Tartu Ülikooli kasvuhoonegaaside heide aastatel 2019–2025
Tartu Ülikool on võtnud kohustuse järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, sealhulgas rakendada meetmeid kliimamuutuste ohjeldamiseks. Organisatsiooni kliimamõju (osa kliimamuutustes) on võimalik hinnata kasvuhoonegaaside (KHG) heite koguhulga järgi, mida organisatsioon tekitab otseselt või kaudselt oma tegevuse käigus. Heidet mõõdetakse CO2 ekvivalenttonnides (t CO2 ekv). Meeles tuleb pidada, et kliimamuutused on vaid üks kuueteistkümnest teadlaste loodud keskkonnamõju terviklikuks hindamiseks kasutatud kategooriast.
Tartu Ülikooli statistika töölaual on nüüd uus alamvaldkond „Keskkond“, kus esimese pääsukesena on avaldatud andmed 2019.–2025. aasta Tartu Ülikooli KHG heite kohta.
Heide on jaotatud kolmeks mõjualaks, millel on omakorda mitu kategooriat:
- 1. mõjuala hõlmab ülikooli vahetu tegevuse käigus tekkivat heidet, mille kategooriateks on sisseostetud kütused ja külmutusained, aga ka ülikooli päikesepaneelide toodetud elekter, mille heide on metoodika alusel null;
- 2. mõjuala puudutab ülikooli sisse ostetud energiat – kasutatud elektrit, kaugkütet ja kaugjahutust;
- 3. mõjuala heitekategooriad on ülikoolis kasutatavad tooted ja teenused, veekasutus, jäätmed ja transport. Kaudset mõju avaldavad ka elektri- ja kaugküttekasutus ning lähetused, tööle ja koju liikumine ning kinnisvarainvesteeringud.
Üleminek taastuvelektrile
Statistikaveebist on selgesti näha, et ülikool on juba vähendanud suurel määral nii 1. kui ka 2. mõjuala heidet. 2024. aasta märtsist läksid nii ülikool kui ka ülikoolile kuuluvad MTÜ-d täielikult üle taastuvelektrile, gaasiküttega hoonetes on praeguseks võetud täiel määral kasutusele märksa väiksema heitega kaugküte ja -jahutus ning aasta-aastalt on suurenenud päikesepaneelide abil toodetud elektri maht ja osakaal tarbimises.
Võrdlusaastal (2019) täheldatud 1. ja 2. mõjuala KHG heite väga suur osakaal on sihipärase tegevuse tulemusel märkimisväärselt kahanenud. Tänu sellele on ülikooli KHG koguheide vähenenud nüüdseks üle 2,7 korra ning töötajatele ja üliõpilastele taandatuna lausa 3,4 korda (ka ülikooli liikmeskonna suurenemise tõttu).
Keskkonnahoidlike liikumisviiside toetamine
Peale ülemineku taastuvelektrile on Tartu Ülikool aidanud kaasa eri liikumisviiside ja transpordi keskkonnamõju vähendamisele. Kõigi ülikooli õppehoonete lähedusse on rajatud rattaparklad, mille asukohad on kantud ka ülikooli hoonete virtuaaltuuri kaartidele. Ka hiljuti rektori korralduses „Transpordikorralduse alused“ tehtud muudatused lähtuvad ülikooli keskkonnaeesmärkidest, mille kohaselt eelistatakse keskkonnahoidlikke liikumisviise. Edaspidi peab ülikoolile ostetav kergsõiduk (näiteks sõiduauto) olema nullheitega. Kui teatud eesmärkide täitmiseks pole võimalik nullheitega sobivat sõidukit leida, peab nõuetele mittevastava sõiduki hankimist põhjendama.
Ülikooli hoonete energiasäästu suurendamine
Ülikool on oma hooneid pidevalt renoveerinud. Kinnisvarainvesteeringutega (ehituse ja renoveerimisega) seotud heide moodustab ülikooli KHG heitest märkimisväärse osa (22,9%), kuid see aitab muuta hooned energiasäästlikumaks ning parema sisekliimaga õpi- ja töökeskkonnaks. Ka Tartu Ülikooli ruumilise arengu strateegias aastani 2035 on mõõdetavateks eesmärkideks seatud nii energiasäästu suurendamine hoonetes kui ka meie rohealade elurikkuse ning kliimariskidega seotud looduspõhiste lahenduste hoogsam rakendamine. Selliste lahenduste näidetena võib tuua veekogude rajamise sademeveest tingitud üleujutuste vältimiseks või puistute rajamise kuumalainete mõju leevendamiseks.
