Õppejõu toimingud õppeprotsessi etappides

Ülikoolis koosneb õppeaasta sügis- ja kevadsemestrist ning õppetöö toimub akadeemilise kalendri alusel. Tasemeõppe esimesel ja teisel õppeastmel reguleeritakse õpet õppekorralduseeskirjaga.

Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna päeva- või sessioonõppes. Kontaktõpe on õppetöö, milles osalevad samal ajal nii üliõpilane kui ka õppejõud, sealhulgas reaalajas veebis. Päevaõppes on kontaktõpe peamiselt tööpäevadel, sessioonõpet korraldatakse paindlikult õppesessioonidena, kus kontaktõpe võib toimuda ka nädalavahetustel.

Õppekorralduseeskirja ja akadeemilise kalendri kohaselt tuleb 15. aprilliks kinnitada kõik järgmise õppeaasta õppeainete versioonid. Need peavad sisaldama järgmist:

• sisu lühikirjeldus ja teemade loetelu;
• õppetöö vormid ja nende maht;
• õpiväljundid ja nende hindamise skaala (eristav või eristamata hindamine);
• hindamismeetodid ja -kriteeriumid;
• hinde kujunemise põhimõtted;
• hindamistulemuste teatamise aeg;
• võlgnevuste likvideerimise kord;
• osalejate miinimumarv;
• kohustuslike ja soovitatavate õppematerjalide loetelu või veebiaadressid.

Õppetöö peab toimuma vastavalt õppeaine versiooni infole.

Sügissemestri õppeainetesse saavad üliõpilased registreeruda alates 15. maist ja kevadsemestri ainetesse alates 15. detsembrist. Pärast registreerimise algust saab õppeaine versiooni infot muuta õppeainesse registreerunud üliõpilaste loal taasesitamist võimaldavas vormis. Õppeaine mahtu muuta ei saa.

Tutvuge ka õpetamise hea tavaga.

Õppetöös peab kasutama ülikooli hallatavaid õpikeskkondi, mis asuvad ülikooli serveris või mille kasutuslitsentsid on ülikoolil ostetud. Infosüsteemidesse ja õpikeskkondadesse saab siseneda ülikooli kontoga perioodil, mil Teile on töösuhe ülikooliga.

Õppeinfot hallatakse Tartu Ülikoolis õppeinfosüsteemis (ÕIS). Selle kasutamisel on abiks ÕIS-i info ja abi õppejõule ja kindlasti soovitame tutvuda ka ÕIS-i kasutustingimustega. Vajaduse korral saab abi ka ÕIS-i kasutajatoelt ([email protected], 737 6615).

Ülikoolis õpetamisel on Teil võimalik kasutada põim- või veebiõpet. Seejuures peab kasutama ülikooli hallatavaid õpikeskkondi, mis asuvad ülikooli serveris või mille kasutuslitsentsid on ülikoolil ostetud. Ülikooli hallatavate õpikeskkondade info leiate e-õppe võimaluste veebilehelt.

Image

Joonis. Õppetöös kasutatavad infosüsteemid ja õpikeskkonnad ning nende liidestus

E-kursuste loomiseks ja õppetööks on ülikoolis kasutusel Moodle’i õpikeskkond, kuhu saate siseneda ülikooli arvutivõrgu kasutajakontoga nupu „TÜ üliõpilane ja töötaja (OpenID)“ abil või ID-kaardiga. OpenID-ga sisenedes peate seadistama kaheastmelise autentimise. Kui sisenete Moodle’i kontole OpenID-ga, kasutatakse Teie ut.ee e-posti aadressi ja seda ei saa isikliku e-posti aadressi vastu vahetada.

Kui Teil on Moodle'is konto olemas, saate siseneda ka Riigi Autentimisteenuse kaudu ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kui Teie tööleping lõppeb, on Teil endiselt võimalik Moodle’isse siseneda, sest Teie ülikooli konto muudetakse automaatselt Moodle’i kontoks. Sellega pääsete lisaks Moodle'ile keskkondadesse, kuhu saab Moodle’i kaudu autentimise abil (Panopto, Mahara ja BigBlueButton).

Ülikooli kontoga on teil võimalik kasutada TÜ raamatukogu andmebaase.

