Sooline palgalõhe viib soolise pensionilõheni

Sooline palgalõhe põhjustab rikkuselõhet ja see omakorda viib tulevikus ebavõrdsete pensionideni, selgus Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste detsembris lõppenud uurimisprojektist „Meeste-naiste sissetulek ja rikkus“ („InWeGe – Income, "Wealth, Gender“).

Projekti juht, Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli juhataja Jaan Masso rääkis, et kui naistel on madalamad palgad, siis tõenäoliselt nad ka säästavad meestest vähem ning nende pensionivarad on väiksemad, mistõttu kandub praegune palga- ja rikkuselõhe teravalt pensioniikka.

Teiste riikide uuringud on näidanud, et suur osa palgalõhest on seotud ettevõtete tegevusalaga. Masso selgitas, et väga edukates kõrge tootlikkus- ja palgatasemega ettevõtetes töötab vähem naisi ning sellised hiigelsuured ettevõtted nagu Google ja Facebook mängivad palkade ebavõrdsuse kujundamisel olulist rolli.

Mitmetes Eestit puudutavates uuringutes, mida projekti  käigus tehti, kasutati kõigi Eesti ettevõtete palgaandmeid alates 2006. aastast. Infot ettevõtete kohta saadi näiteks äriregistrist ning palkade kohta Maksu- ja Tolliameti registrist. Masso sõnul avalikku sektorit selles uuringus ei käsitletud, kuid on teada, et seal on sooline palgalõhe väiksem.

Palgaerinevust meeste kasuks võib täheldada kõigis valdkondades. Nagu öeldud, töötab kõrget palka maksvates ettevõtetes vähem naisi. „Suure tootlikkusega, innovaatilistes ja välisosalusega ettevõtetes töötavad inimesed võidavad palgas, kuid naised siiski vähem kui mehed,“ märkis ta. „See sõltub palgaläbirääkimise oskusest.“ Eestis tuleneb umbes kolmandik soolisest palgalõhest ettevõttesisestest teguritest, st ettevõtte sees ei maksta meestele ja naistele õiglaselt võrdset palka.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis