26. märtsil 2026 kaitseb Juta Kraav doktoritööd „Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents” („Arterite struktuuri ja funktsiooniga seonduvad tegurid tervetel lastel ja noorukitel”).
Juhendajad:
pediaatria professor Vallo Tillmann, Tartu Ülikool
treeninguteaduse professor Jaak Jürimäe, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Craig Williams, Exeteri Ülikool (Ühendkuningriik)
Kokkuvõte:
Südame-veresoonkonna haigused on peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata, kui mõõta arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega.
Doktoritöö autor kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas on kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seotud veresoonte tervisega. Uuringutes jälgiti lapsi ja noorukeid kaheksa aasta jooksul ning kasutati võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid.
Autor leidis, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega. See viitab skeleti ja veresoonkonna arengu omavahelisele põimumisele juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Haigusliku muutuse asemel on sel juhul tegemist pigem loomuliku treeninguga, sest uuringute järgi liikumine hoopis parandas arterite elastsust. Veel täheldas doktoritöö autor, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ning dieet) koosnev südame tervisenäitaja ennustas lastel hilisemat arterite jäikust.
Kokkuvõttes kinnitab doktoritöö autor, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab pikas plaanis oma jälje. Lapseeas on arterite elastsus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ning elastsetele veresoontele täiskasvanueas.