Ülikooliväliste õpikeskkondade (nt Google’i rakendused, Facebook, Slack) kasutamisel

• tuleb enne kindlaks teha, kas teenusepakkuja hoiab isikuandmeid Euroopa Liidu territooriumil asuvas serveris ja täidab isikuandmete kaitse nõudeid. Kui need tingimused ei ole täidetud või Te vajate abi hindamisel, mil määral vastab keskkond andmekaitsenõuetele, küsige nõu andmekaitse peaspetsialistilt;
• tuleb veenduda, et üliõpilased pääsevad nendesse ülikooli kontoga või eelistatult ülikooli loodud ut.ee e-posti aadressiga. Kui ut.ee e-posti aadressiga konto kasutamine ei ole võimalik, tuleb küsida üliõpilaselt kirjalik nõusolek tema isikliku e-posti aadressi kasutamiseks või luua võimalused, et ta saaks ise keskkonnaga liituda;
• ei ole vaja luba, kui kasutajakontot pole tarvis luua (nt Padleti veebitahvel ja Mentimeter) ning kui nendes ei töödelda isikuandmeid.

Õppetöö peab toimuma ÕIS-is oleva õppeaine versiooni info kohaselt. Seepärast palun vaadake see enne õppetöö algust üle. Vajaduse korral pidage nõu programmijuhi, vastutava õppejõu, valdkonna õpetamisoskuste konsultandi ning põim- või veebiõppe korral ka õppedisaineriga.

Pöörake tähelepanu

• lõpphindamise viisile;
• eesmärkidele ja õpiväljunditele;
• õppetöö vormidele ja nende mahule.

Vaadake üle

• hindamismeetodid ja -kriteeriumid;
• lõpphindamisele pääsemise tingimused;
• lõpphinde kujunemise kord (vt juhendit ÕIS-i õppeaine versiooni andmete haldamise kohta).

Kui Teid kaasatakse õppeaine versiooni loomisse enne selle kinnitamist eelmise õppeaasta 15. aprillil, on Teil võimalik õppeaine versiooni info valikul kaasa rääkida. Vahetult enne õppetöö algust on võimalik muudatusi teha ainult õppetöö ajakavas.

Õppetöö planeerimise teemal saate pidada nõu valdkonna õpetamisoskuste konsultandi ja õppedisaineriga.

Õppeprotsessi kavandamisel mõelge läbi, kuidas saab üliõpilane tagasisidet ja mil viisil hinnata õpiväljundite saavutamist.

Õppekorralduseeskirja kohaselt võib õpiväljundite hindamine olla eristav (hinded A, B, C, D, E, F) ja eristamata (hinded „arvestatud“ ja „mittearvestatud“). Lõputööd hinnatakse eristavalt.

Õppeaine loetakse läbituks, kui õpiväljundite hindamisel saavutatakse positiivne tulemus. Positiivsed tulemused on hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“; negatiivsed tulemused on F, „mittearvestatud“ ja „mitteilmunud“. Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, eristavale hindamisele mõjuva põhjuseta mitteilmunud = 0.

Infot hindamise kohta leiate õppekorralduseeskirjast.

Õppemeetodite valikul ja õpiväljundite hindamise planeerimisel on abiks Mari Karmi „Õppemeetodid kõrgkoolis“ (2013) ja Einike Pilli koostatud „Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis“ (2009). Abi saab ka õppimis- ja õpetamiskeskuse õpetamisoskuste konsultantidelt.

Kui õppeaine on toimunud ka varem, võite ÕIS-is üle vaadata üliõpilastelt saadud tagasiside ja parendada vajaduse korral selle põhjal oma õpetamisviisi (vt juhend õppeaine tagasiside vaatamise kohta).

Erivajadusega üliõpilane vajab füüsilise või psüühilise haiguse, häire või eripära tõttu õpiväljundite saavutamiseks tuge ainekorralduse või õpikeskkonna muudatuste ehk kohanduste kaudu. Kohanduste pakkumine ei ole põhjendamatute eeliste andmine, sest selle käigus ei tehta järeleandmisi õpiväljundites, vaid püütakse luua tingimused, mis tasandavad erivajadusega üliõpilase raskuste mõju. Näiteks võivad kohandusteks olla eksamitöö väljaprintimine suuremas fondis ja suuremate reavahedega tekstina, paindlikud tähtajad ning õppematerjalide jagamine viipekeeletõlgiga.

