Eesti peab tõstma kliimamuutustega kohanemise võimekust

Kliimamuutus ja selle mõjud on Eestis teravnemas. Viimasel poolsajandil on juba talved lühenenud, lumepäevade arv vähenenud ja erakorralised ilmastikuolud sagenenud. Üleujutus- ja tormikahjud ei ole veel oluliselt suurenenud, küll aga põhjustavad suvised kuumalained liigsuremust.

Toetudes kliimamudelitele võib pessimistliku stsenaariumi kohaselt aasta keskmine temperatuur tõusta Eestis 21. sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra, mis tähendab, et juba lähikümnenditel jääb Lääne-Eesti saartel talvine õhutemperatuur püsivalt üle 0 °C ja sajandi lõpuks muutub lumine talv üle Eesti haruldaseks.

Suviti aga sageneb mitmekordselt üle 30-kraadiste kuumalainete esinemine, tänaselt normilt 0,8lt 6-13 kuumapäevani. „Ka sademete hulk tõuseb praegusega võrreldes ligi viiendiku võrra, seejuures sagenevad just suvel kohalikke uputusi tekitavad paduvihmad. Sagenevad tugevad tormid, merevee tase tõuseb Eesti rannikutel sajandi lõpuks suure tõenäosusega kolmandik kuni pool meetrit, laiendades võimalikke üleujutusalasid rannikutel. Juba täna, kui rannikut või jõelamme peaks tabama sajandi üleujutus, katavad üleujutusriskiga alad kokku 40 km2 linnu-alevikke, kus elab ligi 7000 inimest,“ sõnas Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose.

Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja siseakadeemia teadlaste uuring seostab tulevikukliima stsenaariumid ühiskonnatrendidega ning on aluseks kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavale aastani 2030. Kogemusi kliimariskide hindamisel ja tulevikukliimaga kohanemisel lisavad uuringusse Norra, Soome ja Rootsi juhtivad eksperdid.

Uuring sedastab, et kliimamuutuste kui vääramatu jõuga tuleb vältimatult kohaneda. Teadlaste hinnangul tuleb lisaks loomulikule või reageerivalt juhtumipõhisele kohanemisele kasvavaid kliimariske hakata Eestis maandama riiklikult ja strateegiliselt.

Roose hinnangul tuleb pikemalt, aastakümneteks, isegi kuni 21. sajandi lõpuni ette vaadata ja hinnata Eesti ühiskonna haavatavust, avalikkusel kliimariske teadvustada ning vastavalt otsustada, tegutseda ja käituda. Küsimus ei ole ainult kliimamuutuses kui sellises. „Nii linnade planeerimisel, terviseriskides kui hädaolukordades seostuvad kliimamuutused ühiskonnaarengutega märksa laiemalt ja sageli kaudselt. Eesti linnade ja inimeste haavatavus kliimamuutustest sõltub paljuski siinsetest sotsiaalmajanduslikest protsessidest, aga ka riigi- ja kohaliku halduse võimekusest,“ rääkis ta.

Roose sõnul tuleb kliimariskist tingitud hädaolukorrale, näiteks üleujutusele, maastikupõlengule või kuumalainele, kiiresti, täpselt ja meisterlikult reageerida. „Ohte saab ka ennetada ning kahjusid vähendada kohapõhiste riskihinnangute alusel. Selleks tuleb parandada valdkondlike otsuste kliimakindlust, hoiatada riskirühmi ja arvestada vastasseoseid kõigis elukorralduse mõjuahelates. Oluline on tõsta otsuste kiirust ning täpsustada volitusi ametkondade ja kohalike omavalitsuste koostöös,“ loetles Roose.

Uuringu tervisemõjude analüüs näitas olulist suremuse tõusu perioodil 1996–2013 juba temperatuuridel 27 °C. Samas ilmnes ka vahe Lääne- ja Ida-Eesti vahel, kus rannikualadel oli mõju väiksem.

Kuivõrd kuumalained sagenevad, siis pessimistliku kliimastsenaariumi juures oleks sajandi lõpuks oodata Eestis ligi 1000 liigsurma aastas. „Kuigi Eestis on hoiatussüsteemid olemas, oleks vaja täpsemalt paika panna, milliste õhutemperatuuride juures toimub info andmine elanikkonnale, millal antakse kuumahoiatused, kes need täpselt annab, milliseid meediakanaleid kasutatakse ning kust saab elanikkond informatsiooni, kuidas paremini kuumaga kohaneda,“ selgitas tervise valdkonna juht, TÜ keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.

„Lisaks peame muutuvas kliimas enam tähelepanu pöörama õhu- ja joogivee kvaliteedile, siirutajate kaudu levivatele haigustele nagu puukentsefaliit ja –borrelioos, toidus leiduda võivatele mükotoksiinidele ja bakteritele, suuremale UV kiirgusele suvel ja väiksemale päikevalgusele talvel. Samuti peame arvestama, et teatud osa pagulastest on ka kliimapagulased,“ lisas Orru.

Kliimamuutust, selle mõjusid ning kohanemist arutatakse 18. augustil Pärnus, mil Eesti ja Põhjala teadlased kohtuvad seminaril „Kliima muutub – kuidas kohaneda?“. Seminaril arutletakse kasvavate kliimariskide üle, kuidas muutub tormide, üleujutuste ja soojussaarte geograafia tulevikukliimas ning milliseid poliitikameetmeid ja praktilisi kohanemislahendusi rakendada ruumilises planeerimises, tervishoius, hädaolukordades ja kodanikukaitses.

Island, Liechtenstein ja Norra on Euroopa majanduspiirkonna toetuste kaudu rahastanud projekti „Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas“ 221 000 euroga. Projekti juhib Antti Roose.

Loe ka põhjalikku Eesti Päevalehe artiklit ja vaata graafikuid.

Lisainfo: Antti Roose, TÜ inimgeograafia vanemteadur, tel: 533 28233, e-post: antti.roose@ut.ee;
Hans Orru, TÜ keskkonnatervishoiu dotsent, tel: 527 7427, e- post: hans.orru@ut.ee.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressiesindaja
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392