Tartu Ülikooli nõukogu valis 5 audoktorit ja 7 professorit

28. mail valis Tartu Ülikooli nõukogu5 audoktorit ja 7 professorit.Audoktoriks valititeiste seas ka akadeemik Jaan Einasto.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"39653","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Tartu Ülikooli audoktoriks valiti akadeemik Jaan Einasto. Jaan Einasto sündis Tartus 1929. aastal. Juba 1942. aastast hakkas ta külastama Tartu tähetorni ja veidi hiljem juba ka loenguid Tartu Ülikoolis. 1952. aastal lõpetas ta ülikooli cum laude ja alustas tööd Tartu Tähetornis. Ta kaitses füüsika-matemaatika kandidaadi kraadi 1955. ja füüsika-matemaatika doktori kraadi 1972. aastal. Akad Jaan Einasto on Tartu observatooriumis rajanud terve koolkonna. Tema juhendamisel on kaitsnud väitekirja 8 teadlast. Kokku on ta publitseerinud üle 300 teadusliku artikli. Tähelepanuväärne on akad Jaan Einasto jätkuv teaduslik aktiivsus – keskmiselt 4-6 teadusartiklit aastas. Tartu Ülikoolile on akadeemik Jaan Einasto lisaks tööle ülikooli õppejõu ja professorina, mõõtmatule akadeemilisele eeskujule, kaastöödele ja mentorlusele andnud kinkelepingu alusel ka kogu enda ja oma töörühma lahkunud liikmete mahuka teadus- ja kultuurilooliste käsikirjade ning muudest dokumentaalsetest materjalidest koosneva kogu.

TÜ folkloristika ja semiootika audoktoriks valiti Ungari Eötvös Loránd Ülikooli professor Vilmos Voigt. Vilmos Voigt on sündinud 1940. aastal Szegedis. 1963. aastal lõpetas ta Eötvös Loránd Ülikooli ungari filoloogia, etnograafia ja folkloristika erialal. Ta on kaitsnud kolm doktori- ning ühe kandidaadikraadi. Kokku on ta avaldanud umbes 500 teaduspublikatsiooni, sh 30 raamatut. Prof Vilmos Voigt on pikka aega aidanud kaasa ka TÜ folkloristika ja semiootika õppe arengule, pidades siin korduvalt külalisloenguid, rikastades erialaraamatukogusid hinnaliste kingitustega, toetades rahvusvahelist üliõpilasvahetust ning juhendades TÜ-st Ungarisse õppima siirdunud üliõpilasi.

Tartu Ülikooli audoktoriks valiti ka Helsingi Ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia professor Pekka Topias Männistö. Pekka Topias Männistö on sündinud 1946. aastal Tamperes. Ta lõpetas 1972. aastal Helsingi Ülikooli ja kaitses samas 1974. aastal doktoridissertatsiooni. Prof Männistö on avaldanud farmakoloogia alal üle 350 teadusartikli. Ta on loonud ja põhjalikult uurinud katehhool-O-metüülransferaasi inhibiitori entekapooni, mis on praegu üheks levinuimaks parkinsonismivastaseks ravimiks maailmas. Männistö koostöö Tartu Ülikooliga on kestnud juba aastaid. Ta on teinud koostööd nii farmakoloogia kui füsioloogia instituudi teadlastega, pidanud loenguid üliõpilastele
ja viinud läbi teadusseminare. Mitmed eesti teadlased on töötanud ja oma doktoritööd teinud prof Männistö laboratooriumis.

TÜ nõukogu valis audoktoriks ka Ohio Ülikooli professori William J. Mitschi. Prof. William J. Mitsch on Ohio Ülikooli keskkonna ja loodusressursside osakonna Olentangy
Märgalakeskuse juhataja. Ta on enam kui 250 teadusartikli autor ning üks maailma juhtivatest keskkonnateadlastest eeskätt märgalade uurimise alal. Tartu ülikoolis on ökotehnoloogia ja kaudselt kogu keskkonnatehnoloogia akadeemilise suuna arendamine toimunud prof' Mitschi poolt välja töötatud süsteemi ning tema nõuannete alusel. Prof Mitsch oli maailma ühe esimese Ökotehnoloogia Keskuse asutajaid, mis aastatel 1993-2001 tegutses Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühise mittetulundusliku ettevõttena, ning millest on välja kasvanud TÜ ja EMÜ keskkonnatehnoloogia alased uurimisrühmad, samuti TÜ Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor. Väga viljakas on olnud Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadlaste ja õppejõudude koostöö prof Mitschiga teadusartiklite ja ajakirjade erinumbrite avaldamisel ning rahvusvaheliste konverentside organiseerimisel.

