õppimine õpetamine

Suunis tehisintellekti kasutamiseks õppetöös

Siinse suunise koostas 2023. aasta aprillis ad hoc loodud meeskond, 2024 ja 2025 sügisel on seda täiendanud üleülikooliline tekstirobotite õppetöös rakendamise töörühm (edaspidi töörühm).

Põhjalikumat teavet ja soovitusi tehisintellekti (TI) kasutamiseks õppetöös ja õppimisel pakub töörühma koostatud õppematerjal „Õppimine ja õpetamine tehisintellekti ajastul: kuidas kasutada tekstiroboteid õppetöös“.

  1. Tartu Ülikool julgustab kasutama tehisintellekti, sh tekstiroboteid õppetöös.

    TI arendamine on viinud generatiivsete süsteemideni, mis suudavad luua teksti, pilte või muud meediat nii hästi, et tulemust võib olla inimese loodud sisust raske eristada. Seetõttu on suurtel keelemudelitel põhinevad generatiivse tehisintellekti rakendused (nagu näiteks Microsoft Copilot ja ChatGPT) muutnud arusaama tekstiloomest ja toonud kaasa arutelu selle üle, kuidas ülikoolis õppida ja õpetada, millised oskused muutuvad ebavajalikuks ning milliste uute oskusteta jääme ajale jalgu.

    Nagu kalkulaatorite, õigekirjakorrektorite ja keeleredaktorite, otsingumootorite ja muude sarnaste vahendite puhul, pole üldjuhul mõtet keelata ka TI rakenduste, sh tekstirobotite kasutamist. Pigem tuleks mõelda, kuidas õppida neid eesmärgipäraselt, eetiliselt, kriitiliselt ja läbipaistvalt kasutama.

  1. Tehisintellekti kasutatakse õppetöös eesmärgipäraselt, ehk selleks, et toetada õppimist ja õpetamist ning arendada üliõpilaste õpi- ja tööoskusi.

    Õppejõud saab TI rakendusi kasutada õppetöö ettevalmistamisel ja kavandamisel, et lihtsustada oma tööd ja arendada üliõpilaste oskusi. Nii saab aega kokku hoida näiteks

    • õppematerjalide ja esitluste loomisel ning muutmisel (keeruka teksti kohandamine, erialadele sobivate näidete toomine jms);
    • kontrolltöö, eksami, iseseisva või auditoorse töö või enesekontrolli jaoks küsimuste ja ülesannete koostamisel.

    Üliõpilase oskusi saab arendada ka ülesannetega, milles ta peab töö tegema TI rakenduse abil. Oluline ei ole seejuures mitte lõpptulemus, vaid protsess, sh sobivate viipade (ing prompt) väljamõtlemine, väljundi hindamine ja dialoogi pidamine. Samuti võib paluda üliõpilastel luua TI rakenduse abiga vastus enda valitud küsimusele ja seejärel lasta kirjutada vastuse analüüs.

    Kui planeerida õppetöösse teadlikult ülesandeid, mida tuleb teha TI rakenduse abiga, saab üliõpilane harjutada ja arendada üldoskusi, näiteks kriitilist mõtlemist, teabe otsimist ja hindamist, probleemilahendus- ja digioskusi.

    Õppija saab TI rakendusi oma õpingute toetamiseks kasutada näiteks

    • iseseisva töö tegemisel, et paluda selgitada mõisteid, küsida tagasisidet, esitada endale kontrollküsimusi;
    • kirjaliku töö tegemisel kirjutamistõkkest ehk nn tühja paberi hirmust ülesaamiseks;
    • ajurünnaku abilisena;
    • programmeerimise abivahendina;
    • teksti toimetamisel ja tõlkimisel;
    • kriitilise mõtlemise arendamisel, hinnates TI rakenduse väljundit.