Ülikooli kliima- ja keskkonnamõju vähendamiseks tehtud ja planeeritavad projektid leiab kestliku arengu teemalehelt.
Ülevaade kasvuhoonegaaside heitest aitab paremini mõista eri heiteallikate mõju ja toetab KHG heite ja sellega seotud muu kahjuliku keskkonnamõju edasise vähendamise otsuste tegemist. KHG heite hindamine ja avalikustamine on saanud keskkonnateadlikkust tähtsustavate ettevõtete ja organisatsioonide seas rahvusvaheliselt heaks tavaks ning on osa Enlighti partnerülikoolide, Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste tegevusest. Tartu Ülikoolis kuulub heite hindamine ka keskkonnateadlikkusega seotud tegevusraamistikku. Lisaks aitame arengukava tegevuskavaga kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele, sh Eesti riigi sihile saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.
Võrdlus teiste ülikoolidega
Kestlikkusteemad on ühel või teisel viisil kajastust leidnud pea kõigi Eesti ülikoolide tegevusraamistikes. Ka Eesti Kunstiakadeemia läks alates 2024. aastast täielikult üle taastuvelektrile ja tal on ka rohelise kontori tunnistus. Tartu Ülikooli KHG heide töötajate ja üliõpilaste kohta on viimaste aastate süsteemse tegevuse tulemusena (avalike andmete alusel) teiste Eesti ülikoolidega võrreldes üsnagi väike. Avaldatud andmete alusel on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli heide küll veelgi tagasihoidlikum, kuid nende arvutustes on võrreldes Tartu Ülikooliga märksa väiksemas mahus arvesse võetud 3. mõjuala kategooriaid, mille puhul ongi metoodikas jäetud vabamad käed.
Tabel. Eesti ülikoolide viimased avalikud andmed KHG heite kohta aastas. Võrdlusena on rahvusvaheliselt tavapärane kasutada ülikooli töötajate ja üliõpilaste koguarvu alusel arvutatud näitajat ehk heidet inimese kohta aastas
Ülikool | Aasta | KHG aastaheide t CO2 ekv | KHG aastaheide inimese kohta t CO2 ekv | Avalik andmeallikas |
|---|---|---|---|---|
Tartu Ülikool | 2025 | 15 590 | 1,03* | |
Eesti Kunstiakadeemia | 2024 | 1062 | 0,76* | |
Tallinna Ülikool | 2023 | 6443 | 0,76* | TLÜ süsinikujalajälje raporti tabel 4 |
Eesti Maaülikool | 2025 | 5690 | 1,40** | |
Tallinna Tehnikaülikool | 2022 | 27 437 | 2,59* |
* Näitaja on toodud ülikooli enda avaldatud tulemuste põhjal.
** Näitaja arvutamisel on lähtutud maaülikooli KHG koguheitest ning töötajate ja üliõpilaste arvust (4077).
Ülemaailmses võrdluses võib meie tulemust lugeda heaks (Helmers jt, 2021), kuid endiselt on veel pikk tee minna kliimaneutraalsuse saavutamiseni, millega mitu ülikooli üle maailma on juba hakkama saanud. Hea eeskujuna võib siinkohal nimetada ühiskondlikele muutustele, digitaalkultuurile ja kestlikkusele keskenduvat Lüneburgi Leuphana Ülikooli Saksamaal. Nende kasvuhoonegaaside arvutuslik netoheide on meilgi kasutatava dokumendi Greenhouse Gas Protocol äriühingute raamatupidamis- ja aruandlusstandardi arvutusmetoodika kohaselt juba alates 2014. aastast null ja seda mitte (järelejäänud kasvuhoonegaaside heite korvamiseks) ostetud kompensatsiooni toel, vaid heite vähendamise kaudu ülikooli enda toodetud taastuvelektri ülejääkide müügi tulemusena. Loomulikult on Leuphana ülikool teinud palju heite vähendamise nimel: rajanud biometaani koostootmisjaama ja päikesepargi, soodustanud kliimaneutraalset transporti, esitanud hangetes kestlikkusnõudeid ja vähendanud oma veekasutust 2,5 korda.1 Samas tuleb tõdeda, et Lüneburgi Leuphana Ülikool on nii töötajate kui ka üliõpilaste arvult Tartu Ülikoolist mitu korda väiksem. Samuti ei õpetata seal mahukat taristut eeldavaid meditsiini- ja loodusteadusi, mis tähendab, et nende saavutuse kordamine klassikalises ülikoolis eeldaks palju keerulisemaid ja komplekssemaid lahendusi.
