Teisipäeval, 24. märtsil algusega kell 16.15 peab Tartu Ülikooli eesti foneetika professor Pärtel Lippus ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Need kolm väldet on meil toredad, aga kuidas see maailmale oluline on?“. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.
Eesti keele üheks erilisemaks jooneks võib pidada välteid. Kolme pikkuskategooriaga keeli on maailmas väga vähe – kui üldse, siis enamasti eristatakse ainult lühikest ja pikka vokaali või konsonanti. Eesti keele kolmevältesüsteem on aga kompleksne nähtus, mis hõlmab rohkem tunnuseid kui ainult ühe hääliku kestus.
Eesti keelele lisavad välted keerukust sellega, et on seotud kõigi keeletasanditega: lisaks hääldusele mõjutab see sõnade tähendust, käänamist-pööramist ja seeläbi ka lauseehitust. Samas ei erista eesti ortograafia enamasti teist ja kolmandat väldet, mistõttu on keele õppimisel neid raske eristada ja see võib intrigeerida küsima, kas välde on ikka päriselt olemas või ega me midagi valesti analüüsi.
Professor Pärtel Lippus annab inauguratsiooniloengus ülevaate sellest, kuidas eesti väldet foneetiliselt kirjeldada, ning teeb kokkuvõtte uurimustest, mis käsitlevad vältega seotud varieerumist ja välte omandamist.
Pärtel Lippus kaitses doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2011. aastal. Väitekirja „The acoustic features and perception of the Estonian quantity system“ („Eesti välte akustilised tunnused ja taju“) eest pälvis ta üliõpilastööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas teise preemia. Lippus on Tartu Ülikoolis töötanud 2005. aastast teadurina, 2017. aastast vanemteadurina ja 2021. aastast kaasprofessorina. Aastatel 2013–2014 oli ta Helsingi Ülikooli järeldoktor. 1. aprillist 2025 on Pärtel Lippus Tartu Ülikooli eesti foneetika professor.
Lippus keskendub oma uurimistöös eesti keele prosoodiale. Lisaks vältele ja rõhule on ta uurinud näiteks hääle kärisemist, üllatusküsimusi ja kõne multimodaalseid aspekte. Ta on aidanud välja töötada hääldusäppi SayEst, mida tõsteti esile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta keeleteo konkursil. 2021. aastast on ta Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja peatoimetaja ning aastast 2025 ajakirja Phonetica kaastoimetaja. Pärtel Lippus on sisse seadnud kaasaegse foneetikalabori ning loonud ja arendanud kõnekorpuseid ja keeleteaduse andmebaase. Ta on välja töötanud foneetika terminivara ja kirjutanud kõrgkooliõpikuid, sh „Akustilised meetodid foneetikas“ (2026).
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, üliõpilased kui ka kõik teised huvilised.