  1. Õppejõul on õigus oma õppeaine raames otsustada, mil viisil tehisintellekti kasutatakse, või vajadusel selle kasutamist piirata või keelata. Sellekohased juhised esitatakse õppeaine versiooni infos või õpiülesande juhises.

    Kui õppejõud soovib TI rakenduse kasutamist piirata või vältida, on võimalik

    • teha suuline eksam või kirjalik eksam auditooriumis pliiatsi ja paberiga;
    • teha kirjalik eksam arvutiklassis Moodle’is programmiga Safe Exam Browser, seadistades selle nii, et eksami ajal ei saa teisi rakendusi ega veebilehitseja aknaid avada;
    • esseelaadsetes ülesannetes küsida õppija enda kogemust, arvamusi, seost konkreetse materjali või andmetega, Eesti konteksti;
    • koostada ülesandeid, mis nõuavad originaalandmete kogumist intervjuu, vaatluse, välitööde, arhiiviuuringute või muu metoodika abil ja nende andmete analüüsi;
    • kasutada veebiteste pigem õppijate enesehindamiseks ja vähendada nende osakaalu lõpphindes;
    • lisada kirjalikele ülesannetele esitatud töö suulise kaitsmise nõue; lõputööde puhul suurendada suulise kaitsmise osakaalu hindes.

    Õppejõud saab üliõpilasi piirangutest teavitada näiteks järgmiselt:

    • Microsoft Copiloti, ChatGPT või muu tehisintellekti rakenduse kasutamine ei ole õppeaines/kontrolltöös/testis/eksamil lubatud.
    • Enne kui asute selle õppeaine ülesandeid täitma kaaslaste või tehisintellekti rakenduste (nt Microsoft Copiloti, ChatGPT) abil, palun küsige minult luba.
    • Kui kasutate tehisintellekti rakendust õppeaines, kus see pole lubatud, või ei viita selle kasutamisele korrektselt, on see akadeemiline petturlus, mida käsitatakse samamoodi nagu teisi akadeemilise petturluse juhtumeid.

    Õppija peab juba õppetöö alguses endale selgeks tegema, kas ja millisel viisil on TI rakenduste kasutamine konkreetses õppeaines lubatud. Küsimuste korral tuleks kindlasti pöörduda õppeaine vastutava õppejõu poole.

  1. Tehisintellekti kasutamine õppetöös peab olema eetiline ehk kooskõlas privaatsuse ja andmekaitse ning võrdse kohtlemise põhimõtete ja akadeemilise aususe nõuetega.

    Isikuandmete sisestamine TI rakendustesse võib mõjutada isikuandmete turvalisust ning on seega isikuandmete töötlemise ohutegur. Kui samaaegselt esineb ka muid riske (nt on tegemist eriliiki isikuandmetega või andmeid töödeldakse väljaspool Euroopa Liitu), võib olla vajalik koostada andmekaitsealane mõjuhinnang. Selleks tuleb ühendust võtta andmekaitse spetsialistiga aadressil [email protected].

    Vältida tuleb konfidentsiaalse või tundliku teabe (ärisaladus, asutusesisesed töödokumendid, teiste autorite avaldamata käsikirjad jms) sattumist kolmandate isikute kätte. Seetõttu tuleks vältida tundliku sisuga dokumentide sisestamist või nende sisu detailset kopeerimist viipadesse. Erinevaid lahendusi katsetades on oluline iga rakenduse puhul tutvuda ka selle rakenduse privaatsustingimustega.

    Kui osutub vajalikuks isikuandmete või muu tundliku info töötlemine TI rakenduste abil, tuleb TÜ kontoga sisenedes kasutada TÜ infotehnoloogia osakonna poolt heaks kiidetud TI rakenduste versioone ning tagada, et rakendus asuks arvutis, kus on lubatud neid andmeid töödelda. Sel juhul on sisestatud andmed hoitud eraldatuna ning neid ei jagata kolmandate isikutega. Neid tingimusi täites on võimalik tagada, et sisestatud andmed on kaitstud ning neid ei kasutata mudeli treenimiseks.