Edasine tegevus
Joonisel esitatud 2025. aasta andmete alusel on näha, et ülikoolis on kõige suurema heitemõjuga sisseostetud teenused, kinnisvarainvesteeringud, lähetused ja sisseostetud tooted. Eri valdkondadesse kuuluv transpordiheide – lähetused, ülikooli sõidukid, tellitud transport ning elukoha ja ülikooli vaheline pendelränne – moodustab üle 28% heitest. Seega tuleb edaspidi püüda leida lahendusi eelkõige nende kategooriate heite vähendamiseks.
Plaanis on välja töötada Tartu Ülikooli keskkonnakestlikkuse tegevuskava. Selle koostamise käigus vaadatakse terviklikult üle ülikooli keskkonnakestlikkuse teemad ja pannakse kirja edaspidine tegevus. Esmane versioon tegevuskavast on plaanis valmis saada 2026. aasta lõpuks. Tegevuskava loomisel kaasatakse kogu ülikooli liikmeskond, et kuulata ära kõigi mõtted ja ettepanekud. Üks aruteluvaldkondi on kindlasti KHG heite vähendamise võimalused ülikoolis.
Pärast keskkonnakestlikkuse tegevuskava valmimist täiendatakse kokku lepitud tegevuse ja eesmärkide põhjal statistika töölaual olevaid andmeid. Kõik tegevuskava puudutavad ideed saab saata aadressil [email protected].
Edaspidi on plaanis arvutada ülikooli kasvuhoonegaaside heide välja ja avaldada igal aastal. Samuti lisatakse ruumilise arengu strateegia kohaselt statistika töölauale hoonete energiatarbe näitajad, mida hakatakse igal aastal uuendama.
KHG arvutamise metoodika
Ülikool on hinnanud KHG heidet alates 2024. aastast, mil arvutati välja aastate 2019–2023 andmed. Varasemad tulemused leiab koos metoodika pikema kirjeldusega siseveebist. Nüüdseks on täpsustatud arvutusmetoodika alusandmeid, lisatud 2024. ja 2025. aasta tulemused ning kohandatud info esitamise viisi, nii et seda saab avaldada statistika töölaual.
Võrdluste alusaastaks on valitud 2019, sest see oli viimane tavapärane aasta enne kriise, mis mõjutasid ülikoolis toimuvat. Koroonakriisi ajal vähenes märgatavalt lähetuste osakaal, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kallinesid aga tuntavalt kütuse- ja elektrihind.
Ülikooli kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks on kasutatud
- dokumendi Greenhouse Gas Protocol äriühingute raamatupidamis- ja aruandlusstandardit ning 2. ja 3. mõjuala hindamisjuhiseid;
- eelmises punktis nimetatud materjali põhjal Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eestvedamisel koostatud KHG jalajälje hindamise juhendit ja selles sisalduvat arvutusmudelit2, kus kasutatakse Eesti andmetest lähtuvaid eriheitetegureid.
Kestlikkusteemad Tartu Ülikoolis
Ülikooli kodulehe rubriiki „Kestlik areng“ on koondatud rohkesti infot kestlikkuse kohta õppe- ja teadustöös ning ülikoolis, samuti kestliku elustiili soovitused üliõpilastele ja töötajatele. Rubriigist leiab ka varasema kasvuhoonegaaside heite aruande ja keskkonnaülevaate, mida ülikool saab kasutada ka keskkonnakestlikkuse tegevuskava väljatöötamisel. 2022. aastal loodud kestliku arengu keskus teeb teavitustööd ülikoolis ja aitab lõimida kestlikkusteemad teadustöösse.
1 https://www.leuphana.de/en/universitaet/nachhaltig/nachhaltiger-campus-betrieb/climate-protection.html; Data_energy__emission__ressources.pdf
2 Nii juhend kui ka arvutusmudel koos selgitustega asuvad Kliimaministeeriumi teemalehel Sealseid andmeid uuendatakse igal aastal.
