Skip to main content

Uut õppekorralduses 2021/2022. õa.

Uuest õppeaastast hakkab kehtima uuendatud õppekorralduseeskiri (jõustub 30. augustil 2021), milles on sisse viidud mitmed muudatused: 

  • Semestrite algus ja lõpp ning muud olulised õppetegevuse tähtajad, sh õppeainetesse registreerimise algus ja õppeaine info avalikustamise tähtpäev, kehtestatakse edaspidi akadeemilises kalendris.
  • Ainekava asemel nimetatakse igaks õppeaine toimumise semestriks koostatavat teavet edaspidi õppeaine versiooniks. Sellesse koondatakse kogu õppeainet puudutav teave.
  • Senisest enam on rõhutatud võimalust kehtestada õppeaine versioonis tavapärasest kahest nädalast pikem tähtaeg ainesse registreerumise tühistamiseks. Olenevalt õppeaine eripärast on õppejõul võimalik seada rangem või leebem tähtaeg, aga see ei tohi olla lühem kui 10% kontaktõppe kestusest.
  • Kontaktõppeks loetakse ka reaalajas kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil toimuvat õppetööd.
  • Hindamiskorralduse peatükki on lisatud säte, mille kohaselt lähtutakse hindamisel ja hilisemate vaidluste lahendamisel heast tavast, et hindamine on õiglane, erapooletu ja õppimist toetav.
  • Hindamine õppeaines võib olla korraldatud lõpphindamise (nt eksam), pidevhindamise (semestri jooksul sooritatavad erinevad ülesanded) või nende kombinatsioonina (nt kodused tööd ja eksam).
  • Lõpphindamise jaoks lisandus õigus pakkuda põhjendatud juhul vaid üks korraline hindamise aeg. See tuleneb vajadusest kohelda üliõpilasi võrdselt õppeaines, kus toimub lõpphindamine testi või ülesandega, millest on keeruline luua mitu sama raskusastmega versiooni, või kus toimub hindamine rühmatöö või loovülesandega. Selline erandlik piirang peab õppeainesse registreerimisel olema selgelt teada.
  • Pidevhindamisel on vastutava õppejõu otsustada, kas hindamise osasid on võimalik järele teha. Vastav info esitatakse õppeaine juures.
  • Õppejõul on õigus ennast üliõpilase hindamisest taandada, kui ta tunneb, et ei saa üliõpilast huvide konflikti tõttu objektiivselt hinnata. Sellisel juhul määrab õppeprodekaan teise hindaja või moodustab hindamiseks komisjoni.
  • Ülikoolil on õigus jälgida hindamist ülikooli hallatavate elektroonsete jälgimisvahenditega. Kuna jälgimist on vaja korraldada vaid eksami kontrollimiseks, on ÕKE-s sätestatud, et salvestised hävitatakse hiljemalt järgmise semestri alguseks.
  • Aktused on avalikud üritused ja neid võib salvestada osalejatelt luba küsimata. Lõputöö kaitsmise salvestamiseks on vaja osalejate nõusolekut.
  • Ülikool edastab üliõpilastele teavet kahe ametliku teavituskanali kaudu – need on õppeinfosüsteem ja ülikooli e-posti aadress. Õppetööga seotud suhtluses tuleb nii õppejõududel kui ka üliõpilastel hoiduda isiklike e-posti aadresside kasutamisest.
  • Haridusliku erivajadusega üliõpilasel on õigus küsida õppetöös kohandusi. Selleks pöördub üliõpilane nõustamiskeskuse erivajadusega üliõpilaste nõustaja poole, kes koostab õppejõule kaalumiseks soovitatavate kohanduste nimekirja. Kohanduste tegemise eeldus on, et õppejõud peab nende tegemist võimalikuks, vajadus on õppejõule piisavalt varakult teada (st mitte vahetult enne eksamit või pärast kodutöö esitamise tähtaega) ja õpiväljundite saavutamine pole erivajaduse tõttu muul moel võimalik.
  • Eesmärgiks on seatud akadeemilise petturluse märkamisel järjekindlamalt reageerida. Et ühtlustada akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise korda, on edaspidi kohustuslik luua kas valdkonna või instituudi tasandil petturlusjuhtumitega tegelev komisjon. ÕKE-s on osutatud heale tavale olla ausa ja õiglase käitumisega teistele eeskujuks ning akadeemilist petturlust mitte aktsepteerida. Iga petturlusjuhtumi avastaja võib pöörduda asjaomase komisjoni poole.
  • Petturlusele reageerimise vahendina lisandub üliõpilase hoiatamine. Petturluse märkimiseks on edaspidi seega kolm astet: hoiatus, noomitus ja eksmatrikuleerimine. Hoiatada saab üliõpilast õppejõud, kes on oma aines petturluse tuvastanud.
  • On muudetud õppekorralduslike otsuste vaidlustamise tähtaegu. Lõputöö kaitsmisel tehtud otsuse vaidlustamiseks on senise kahe asemel aega kolm tööpäeva ja muu õppekorraldusliku otsuse vaidlustamiseks senise kolme asemel viis tööpäeva.
  • Vaidluskomisjonis saab üliõpilane vaidlustada menetlusnormi rikkumise, kuid positiivse hinde vaidlustamise menetlusest on komisjonil õigus keelduda.
  • VÕTA taotlemine on uuest õppeaastast alates üldjuhul tasuline, välja arvatud juhul, kui taseme- või täiendusõppeained on läbitud TÜ-s alates õppeinfosüsteemi loomisest 2001. aastal või taotletakse vastuvõtutingimustele vastavuse hindamist. VÕTA tasu on kehtestatud koos muude õppetasudega, alates 2021/2022. õppeaastast on see 10 eurot taotletava ainepunkti kohta. Mujal saadud õppetulemusi arvestatakse ilma VÕTA taotluseta, st tasuta, õppeplaani ja doktorandi individuaalplaani alusel.
  • Uue eeskirjaga on liidetud seni eraldi kehtinud õigusaktid: tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) tingimused ja kord, VÕTA tasude kehtestamise kord ning lõputööde avaldamise kord. Seoses doktoriõppe eeskirja kehtestamisega on doktoriõppe erisusi puudutanud sätted ÕKE-st välja jäetud, aga doktoriõppe eeskirjas reguleerimata küsimustes kehtib ÕKE doktorantide kohta ka edaspidi.

 

Järgmisest õppeaastast kehtib ka uuendatud tasemeõppekulude hüvitamise tingimused ja kord, mille muudatuse kohaselt saavad õppetasust vabastust taotleda ka töövõime kaotusega üliõpilased. Õppetasust vabastust saab taotleda sügissemestril kuni 15. septembrini. 

 

Õppekorralduse pealehele

#õppimine

Keeletestid

Vahetusüliõpilaseks kandideerides tuleb tõendada selle võõrkeele piisavat oskust, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis.

Jaga
19.01.2022
#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
Jaga
17.01.2022