    Näiteks on andmete kaitstus tagatud TÜ kasutajakontoga Microsoft Edge veebilehitsejas Microsoft Copiloti laiendust kasutades.

    Isikuandmete töötlemisel (sh TI rakendustesse sisestamisel) tuleb lisaks arvestada, et selleks peab olema õiguslik alus (nt inimese enda nõusolek; õppetöö läbiviimisel võib selleks olla ka kohustus täita avalikku ülesannet). TI rakendustega töötamisel tuleks turvariskide vähendamiseks kasutada võimalusel anonümiseeritud andmeid.

    TI rakendused võivad hõlbustada mitmesuguseid tegevusi, näiteks kirjalikule tekstile esmase tagasiside andmist. Siiski tuleb arvestada, et TI rakendused on mõeldud otsustusprotsessi hõlbustamiseks, mitte inimese otsustuste asendamiseks. Seetõttu ei tohi TI rakendusi kasutada näiteks õppijate tööde automaatseks hindamiseks ilma õppejõupoolse täiendava kontrollita.

    Kui õppejõud lubab ja soodustab oma õppeaines TI kasutamist, tuleb mõelda, kas üliõpilastel on TI rakendustele võrdne ligipääs. Üliõpilasi ei saa kohustada kasutama rakendust, mis nõuab isikliku e-posti aadressiga konto loomist. Arvestada tuleb ka TI rakenduste tasuta ja tasulise versioonide erinevustega.

    Osaliselt või täielikult TI rakenduse abiga loodud töö esitamine oma nime all ilma TI rakenduse kasutamise mainimise ja kasutusviisi kirjeldamiseta ei ole kooskõlas akadeemilise aususe nõudega ning loetakse õppekorralduse eeskirja kohaselt akadeemiliseks petturluseks.

    Kui õppija on õpiülesande täitmisel eiranud õppeaine ainekavas või õpijuhises esitatud TI kasutamise piiranguid, kuid TI rakenduse kasutamist oma töös maininud ja kirjeldanud, ei ole tegemist petturlusega, vaid õppeaines hinde või arvestuse saamiseks seatud tingimuste täitmatajätmisega.

    TI kasutamist tuvastava tarkvara rakendamine õppetöös õppijate kirjalike tööde kontrollimiseks ei ole põhjendatud, sest TI rakenduste loodud sisu tuvastamine pole tehniliselt võimalik.

  1. Tehisintellekti väljundisse suhtutakse kriitiliselt, hinnates selle usaldusväärsust, täpsust ja asjakohasust.

    Isegi kui TI rakenduse väljund tundub esmapilgul sisukas ja loogiline, võib see siiski sisaldada vigu. TI rakendus võib “tsiteerida” väljamõeldud allikaid, teha loogika-, vormindus-, arvutus- ja grammatikavigu, anda eelarvamuslikke vastuseid, milles ei pruugita arvestada kultuurierinevusi ega sotsiaalseid norme. Selle tekst võib eirata andmekaitsetingimusi või esitada isikute kohta ebaõigeid andmeid. TI rakenduse väljund (tekst, joonis, skeem vms) võib isegi olla plagiaat, st kattuda täpselt (või suures mahus) selle rakenduse treenimiseks kasutatud teabeallikaga. Seepärast tuleb TI rakenduste esitatud väljund ja allikaviited (sh algallikate olemasolu ja sisu) alati üle kontrollida.

    TI rakenduste kasutamisel tekstide tõlkimiseks tuleb üle kontrollida, et genereeritud tõlke sisu ja kasutatud terminid oleks täpsed ja korrektsed.

