Autor:
Iris Reinula

Suure kevadise nurmenukuvaatluse aeg on käes

Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad osalema nurmenukuvaatlusel „Eesti otsib nurmenukke“. Kõiki huvilisi kaasava harrastusteadusprojekti käigus kogutakse andmeid nurmenukkude kohta juba neljandat aastat järjest. Veebilehe nurmenukk.ee kaudu saab igaüks väikese vaevaga sisestada nurmenukuvaatluse andmeid ükskõik millises Eesti või Euroopa paigas.

 

Nurmenukuvaatluste tegemiseks tuleb leida nurmenukud ja vaadata ühes paigas kuni 100 nurmenukutaime õie sisse. Nurmenukul on S- ja L-tüüpi õisi. Nende eristamiseks vajaliku info leiab kodulehelt nurmenukk.ee. Samas saab vajaliku info teadlastele edastada. Vaatlusinfole peaks lisama ka foto vaatluskohast, mistõttu on vaatlust lihtne teha nutiseadme abil. Kui nurmenukke on vähem, siis piisab ka vähemate õite määramisest. Vaatluseks ei ole vaja nurmenukke üles korjata ja looduses liikudes tuleb olla tähelepanelik teiste sealsete asukate suhtes.

Harilik nurmenukk kasvab teeäärtes, niitudel, parkides ja metsaservadel, üldiselt eelistab ta päikesepaistelisi kohti. Nurmenukke võib leida üle Eesti, sagedamini esineb neid Lääne- ja Põhja-Eestis. Eestis on nurmenukk veel üsna levinud ja inimesed tunnevad selle kergesti ära. Seetõttu on kolm aastat väga aktiivselt vaatlusi tehtud ja algatusega hästi kaasa tuldud. „Selline võimalus õues teadlastele vajalikku infot edastada levis eelmisel aastal kulutulena ka Euroopa teistesse riikidesse, kuid kodumaal on nurmenukuentusiasm siiski märgatavalt suur,“ ütles algatuse üks eestvedaja taimeökoloog Iris Reinula. „Nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne ja sellega saavad hakkama igas vanuses inimesed. Meie senine kogemus näitab, et kevadine nurmenukukaardistamine annab inimestele põnevat infot nende enda kodukandi kohta  midagi, mida edaspidigi tähele panna,“ lisas Reinula.

Elujõulistes nurmenukupopulatsioonides on õietüüpe enamasti pooleks, kuid eelmiste aastate ulatuslik harrastusteadusuuring näitas, et ühte tüüpi nurmenukud on veidi sagedasemad. Samuti leiti, et just väiksemates, inimasustuse lähedastes nurmenukupopulatsioonides on tasakaal paigast ja see muudab taolised asurkonnad haavatavamaks. Eesti tulemused on väga põnevad loodusteaduslike alusuuringute kontekstis. Seda kinnitasid eelmisel aasta vaatluste tulemused mitmest Euroopa riigist. Vaatlusi tulebki teha mitmeid kordi, sel moel saab olulist infot ka looduskaitselistes küsimustes. „Maikuu on looduskaitsekuu, mis on pühendatud püsivale ja muutuvale Eesti loodusele. Nurmenukuvaatlused aitavad maastikumuutusi vahetult jälgida ja analüüsida. Mida suuremal territooriumil seda teha suudame, seda parema pildi saame,“ ütles Reinula.

2019. aastal alanud harrastusteaduskampaania „Eesti otsib nurmenukke“ on levinud üle terve Euroopa. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on nurmenuku-uurijate meeskonnal partnereid juba 28 riigis. Nii mõneski Euroopa riigis ei ole nurmenukud enam nii laialt levinud ning on vahel koguni haruldase taimena looduskaitse all.

Nurmenukukampaania on osa teaduse tippkeskuse „EcolChange: globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes“ tegevusest ning algatust juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle terve Euroopa. Teaduse tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Tutvu nurmenukuvaatluse juhendi ja videomaterjalidega veebilehel www.nurmenukk.ee

Sekvenaatorite paigaldus

Uue sekveneerimistehnoloogia abil järjestatakse 10 000 geenidoonori täisgenoomid

rõõmus laps sai süsti

Inimese vaktsineerimisvalmidust ennustavad kümned isiksuseomadused

CERN

Eesti täisliikmesus CERN-is laiendab Tartu Ülikooli teaduskoostöövõimalusi