Kui info erivajadustega üliõpilasest edastab Teile erivajadustega üliõpilaste nõustaja, kirjeldab ta ka edasisi soovitatavaid samme ja annab teada, kellelt saab vajaduse korral lisateavet. Vt juhendit selle kohta, kuidas toetada erivajadustega üliõpilasi õppetöös.

Kui erivajadusega üliõpilane pöördub kohanduste saamiseks otse Teie poole, tuleks soovitada minna tal erivajadustega üliõpilaste nõustaja vastuvõtule (vt õppekorralduseeskirja punktid 114 ja 115) aadressil www.ut.ee/noustamisbronn.

Nõustamiskeskus soovitab üliõpilastel kohanduste saamiseks võimalikult varakult ühendust võtta. Siiski võib ette tulla olukordi, mil märkate ise mõnda üliõpilast, kelle puhul tekib kahtlus, et ta kogeb oma erivajaduse tõttu raskusi. Kui Te ei tea, kuidas olukorrale reageerida, võtke ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga, kellega saate jagada oma tähelepanekuid ja vajaduse korral järgmised sammud läbi arutada.

Õppetööd planeerides on oluline mõelda sellele, kuidas toetada üliõpilasi akadeemilise aususe tagamisel. Selgitage neile, mida tähendab akadeemiline ausus, ja tooge näiteid, kuidas seda tagada. Abiks on struktuuriüksuste kirjalike tööde koostamise juhised.

Õppekorralduseeskirja kohaselt on ülikoolil õigus kontrollida üliõpilaste kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemi abil, laadides need üles selle süsteemi andmebaasi. Ülikool kasutab StrikePlagiarismi süsteemi.

Tutvuge akadeemilist petturlust puudutava infoga, et teada, kuidas sel juhul toimida (hoiatus, noomitus või eksmatrikuleerimise algatamine). Akadeemilise petturluse hoiatuse saate sisestada ÕIS-i.

Vaadake ka Tartu Ülikooli suunist tehisintellekti kasutamiseks õppetöös.

Kui õppeainel ei ole veel Moodle’is e-kursust ja Te soovite seda välja töötada, siis looge ÕIS-ist kursuse põhi (vt juhendi ÕIS2-Moodle’i liidestus tasemeõppes punkt 1.2) ning alustage kursuse disainimist. Kui vajate Moodle’i kursuse loomisel metodoloogilist ja tehnilist tuge, võtke ühendust oma valdkonna õppedisaineriga.

Kui kursus on juba olemas, vaadake see enne õppetöö algust üle: varundage vajalik info, tühjendage kursus eelmistest üliõpilastest ja nende töödest, tehke vajalikud muudatused (vt juhendit kursuse lõpetamise kohta).

Moodle’i kursuse loomisel on abiks Moodle’i kasutamise juhend.

Videoloengute salvestamiseks lisage e-kursusele Panopto plokk (kui seda veel pole) ja looge e-kursuse kaust Panoptosse (vt Panopto kasutamise juhend).

Kontrollige, et sõltumata lähiõppe mahust vastaks e-kursus kvaliteedikriteeriumitele (vt e-kursuse kvaliteedi hindamise vahend).

Kui olete loonud õppeaine jaoks Moodle’i kursuse, siduge ÕIS-is olev õppeaine versioon sellega (vt juhendi ÕIS2-Moodle’i liidestus tasemeõppes punkt 2) ja lisage Moodle’i kursusele kõik aine õppejõud, kui neid on peale Teie veel ja neid pole juba lisatud (vt sama juhendi punktid 3.1 ja 3.2).

Õppetöö alguses lisage Moodle’i kursusele ÕIS-is õppeainesse registreerunud üliõpilased (vt juhendi punktid 3.3 ja 3.4). Üliõpilastele saadetakse Moodle’i kursusele lisamise kohta automaatne e-kiri ut.ee e-posti aadressile.

Tuge ÕIS-i õppeaine versiooni ja Moodle’i kursuse liidestamise kohta saate valdkonna õppedisainerilt.

Hoolitsege, et üliõpilastele oleks kättesaadav kogu vajalik info aine ning neile esitatavate nõuete ja ootuste kohta.

