Asjatundjad arutlesid, kuidas tagada keerulisel ajal Eesti piirialade elujõulisus

8. augustil kella 12.00–13.30 toimus arvamusfestivali alal „Hooliv ühiskond“ arutelu „Kui sensoreid saab rohkem kui inimesi, siis kes hoiab piirialade Eestit?“. Asjatundjad lahkasid küsimust, kuidas tagada Eesti piirialade elujõulisus ajal, mil rahvastik väheneb ja mure julgeoleku pärast süvendab ebakindlust. Üritust on võimalik järgi vaadata veebiülekande vahendusel aruteluala Facebooki lehel.

Rahvusvahelises geopoliitikas on Euroopa Liidu idapiiri turvalisus suure tähelepanu all. Selles mõõtkavas on Eesti piiririik, mille kaitseplaanides peetakse arvet lahingmoona ja turvarajatiste tehniliste näitajate ja hulga üle. Eesti sees nõuab piiriala vastupidavuse tagamine aga tehnilise üldpildi kõrval ka inimlikumate sotsiaal-majanduslike küsimuste käsitlemist.

Piiriala kestlikkus algab kohalike elanike paigakiindumusest, ettevõtete võimekusest ja uute tulijate julgusest. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tulevikustsenaariumides hoiatatakse elanike arvu kiire kahanemise eest. Kui hästi me teame, kes elavad meie idapiiri aladel ja mis neid seal hoiab? Kuidas suudaksime säilitada praegust elu piirialal ja soodustada selle arengut?

Vastuseid otsisid piirialade kogukondade esindajad, ühiskonnateadlased ja poliitikakujundajad. Sõna saavad Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen, Tartu Ülikooli professor ja õiglase ülemineku fondi uuringuprojekti „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu“ juht Triin Vihalemm, Võrumaa Arenduskeskuse koostööjuht Meel Valk ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna juht Kai Kalmann-Jotautas. Arutelu juhib Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller.

Arutelu otseülekanne