Professor Kalle Kisand räägib inauguratsiooniloengus immuunsüsteemi ja diabeedi seostest

Teisipäeval, 27. märtsil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli laborimeditsiini professor Kalle Kisand ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal „Immuunsüsteem ja diabeet“.

Ta käsitleb immuunmehhanismide rolli diabeedi tekkes ja kulus, sealhulgas kaasnevaid tüsistusi. Kuna diabeeti põhjustavad immuunmehhanismide häired võivad tekkida aastaid enne diabeedi kliinilise pildi väljakujunemist, selgitab professor Kisand ka küsimust, kuidas hinnata eeldiabeedi tekke riski biomarkerite ja geeniriskide abil.

Suhkurtõbi ehk diabeet on glükoosi ainevahetuse häiretega kulgev krooniline haigus, mis tekib, kui pankreas ei tooda insuliini piisavalt või kui organism ei suuda seda tõhusalt kasutada. Insuliin on hormoon, mida rakud vajavad verest glükoosi omastamiseks. Kui seda ei toimu, häiruvad rakkudes mitmesugused biokeemilised protsessid, sealhulgas energia tootmine.

Suhkurtõve levimus maailmas kasvab kiiresti, aga selle põhjused pole veel päris selged. II tüübi diabeedi sagenemist seostatakse eluviisi muutuse, ülekaalulisuse ja metaboolse sündroomi tekkega. Metaboolset sündroomi iseloomustab vere lipiidide normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk ja väheaktiivne põletik kudedes, kusjuures selle tekkes on tähtis roll immuunsüsteemil. I tüübi diabeet on immuunsüsteemiga seotud veelgi vahetumalt, sest selle põhjuseks peetakse organismi kaitsesüsteemide rünnet pankrease rakkude vastu. Selliste autoimmuunsete mehhanismide aktiveerumise tagajärjel hävivad insuliini tootvad pankrease rakud ja tekib insuliinipuudulikkus koos glükoosi ainevahetuse häiretega.

Kalle Kisand on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala 1985. aastal cum laude. Pärast aspirantuuriõpinguid Tartus kaitses ta 1990. aastal Moskva II Riiklikus Meditsiiniinstituudis väitekirja teemal „Immunofermentanalüüsi väljatöötlus maksa-spetsiifilise valgu vastaste antikehade määramiseks autoimmuunsete maksahaigustega haigetel“. Talle anti meditsiiniteaduste kandidaadi kraad allergoloogia ja immunoloogia erialal (kolmas selletaoline Eestis). Kalle Kisand on läbinud kõik teadlasekarjääri astmed alates nooremteadurist (1988) kuni vanemteadurini (1994). 2017. aastal valiti ta Tartu Ülikooli laborimeditsiini professoriks.

Professor Kisand on tegelenud kliinilise meditsiini mitme olulise uurimisvaldkonnaga infektsioonhaiguste, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, reumatoloogia ja ortopeedia alal. Tema uurimistöö teemad on tihedalt seotud laboratoorse meditsiiniga selleks, et rakendada immunoloogilisi ja geneetilisi markereid haiguste diagnostikas ning nende kulu prognoosimisel ja tekkeriski hindamisel.

Praegu hõlmab professor Kisandi teadustöö põhisuund pankrease ja närvikoe haiguste autoimmuunset patogeneesi ja geeniriske. Viimastel aastatel on ta uurinud uue teemana osteoartriidi patogeneesi, et avastada uusi biomarkereid haiguse varajaseks diagnostikaks ja ennustada progressiooniriski. Kalle Kisand on osalenud ka professor Kaljo Villako juhitud helikobakteri uuringutes, mida Kultuuri- ja Haridusministeerium tunnustas 1994. aastal aastapreemiaga.

Professor Kisand on Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi (EIAS) asutajaliige ning Eesti Laborimeditsiini Ühingu liige. Ta on olnud mitu korda EIAS-e esimees ja Balti Immunoloogide Seltsi president. Teadus- ja õppetöö kõrvalt on professor Kisand töötanud Sotsiaalministeeriumi Eesti tervishoiuprojekti koordinaatorina ja Maailmapanga eksperdina tervishoiuprojekti elluviimisel.

Lisainfo: Kalle Kisand, Tartu Ülikooli laborimeditsiini professor, 731 9341, kalle.kisand@ut.ee