3. Septembril kell 12:15 kaitseb Elina Lototskaja-Perepelenko biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritööd „Protein kinases as regulators of human papillomavirus replication proteins“ „Proteiinkinaasid kui inimese papilloomiviiruse replikatsioonivalkude regulaatorid“
Juhendajad:
Kaasprofessor Alla Piirsoo, Tartu Ülikool
raku- ja koetehnoloogia peaspetsialist Marko Piirsoo, Tartu Ülikool
Oponent:
Research Director Françoise Bachelerie, Université Paris-Saclay (Prantsusmaa)
Kokkuvõte: Inimese papilloomiviirused (HPV-d) on laialt levinud viirused, mis nakatavad nii naha- kui ka limaskesta basaalseid keratinotsüüte. Mõned limaskesta nakatavad HPV tüübid põhjustavad anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ja neid on põhjalikult uuritud, kuid nahka nakatavate HPV tüüpide nakkustsüklit on seni vähem uuritud. Nahaga seotud HPV-d võivad soodustada mittemelanoomse nahavähi teket, eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimestel või ulatusliku ultraviolettkiirgusega kokkupuute korral.
HPV-d sõltuvad paljunemisel tugevalt peremeesraku replikatsiooni masinavärgist. Käesolevas doktoritöös uuriti, kuidas rakulised proteiinkinaasid – ensüümid, mis reguleerivad valkude aktiivsust, stabiilsust ja rakusisest paiknemist – mõjutavad HPV replikatsiooni viirusvalkude E1 ja E2 kaudu. Need kaks valku on vajalikud viiruse genoomi kopeerimiseks ja säilitamiseks.
Minu töö tulemused näitavad, et samad rakusisesed signaalirajad võivad mõjutada erinevaid HPV tüüpe väga erinevalt. Nahka nakatava HPV tüübi puhul oli E2 valgu ühe aminohappe fosforüülimine vajalik viirusgeenide tõhusaks avaldumiseks ja genoomi replikatsiooniks. Kinaas CK2 toetas mitme limaskesti ja nahka nakatava HPV tüübi replikatsiooni, stabiliseerides E1 valku ning soodustades selle püsimist rakutuumas, kus toimub viiruse DNA kopeerimine. Seevastu avaldas proteiinkinaas PKA erinevatele HPV tüüpidele vastupidist mõju. Limaskesti nakatavate HPV-de puhul, PKA soodustas replikatsiooni, suurendades E1 ja E2 valkude taset kuid pärssis nahka nakatava HPV tüübi replikatsiooni, põhjustades E2 valgu kiire lagundamise.
Kokkuvõttes näitavad need tulemused, et ka omavahel sarnased HPV tüübid võivad reageerida samadele rakulistele regulaatoritele erinevalt. Seda mitmekesisust tuleb arvestada raku kinaasidele suunatud viirusevastaste strateegiate väljatöötamisel, sest üht HPV tüüpi pärssiv lähenemine võib avaldada teisele tüübile teistsugust või isegi vastupidist mõju.
Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis: doktoritöö kaitsmine (kohtumise ID: 953 058 8152, pääsukood: kaitsmine).
