estonian parents' and pre-teens' opinions and experiences with shareting". Selles analüüsitakse emade ja eelteismeliste (9-13 aastased) arusaamu, kogemusi ja suhtumist võrguvanemlusse ehk vanematepoolsesse laste info ja fotode jagamisse sotsiaalmeedias.
Krista Lepik ja Maria Murumaa-Mengel avaldasid artikli "Students on a Social Media 'Detox': Disrupting the Everyday Practices of Social Media Use" tudengite sotsiaalmeediapaastu kohta. Tulemusi esitleti juba sügisel infokirjaoskuse võrgustiku konverentsil.
Ave Rootsul, Mare Ainsaarel ja Oliver Nahkuril ilmus ajakirjas Journal of Baltic Studies publikatsioon "Economic inequality in satisfaction with health care in the Baltic countries during and after the economic crisis". Selgus, et Eestis on rahulolu tervishoiuga suurem kui Lätis ja Leedus. Samuti pole meie erineva toimetulekuga gruppide vahel erinevusi rahulolus tervishoiuga. Eesti ja Leedu puhul ei olnud majanduskriisil püsivat mõju rahulolule tervishoiuga paremini ja halvemini toimetulevate gruppide võrdluses. Lätis need erinevused peale majanduskriisi aga suurenesid. Sealjuures oli kõigi inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga Lätis peale majanduskriisi veel madalam kui enne.
Triin Vihalemmal ilmus koos Jānis Juzefovičsi & Marianne Leppikuga raamatus "Multilingualism in Baltic States - societal discourses and contact phenomena" peatükk "Identity and Media-use Strategies of the Estonian and Latvian Russian-speaking Populations Amid Political Crisis, Europe-Asia Studies". Peatükki saab lugeda siin, raamat on kättesaadav sotsiaalteaduste raamatukogus.
Sten Hansson analüüsis Ühendkuningriigi valitsuskabineti Brexiti-retoorikat. Selle tulemused avaldati Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli (LSE) teadusblogis. Väga põnev lugemine just viimaste päevade sündmuste kontekstis.
Ragne Kõuts ja Külliki Seppel avaldasid õpiku "Juhatus meedia ja kommunikatsiooni teooriatesse". Raamatu keeletoimetaja on Karin Saarepuu. Külliki ise ütleb: "Midagi iga praeguse ja kunagise ajakirjandus- ja kommunikatsioonitudengi raamaturiiulisse, tutvumiseks või meenutamiseks." Raamatut on võimalik kirjastuse hinnaga osta meie raamatukogust.
Anu Masso avaldas koos inimgeograafide Siiri Silma ja Rein Ahasega artikli "Generational differences in spatial mobility: A study with mobile phone data. Population, Space and Place." Selles tuli välja üllatav tulemus ruumilise mobiilsuse ja põlvkondlike erinevuste kohta Eestis. Põlvkondade teooriast lähtuvalt arvatakse, et ruumiline mobiilsus on ühiskonnas muutunud normiks, millega nooremad põlvkonnad suudavad lihtsamini kaasas käia. Äsja ajakirjas “Population, Space and Place” ilmunud mobiiltelefonide andmetel tehtud uuring näitas aga vastupidist - kiirenevas ühiskonnas paistavad noored silma "liikumatuse" kultuuriga ning vanemaid põlvkondi iseloomustab teatud "viivitusega" liikuvus. Lähemalt saab lugeda Novaatorist.
Göteborgi ülikoolis esitleti äsja ilmunud noorte meediakasutuse antoloogiat pealkirjaga „Youth and News in a Digital Media Environment. Nordic-Baltic Perspectives“, mis keskendub noortele kui uudistemeedia allikatele, tarbijatele ja loojatele. Süveneva digitaliseerumise ja globaliseerumise ajajärgul on Eestil üha enam ühist mujal, sealhulgas Põhjamaade meediaväljal toimuvate arengutega. Nii meediasisu loomine, kasutamine kui mõistmine muutuvad ühelt poolt tänu mitmekesistuvatele võimalustele komplitseeritumaks, teisalt mõjutab olemasolevaid praktikaid tugevasti sotsiaalmeedia kasvav, ent ambivalentne roll uudiste vahendajana ja tekitajana.
Kogumik koosneb 15 peatükist, mille autorid on Rootsi, Norra, Taani, Soome ja Eesti meedia- ja kommunikatsiooniteadlased ning meediaorganisatsioonides töötavad inimesed. Raamat on jaotatud kolme ossa: esimeses käsitletakse noorte osalemist uudiste- ja infotootmise protsessides, teises lastele ja noortele suunatud meediasisu loomist ning kolmandas uudiste tarbimist noorte seas.
Meie instituudi teadlastelt on raamatus kaks peatükki. Meediaharidusest Eestis ja noorte ajakirjanduslikust tööst kirjutavad lähemalt Kadri Ugur ja Eleri Lõhmus (ptk 4); Eesti noorte uudistetarbimisest ja uudise tähenduse muutumisest kirjutab Signe Opermann (ptk 9).
Raamat on tervenisti ja tasuta allalaetav Nordicomi kodulehelt, samuti on see olemas meie raamatukogus.
Tagantjärele saab vaadata ka paneelettekandeid ja arutelu antoloogia valmimise puhul 4. detsembril toimunud sümpoosionilt. Esitlusslaidid ja ülekanne on nähtavad siin.
Mai Beilmann ja Veronika Kalmus kirjutavad koos Tšehhi kolleegidega värskes Sociální studia / Social Studies noorte poliitilisele osalusele pühendatud erinumbris Eesti ja Tšehhi noorte osalustüüpidest. Muuhulgas selgub artiklist, et kõige aktiivsem noortegrupp on Eestis ja Tšehhis väga erinev. Kui Tšehhis tulevad suurimad aktivistid paremal järjel olevatest peredest, siis Eestis kaldub olema pigem vastupidi.
Judit Strömpl avaldas koos Ingrid Sindi (TLÜ) ja Karmen Torosiga (TLÜ) artilkli "The Estonian way of deinstitutionalisation. Experiences from an ethnographic research in SOS Children’s Village, Child& Youth Services". Artikkel on teine kolmest samal teemal kirjutatud artiklite tsüklist, mis on pühendatud SOS Lasteküla viimase aja muutustele. Ilmunud artiklis räägivad töötajad asutuse argielust ja arengutest. Eesti asendushooldus on põhiliselt institutsionaalne, mis tähendab, et perest eraldatud lapsed elavad enamasti asenduskodudes, mitte hooldusperedes nagu Põhjamaades ja teistes lääne riikides. Ka SOS Lasteküla on institutsioon, kuid viimasel ajal toimunud arengud muudavad selle sarnaseks hooldusperele. Kolmas artikkel, mis on samuti avaldamiseks vastu võetud, analüüsib laste kogemusi SOS Lastekülas elamisest.
DOI: 10.1080/0145935X.2018.1511975