Õppetöö peab toimuma tunniplaani kohaselt lähiõppes või veebis. Veebis toimuvas kontaktõppes on võimalik kasutada keskkondi BigBlueButton, Zoom või MS Teams (vt juhendit veebiseminaride kohta).

Suhelge üliõpilastega õppeprotsessi jooksul. Asünkroonsel suhtlemisel veebis kasutage Moodle’i vahendeid (foorumid, kiirpost, Moodle’i-sisene sõnum) või saatke kiri üliõpilase ut.ee e-posti aadressile. Vajaduse korral saate ka ÕIS-ist teateid saata.

Suhtlemisel vältige suhtluskanaleid, mis eeldavad üliõpilaselt konto loomist oma isikliku e-posti aadressiga. Kui kodutööde esitamiseks ei kasutata Moodle’i vahendeid (nt ülesanne, test, õpipäevik vm) ning Te soovite, et üliõpilased saadaksid kodutööd e-postiga, tuleb need lasta saata Teie ut.ee e-posti aadressile, mitte Teie isiklikule või muu tööandja e-posti aadressile.

Andke üliõpilastele tagasisidet, mis aitab neil muuta oma tööd ja õppimist paremaks. Selgitage hindamispõhimõtteid ja -kriteeriume ning hinnake õpiväljundite saavutamist. Hindamisel arvestage vajaduse korral üliõpilase erivajadusega, võttes arvesse nõustaja soovitatud kohandusi. Tagatud peab olema üliõpilaste võrdne kohtlemine (vt võrdse kohtlemise juhend), õiglus ja erapooletus. Õiglast hindamist aitavad saavutada hindamismaatriksid ja -juhendid (nt Moodle’i foorumis või ülesande abil) ning erapooletust pimehindamine (vt juhendit Moodle’i ülesande kasutamise kohta). Võrdsus peab olema tagatud ka hindeliste ülesannete tähtaegade ja kordushindamisele pääsemise puhul.

Vt ka e-kursuse läbiviimise juhend, kus on kirjeldatud õppejõu tegevust e-kursusel.

Õpitulemused (hinded, punktid) saab kanda Moodle’i kursusel olevasse hindetabelisse, kus iga üliõpilane näeb vaid oma hindeid (vt juhend õppijate hindamise kohta Moodle’is), või vahetulemustena ÕIS-i (vt juhend hinnete sisestamise kohta).

Kõikide üliõpilaste tulemusi sisaldavaid faile ei tohi jagada. Ka siis, kui nimed on asendatud näiteks matriklinumbritega, ei ole hea tava ühisfaili koostada, sest muudes olukordades võidakse matriklinumbreid levitada koos nimedega ja sel juhul oleksid üliõpilased ikkagi tuvastatavad.

Kui tuvastate akadeemilise petturluse, on teil kohustus reageerida ja sisestada ÕIS-is üliõpilasele akadeemilise petturluse hoiatus (vt juhend akadeemilise petturluse eest hoiatuse tegemise kohta).

Märkige õppeprotsessi jooksul üles kordaminekud ja probleemid. Vajaduse korral küsige üliõpilastelt tagasisidet ka õppeprotsessi keskel (nt Moodle’i foorumis või tagasisideküsitlusena).

Õppetöö lõpus sisestage õppetulemused ÕIS-is õppeaine versiooni hinnetelehele või importige lõpphinded Moodle’i kursuselt ja kinnitage need. Vt juhend hinnete sisestamise kohta ja juhendi ÕIS2-Moodle’i liidestus tasemeõppes punkt 5).

Kinnitage protokoll pärast seda, kui kõik õppetulemused (sh järelhindamise tulemused) on sisestatud ja kinnitatud ning kümnepäevane vaidlustamise aeg on möödas.

Vt juhend hinnete sisestamise kohta (kolmas samm: protokolli kinnitamine).

Üliõpilastelt küsitakse iga semestri lõpus ÕIS-is tagasisidet õppeainete kohta, kuhu nad on registreerunud. Vt info õppeaine tagasiside küsitluse kohta.

Teil on võimalik üliõpilastelt vajaduse korral eraldi tagasisidet küsida ka e-kursusel (nt Moodle’i tagasisidevahendiga või foorumis). Seda võite teha õppeprotsessi lõpus või vajaduse korral ka õppetöö ajal, et saaksite juba jooksvalt muudatusi teha.

