Tartu Ülikooli teadlased uurisid Eesti naiste seksuaaltervist

Uuring viidi läbi 2672 eesti või vene keelt emakeelena kõneleva Eesti naise hulgas vanuses 16 kuni 44 aastat ning see annab ülevaate, kuidas naised Eestis kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja reproduktiivkäitumist, seksuaalset rahulolu, millised on nende seksuaalsusega seotud hoiakud ja lastesaamisplaanid. Esmakordselt uuriti naiste kogemusi ja eelistusi seoses raseduse, viljatuse, rasestumisvastase nõuande ja ka esimese naistearsti külastusega.

Uuringu ühe läbiviija, TÜ naistekliiniku naistearsti Kai Pardi sõnul ollakse enam rahul rasestumisvastase nõuande ja veidi vähem viljatusega seotud teenustega. "Enim eelistatakse pöörduda naistenõuandlasse, kuid suur osa noortest eelistab pöörduda noorte nõustamiskeskustesse. Vene keelt kõnelevate naiste hulgas on rahulolu teenustega madalam kui eesti vastajate hulgas," ütles Part.

Kai Part lisas veel, et uuringust tulevad selgelt välja positiivsed nihked just nooremate naiste seksuaaltervise näitajate osas. "Nad on saanud rohkem seksuaaltervist puudutavat teavet kodust ja koolist, kasutavad enam rasestumisvastaseid vahendeid ja enamikul on ka esimest naistearsti külastusest pigem meeldivad mälestused, mis on väga positiivne," ütles Part.

Uuringust selgub ka, et nooremate naiste hulgas on paranenud kondoomi ja teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja see on suure tõenäosusega seotud kooli seksuaalhariduse ja nõustamisteenuste valiku laienemisega. Ligi pooled vastajad peavad kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega vastajatest kolmandik pole seda saanud.

Umbes veerand uuritavatest on viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, neist viiendik seksuaalvägivalda. Ettepanek suguühteks majanduslike hüvede või raha eest on tehtud ligi neljandikule uuringus osalenud naisest.

Uuringu põhjal mõjutavad lapsesaamist kõige rohkem isiklikud ja paarisuhtega seotud, aga ka majanduslikud põhjused. Lastesaamisesse suhtuvad naised positiivsemalt siis, kui on tagatud majanduslik rahulolu ning töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalus, aga ka lastehoiuteenuse kättesaadavus. Vaid 1,5% tuhandest sellele küsimusele vastanud naisest tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise kriitilise piirini.

Uuring sai teoks Tartu Ülikooli naistekliiniku, Tervise Arengu Instituudi ja Soome Sotsiaal- ja Tervishoiu Uurimis- ja Arenduskeskuse (STAKES) koostöös.

Lisainfo: TÜ naistekliiniku nooremarst-õppejõud Kai Part, tel 5668 0778, kai.part@kliinikum.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring@ut.ee
/yldinfo/press