Treeningud ei taga Eesti lastele soovitavat liikumisaktiivsust

Eesti spordiregistri andmetel osaleb iga teine Eestis elav laps organiseeritud spordis: käib jalgpallis, kergejõustikus, tantsimas või mõnes muus trennis. Samas on teada-tuntud fakt, et kolm last neljast ei liigu piisavalt. Uus uuring näitab, et alati ei liigu piisavalt ka trennis käivad lapsed, sest seal saavad nad väga aktiivselt liikuda ainult kolmandiku treeningu ajast ning samas tuleb neil üsna suur osa treeningust ilma suurema füüsilise koormuseta paigal püsida.

Uuringud näitavad, et vaid 24% Eestis elavatest lastest ja noortest on igapäevaselt piisavalt aktiivsed. Piisavaks loetakse seda, kui laps või noor liigub vähemalt tund aega intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni tugev ehk tempoga, mis paneb ta südame kiiremini lööma ja teeb naha soojaks. Nii tuleks liikuda vähemalt viiel päeval nädalas.

Kui lapsed liiguvad vähe ja istuvad liiga palju, toob see nende tervisele, kehakaalule, õpivõimele, kehalistele oskustele, harjumustele täiskasvanuna, ning laiemas pildis isegi rahvamajandusele, kaasa negatiivseid tagajärgi.

Laste treeningutel käimist ja nende vähest liikumist on uurinud Tartu Ülikooli liikumislabori teadlased Kerli Mooses ja Merike Kull. Nende selleteemaline teadusartikkel avaldati ajakirjas European Journal of Sports Science.

Uuringus osales 492 õpilast vanuses 7–12. Nendest 47,5% olid trennilapsed: valdavalt käidi tantsimas ja jalgpallis, aga ka kergejõustikus, võimlemas ja korvpallis. Kõik uuringus osalenud õpilased kandsid nädala jooksul liikumisandurit ning pidasid päevikut. Moosest ja Kulli huvitas, kui palju lapsed treeningutel liiguvad ning kuidas on seotud nende treeningutel käimine ja päevane liikumisaktiivsus.

Loe edasi teadusportaalist ERR Novaator.