Õppeaine tagasiside tulemused muutuvad ÕIS-is nähtavaks kohe pärast semestri lõppu ja Teid teavitatakse sellest e-posti teel. Valikvastustega küsimuste hinnanguid näevad päev pärast semestri lõppu kõik ÕIS-i kasutajad. Avatud küsimuste vastuseid näete seitsme päeva jooksul siis, kui olete õppeaine vastutav õppejõud. Teil on sel juhul ka võimalus sobimatuid kommentaare peita. Kaheksandal päeval muutuvad avatud küsimuste vastused rollist sõltuvalt nähtavaks ka teistele ÕIS-i kasutajatele. Vt juhend õppeaine tagasiside vaatamise kohta.

Vastutava õppejõuna peab Teie käsundus- või töövõtuleping kestma kuu aega pärast semestri lõppu, et saaksite õppeaine tagasisidet analüüsida ja vajaduse korral teha muudatusi. Kui Teie käsundus- või töövõtuleping on tagasiside laekumise ajaks siiski lõppenud ja Te ei pääse enam ÕIS-i, vahendab üliõpilaste tagasisidet Teile Teie töö korraldaja struktuuriüksuses.

Vt õppeaine tagasiside küsimustiku tõlgendamise juhend õppejõule. Analüüsige saadud tagasisidet ning vajaduse korral pidage nõu oma valdkonna õpetamisoskuste konsultandiga.

Tühjendage semestri lõpus e-kursus üliõpilaste andmetest (vt juhendit kursuse lõpetamise kohta Moodle’is). Enne seda arhiveerige vajaduse korral endale vajalik info (nt enda foorumipostitused, üliõpilaste tagasiside, ülesannete vastused, mille suhtes Teil on üliõpilastega kokkulepe, et tohite neid kasutada näidistena järgmise õpperühma jaoks). Kasutage üliõpilaste isikuandmeid vaid õpetamisega seotud eesmärkidel ja kustutage need semestri lõpus ka oma arvutist.

Tehke õppeaine kohta laekunud tagasiside põhjal kohandused ÕIS-is õppeaine uues versioonis ja e-kursusel.

Õppeaine tagasiside tõlgendamise toetamiseks on koostatud õppeaine tagasiside tõlgendamise juhend õppejõududele. Tagasiside tõlgendamisel ja õppetöö tulemuslikkuse hindamisel saate abi ka valdkonna õpetamisoskuse konsultandilt.

Õppekorralduseeskiri: https://sisu.ut.ee/ope/oppekorraldus-eeskiri
Õpetamise hea tava: https://ut.ee/et/sisu/opetamise-hea-tava
Õpetamine ülikoolis: https://ut.ee/et/opetamine
Õppejõudude nõustamine: https://ut.ee/et/oppejoudude-noustamine
Koolitused õppejõududele: https://ut.ee/et/koolitused-oppejoududele
Võrdne kohtlemine: https://haldus.ut.ee/sites/default/files/2025-06/Vordse-kohtlemise-juhend-est.pdf
Õppijate isikuandmete kaitse: https://ut.ee/et/isikuandmete-kaitse
Erivajadustega üliõpilaste toetamine: https://ut.ee/et/sisu/erivajadustega-uliopilaste-toetamine
ÕISi juhendid: https://wiki.ut.ee/x/OIDm
E-õppe juhendid: https://sisu.ut.ee/juhendid
Akadeemiline petturlus: https://ut.ee/et/sisu/akadeemiline-petturlus
Suunis tehisintellekti kasutamiseks õppetöös: https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suunis-tekstiroboti-kasutamiseks-oppetoos
Plagiaadituvastussüsteemi kasutamise juhend: https://sisu.ut.ee/juhendid/plagiaadituvastus
Õppeaine tagasiside küsimustiku tõlgendamise juhend õppejõule: https://sisu.ut.ee/oppeaine-tagasiside/tagasisidekusimustik
Pedagoogilised lähenemised: https://haka.ee/ekursus/#2-1-1-pedagoogilised-lahenemised
Õpetamismetoodikad: https://sisu.ut.ee/metoodika
Arvutiabi juhendid: https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=183221833
Küberturbe juhised: https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=90693746