Tõnn Paiste kaitseb doktoritööd „Early evolution of the genus Amorphognathus and updated Sandbian (Upper Ordovician) conodont biostratigraphy in Baltoscandia“

17. novembril kell 10.15 kaitseb Tõnn Paiste geoloogia erialal doktoritööd „Early evolution of the genus Amorphognathus and updated Sandbian (Upper Ordovician) conodont biostratigraphy in Baltoscandia“ („Perekonna Amorphognathus varajane evolutsioon ja Sandby lademe (Ülem-Ordoviitsium) uuendatud konodondi-biostratigraafia Baltika ürgmandri läbilõigetes“).

Juhendajad:
professor Tõnu Meidla, Tartu Ülikool
vanemteadur Peep Männik, Tallinna Tehnikaülikool

Oponent:
teadur Jan Audun Rasmussen, Museum Mors (Taani)

Kokkuvõte
Planeet Maa ajaloo jaotamine geoloogilisteks ajastuteks võimaldab planeedi ajaloo suuremaid sündmusi järjestada. Geoloogilised ajastud hõlmavad endast kümneid miljoneid aastaid. Detailsemaks dateerimiseks, aastamiljonid või sajad tuhanded, on kasutusel eluslooduses toimunud muutused. Evolutsioonilisi muutusi loomade ja taimede arengus kajastavad fossiilid, mille ilmumiste ja kadumiste põhjal määratakse lühemaid ajavahemikke eristavaid biotsonaalseid üksuseid (biotsoonid), mis on põhialuseks igale geoloogilisele uuringule ning määravad ühtlasi geoloogiliste kaartide täpsuse. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri ajastute olulisimad biotsonaalsed üksused põhinevad konodontidel, mikroskoopilistel (valdavalt alla 2 mm) varieeruva väliskujuga hambalaadsetel, väljasurnud keelikloomadelt pärinevatel fossiilidel. Käesolev uuring täpsustab perekonna Amorphognathus liigilist koosseisu, levikut ja varajast evolutsiooni Eesti ja Rootsi läbilõigetes. Täpsustatud andmetel puudub Läänemere regioonis biotsonaalne liik A. inaequalis ja biotsonaalne liik A. tvaerensis jaguneb kaheks erinevaks liigiks. Töö peamiseks tulemuseks on neist uutest andmetest lähtuv Põhja-Atlandi regiooni konodontide biotsonaalsuse põhjalik revisjon, mis mõjutab märkimisväärselt nii edasisi teadusuuringuid kui geoloogilist praktikat. Töö sisaldab Baltoskandia regiooni vanema Ülem-Ordoviitsiumi tugiläbilõigete täpsustatud korrelatsiooni skeemi ning täpsustab kivimiüksuste korrelatsiooni, mis võimaldab edaspidi parandada Eestis koostatavate geoloogiliste kaartide kvaliteeti. Lisaks parandab saadud tulemus teadusuuringute omavahelist seotust Läänemere regioonis ja võimaldab neid paremini võrrelda mujal tehtavate uuringutega.