  2. Tehisintellekti kasutamine on läbipaistev, hõlmates teavitamist selle kasutamise viisidest, ulatusest ja eesmärgist.

    Läbipaistvus TI kasutamisel tähendab seda, et TI rakenduse kasutaja kirjeldab:

    • millised töö osad on loodud TI abiga (tekstiosad, tabelid, joonised, andmed vms);
    • milliseid TI rakendusi kasutati (TI rakenduse looja, rakenduse versiooni aasta, rakenduse nimi, versioon, tüüp või kirjeldus ning veebiaadress);
    • millal TI rakendust kasutati (kuupäev).

    TI rakendust ei märgita selle abiga loodud sisu autori ega kaasautorina, sest autoriks saab olla vaid füüsiline isik ehk inimene.

    Näide 1. Kirjeldus, kuidas TI rakendust kasutati teksti koostamise abivahendina:

    Siinses töös kasutatud küsitluse struktuuri loomiseks on kasutatud Microsoft Copiloti (2023) tekstiroboti abi.

    Näide 2. Kirjeldus, kuidas TI rakendust kasutati töös sisulise kaaluga osa loomiseks:

    Järgnev definitsioon põhineb Microsoft Copiloti 22. aprilli 2023. aasta vastusel küsimusele „Mis on keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[---]“ (Microsoft, 2023).

    Kui kõiki vajalikke andmeid kasutatud TI rakenduse kohta ei ole võimalik leida, siis tuleb selle kasutamist puudutavas kirjelduses esitada kogu kättesaadav info.

    Näide 3.

    JotBot. (2024). [Kirjutamise ja uurimistöö assistendi tarkvara]. 
    JotBot. (2024). [Writing and research assistant software]. https://app.myjotbot.com/

    TI rakendused võivad olla abiks üliõpilase loodud teksti toimetamisel ja vormistamisel töö viimistlemise etapis. TI rakendusi, mis ei loo uut sisu, vaid töötlevad juba koostatud teksti (sh tõlkeprogramme, nt Google Translate; tekstikorrektoreid, nt Grammarly; viitehaldusprogramme, nt Zotero ja Mendeley), võib toetavate tööriistadena kasutada ja neile ei pea viitama.

    See, millises töö osas ja kuidas peab kajastama TI rakenduste kasutamist, võib sõltuda konkreetses valdkonnas kehtivatest nõuetest. Täpsemate nõuete puudumisel soovitame lähtuda alljärgnevatest suunistest.

    Kui generatiivse TI rakendusi kasutatakse lõputöö sisu määravate osade koostamisel, selgitatakse TI kasutusviisi töö metoodikat käsitlevas peatükis.

    Tekstisisene viitamine tekstirobotile sõltub akadeemilises üksuses või ajakirjas kasutatavast viitamisstiilist (APA, Chicago, MLA vm). APA stiilis järgitakse TI rakendustele viitamisel tarkvarale viitamise malli. TI rakenduse kasutamise mainimisel tuleb ära märkida rakenduse looja või seda pakkuv ettevõte ning kasutatud versiooni aasta (näide 4).

    Näide 4. Ka TI rakendused ise osutavad, et kuigi TI tööriistad võivad aidata tekstide koostamisel, peab töö peamine sisu ja analüüs pärinema autorilt endalt (OpenAI, 2024).

    Näiteks võib APA stiilis viite vormistada nii nagu näites 5.

    Näide 5.
    Microsoft. (2024). Microsoft Copilot (3. märtsi versioon) [suur keelemudel]. https://copilot.microsoft.com/

    OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon) [suur keelemudel]. https://chat.openai.com/

    OpenAI. (2022). ChatGPT (Dec 20 version) [large language model]. https://chat.openai.com/

    TI rakendusega loodud pilte jm visuaalseid elemente kasutades märgitakse pildi päritolu selle all (näited 6 ja 7).

    Must kass teeb kontoritööd

    Näide 6 ja 7.

    Lõputöö koostamisel tuleb kasutada teaduslikke allikaid. TI rakendused nende hulka ei kuulu, seetõttu ei lisata neid reeglina ka kasutatud allikate loetellu. TI rakendus lisatakse kasutatud allikate loetellu juhul, kui töö eesmärk on uurida või arendada tehisintellekti kasutusviise või kui töö valdkonnas on tavaks loetleda allikate hulgas töö tegemiseks kasutatud töövahendid (tarkvarapaketid vms).