Nõukogu otsustas anda audoktori tiitli ka Uppsala Ülikooli emeriitprofessor Lars Orelandile. Professor Lars Oreland kuulub tänapäeva juhtivate geenide ja keskkonna käitumismõjude uurijate hulka. Prof Oreland on avaldanud üle 300 teadusliku artikli, tema tsiteeringute koguarv on üle kaheksa tuhande ja H-indeks 46, kusjuures tsiteeringute arvu kasv on viimastel aastatel kiireneva trendiga. Alates 1990. aastast on ta seotud Tartu Ülikooli teadlastega, kellega koostöös on ilmunud rohkem kui nelikümmend teaduslikku artiklit. Tema uurimisrühma juures on töötanud pikemat või lühemat aega pool tosinat Tartu teadlast psühholoogia ja tervishoiu instituutidest. Ühiste teaduslike artiklite kaudu on prof Oreland olnud suuremal või vähemal määral osaline üheksas Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös.

Lisaks audoktoritele valis ülikooli nõukogu ka 7 professorit.

TÜ bioloogilise füüsika professoriks valiti Berliini Tehnikaülikooli teadlane Jörg Pieper. Jörg Pieper sündis 1968. aastal Saksamaal Zossenis. Pieper kaitses oma doktorikraadi 2000. aastal Humboldti ja Iowa ülikoolides. Tema teadustöö põhisuunaks on rohelistes taimedes ja fotosünteetilistes bakterites leiduvate pigment-valkude ja neis aset leidvate biofüüsikaliste protsesside detailsed uuringud kaasaegsete spektroskoopiliste meetoditega. Ta on avaldanud üle 70 teadusartikli, millest 44 on ilmunud kõrge mõjukusefaktoriga rahvusvahelistes teadusajakirjades.

TÜ kirikuloo professoriks valiti tagasi usuteaduskonna dekaan prof Riho Altnurme. Riho Altnurme on sündinud 1969. aastal Kohtla-Nõmmel. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli 1994. aastal ajaloolasena, kaitsnud TÜ usuteaduskonnas 1997. aastal teoloogiamagistri kraadi ja 2000. aastal teoloogiadoktori kraadi. 2005. aastal valiti Riho Altnurme Tartu Ülikooli kirikuloo korraliseks professoriks.

Süstemaatilise usuteaduse professoriks valiti tagasi ametikohta seni täitnud prof Anne Kull. Anne Kull sündis 1959. aastal Tartus. Aastal 2000 kaitses ta Chicago Luterliku Teoloogiakooli juures oma doktoritöö. Samal aastal alustas ta tööd Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, 2005. aastal valiti ta süstemaatilise usuteaduse professoriks.

Kriminoloogia professoriks valiti tagasi prof Jüri Saar. Jüri Saar on sündinud 1956. aastal Venemaal. Ta on lõpetanud TRÜ psühholoogia osakonna 1980. aastal, aastast 2003 on ta Tartu Ülikooli õigusdoktor. Aastal 2005 valiti ta Tartu Ülikooli kriminoloogia professoriks.

Kliinilise geneetika professoriks valiti TÜ kliinilise geneetika dotsent Katrin Õunap. Katrin Õunap sündis 1964. aastal Tallinnas. 1999. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi. Samal aastal asus ta tööle TÜ kliinikumi.

Reproduktiivmeditsiini professoriks valiti nõukogus TÜ reproduktiivbioloogia dotsent ja geneetika vanemteadur Andres Salumets. Andres Salumets sündis 1971. aastal Jõhvis. 1995. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõppe ning 2003. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktorikraadi. Alates 2004. aastast töötab ta Tartu Ülikoolis.

Eesti keele ajaloo ja murrete professoriks valiti tagasi prof Karl Pajusalu. Karl Pajusalu sündis 1963. aastal Pärnus. 1992. aastal kaitses Pajusalu TÜ-s eesti filoloogia magistrikraadi ning 1997. aastal kaitses ta Turu Ülikoolis doktorikraadi soome-ugri keelte alal. Pajusalu on ülikoolis töötanud alates 1986. aastast.

Lisainfo:
Ivar-Igor Saarniit, TÜ akadeemiline sekretär, tel 737 5605, 511 6942, ivar.saarniit@ut.ee

Mehis Tuisk
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 581 04 946
e-post: mehis.tuisk@ut.ee
www.ut.ee