Kerli Kõiv kaitseb doktoritööd „Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning“ („NEET staatuses noorte õpiteekonna jätkamise toetamine enesejuhitud õppimise eelduste hindamise ja arendamise kaudu”)
24. aprillil kell 10.00 kaitseb TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Kerli Kõiv oma doktoritööd „Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning“ („NEET staatuses noorte õpiteekonna jätkamise toetamine enesejuhitud õppimise eelduste hindamise ja arendamise kaudu”) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.
Juhendaja:
kaasprofessor Katrin Saks (PhD, Tartu Ülikool)
Oponent:
emeriitprofessor Jón Torfi Jónasson (PhD, Islandi Ülikool, Island)
Kokkuvõte:
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016).
Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides.
Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.