    Õppejõul on õigus teha oma aines erisusi generatiivse tehisintellekti kasutamisele viitamise üldistest juhistest, märkides selle info õppeaine versiooni või õpiülesande juhisesse.

    Tuleb silmas pidada, et nii nagu arenevad TI rakendused ja nende kasutamisvõimalused, võivad muutuda ka TI rakenduste kasutamisele viitamist puudutavad nõuded.

  1. Tehisintellekti koostatud väljundi sisu eest vastutab TI rakenduse kasutaja.

    TI on tööriist, seega on TI abiga loodu autoriks TI rakenduse kasutaja, mitte TI.

    Kui TI rakenduse loodud väljund osutub ebaõigeks, plagiaadiks, võltsituks või on muul moel vastuolus akadeemiliste reeglite või õigusnormidega, vastutab tagajärgede eest TI rakenduse kasutaja.

Järgnevalt on esitatud üldised põhimõtted, millest tuleb lähtuda TI rakenduste, sh tekstirobotite kasutamisel bakalaureuse- ja magistriastme lõputööde koostamisel. Iga Tartu Ülikooli struktuuriüksus võib oma valdkonna ja eriala spetsiifika põhjal neid põhimõtteid täiendada, sest TI kasutamise tavad ja piirangud võivad valdkonniti erineda.

Soovitame lõputööde koostamisel kasutada TÜ infotehnoloogia osakonna heaks kiidetud TI rakenduste versioone, mis kindlustavad, et vestlustes kasutatavad andmed on kaitstud.

  1. TI rakenduste kasutamine abivahendina lõputöö koostamise eri etappidel ei ole keelatud, kuid oluline on silmas pidada, et TI loodud sisu esitamine lõputöös (ja üldisemalt igasuguses akadeemilises tekstis) oma isiklike mõtetena on akadeemiline petturlus ega pole kooskõlas hea teadustavaga.

    Generatiivse TI rakendusi võib kasutada näiteks

    • inspiratsiooniallikana,
    • abivahendina oma mõtete ja ideede arendamiseks,
    • töö struktuuri täpsustamiseks,
    • võtme- või otsisõnadele sünonüümide leidmiseks,
    • teemakohaste allikate leidmiseks,
    • tõlkimiseks,
    • keeruliste kontseptsioonide või teooriate mõistmiseks ja õppimise toetamiseks töö varastes etappides,
    • tagasiside küsimiseks,
    • programmeerimisprobleemide tuvastamiseks.

  1. TI rakenduste kasutamine ei ole lubatud lõputöö teksti suuremahuliseks koostamiseks (nt tervikpeatüki, abstrakti või kokkuvõtte loomiseks) ja sisuliste arutluskäikude koostamiseks. Sellisel juhul on tegu akadeemilise petturluse ja hea teadustava rikkumisega.

  1. Kui lõputöö koostamisel kasutatakse TI rakendusi isikuandmete töötlemiseks, tuleb lähtuda TÜ juhendis “Isikuandmete töötlemine üliõpilaste lõputöödes” (pdf, 207 kB) esitatud suunistest.

  1. TI rakenduste kasutamise mainimisel ja kirjeldamisel tuleb aluseks võtta lõputöö valdkonnas kehtivad nõuded (nt APA, Chicago, MLA vms või akadeemilises üksuses kehtestatud nõuded).

  1. Kui üliõpilasel tekib TI kasutamisel või selle kasutamise kirjeldamisel küsimusi, peaks ta kindlasti pidama nõu oma juhendajaga.

Tartu Ülikooli materjalid

Teiste ülikoolide juhendid ja suunised tehisintellekti kasutamiseks

TI rakendustele viitamine

Ametlikud juhised