Foto:
Unsplash

Avalik loeng: „Kuidas sotsiotehnilised süsteemid ühest paigast teise rändavad: suurte siirete teooria“

6. oktoobril kell 16.15–17.30 peab Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ja Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger ühiskonnateaduste instituudis (Lossi 36–207) avaliku loengu „Kuidas sotsiotehnilised süsteemid ühest paigast teise rändavad: suurte siirete teooria“.

Tööstusühiskonna sujuv toimimine sõltub läbinisti sotsiotehnilistest süsteemidest nagu energia, liikuvus, toit, jäätmekäitlus ja side. Nende süsteemide areng viimase 250 aasta jooksul on loonud ülimalt vastuolulise pärandi: ühelt poolt on toimunud enneolematu hüpe tootlikkuses, majanduskasvus ja ühiskondlikus heaolus, teisalt aga kliimamuutus, elurikkuse kadu ning ressursside ammendumine.

Seesuguse arengu mõtestamiseks pakkusid Kanger ja Utrechti Ülikooli ajalooprofessor Johan Schot mõne aasta eest välja suurte siirete (ingl Deep Transitions) teooria, mis seletab tööstusühiskonna ajaloolist teket, küpsemist ning praegust kriisi läbi sotsiotehniliste süsteemide arengu. Nüüdses loengus tutvustab Kanger selle teooria edasiarendust – uut mudelit sellest, kuidas sotsiotehnilised süsteemid on 250 aasta vältel ruumis levinud ja mida see oodatava rohepöörde jaoks tähendab –, ühendades tähelepanekuid siirde- ja innovatsiooniuuringutest, evolutsioonilisest majandusgeograafiast, sotsioloogiast ning tehnoloogia ajaloost.

Ühtlasi leiavad vastuse järgmised küsimused: miks pidasid britid teepausi masstootmisest olulisemaks 1920-ndatel, ent mitte Teise maailmasõja järgsel ajal? Miks hülgasid sakslased jäätmetest biogaasi tootmise pea 60 aastaks? Ja miks on tööstusühiskonna põhialuste ümbermõtestamine praegu Jaapanis või Marokos tõenäolisem kui Eestis?

Ettekande aluseks olev raamistik – Kanger, L. (2022). The spatial dynamics of deep transitions. Environmental Innovation and Societal Transitions, 44: 145–162 – on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav.

Laur Kangeri profiil Google Scholaris

Planeerimise hõlbustamiseks palutakse huvilistel loengule registreeruda.

Kõik huvilised on oodatud!

Loeng on järelvaadatav Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Youtube'i kanalil.

#teadus
Cornulites meidlai

Eestist leitud uus fossiililiik nimetati Tartu Ülikooli paleontoloogiaprofessori Tõnu Meidla järgi

#teadus
Seire

Seireuuringu detsembrietapi tulemused selguvad jõulueelsel nädalal

#kestlikkus #teadus #ülikoolist
peahoone

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus hõlbustab teadusaladevahelist koostööd