Eesti idapiiril aitab elu hoida pealinnastumisest hoidumine ja kogukonnaarendajate toetamine

• Eesti arengu seisukohalt on üks kriitilisemaid suundumusi üha suurenev sotsiaalmajanduslik lõhe Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuringus on hinnatud, et praeguse pealinnastumise ja valglinnastumise jätkumine läheb riigile järgmise 25 aasta jooksul maksma kuus miljardit eurot. Samas võimaldaks elujõuliste maakondade arendamine ja nende keskuste tugevdamine tulla toime poole väiksema summaga.

  • Riiklikus partnerluskavas ehk riigiplaanis, mille alusel kasutab Eesti perioodil 2028–2034 Euroopa Liidu toetusi, on eesmärgiks võetud mitmekeskuseline Eesti, mis võimaldaks igal inimesel leida töö-, eneseteostus- ja õppimisvõimalused ning pääseda ligi kõigile vajalikele teenustele kodust mõistlikul kaugusel.

• Mitmekeskuselise Eesti idee keskmes on koostoimivate ja omavahel ühendatud eri tasandi keskuste võrgustik. Võrgustiku ühe kihi moodustavad suured keskused, nagu Tallinn, mõnes valdkonnas Tartu ning üleriigilise planeeringu järgi ka Ida-Virumaa linnad ja Pärnu. Teise kihi moodustavad teised linnad ja väiksemad keskused, mis toimivad esmavajaduste tagajana ka hõreasustuspiirkondades.

• Regionaalpoliitika maksab, kuid ka regionaalpoliitika arendamata jätmisel on oma hind. Tasakaalustatud regionaalareng ei tähenda, et kõigile piirkondadele suunatakse ühepalju vahendeid – piirkondade lähteolukorrad ja vajadused on erinevad.

  • Praegusel Euroopa Liidu (EL) rahastusperioodil on ühtekuuluvuspoliitika toetusi elaniku kohta määratud Harjumaale ja väljapoole sisuliselt võrdselt (u 1200 eurot elaniku kohta). Samal ajal on Harjumaa EL-i mõistes enam arenenud piirkond ja ülejäänud Eesti vähem arenenud piirkond. Kai Kalmann-Jotautas tõi näite, et teistes Euroopa riikides suunatakse vähem arenenud piirkondadesse elaniku kohta kuni üheksa korda rohkem vahendeid kui enam arenenud piirkondadesse. Seetõttu peaks järgmine rahastusperiood senisest enam toetama arengut väljaspool Harjumaad ja pöörama eraldi tähelepanu idapiirialadele.

Ääremaastumise pidurdamine

• Piirialasid iseloomustav kiirenev ääremaastumine tähendab seda, et neis piirkondades on ülejäänud Eestiga võrreldes suurem noorte väljaränne, elanikkond vananeb ja teenuste osutamine muutub üha keerulisemaks. Näiteks mõtleb Ida-Virumaal hiljutise uuringu andmeil iga teine 18–24-aastane noor piirkonnast lahkumisele. Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuringu andmeil kaotavad Kagu-Eesti omavalitsused aastaks 2050 oma rahvastikust 10–30%. Seejuures muutub eriti drastiliselt Setomaa valla elanikkond, mis võib kahaneda kuni poole võrra.

• Ääremaastumise pidurdamiseks on tähtis luua noortele tugevad stiimulid, miks piirkonda tagasi tulla. Seejuures pole eesmärk noori kodukohas kinni hoida – nad peavadki minema õppima ja maailma nägema. Küsimus on selles, kas neil on põhjust tagasi tulla: kas kodupiirkonnas on töö, kodu, teenused ja võimalus ennast teostada.

  • Ida-Virumaal on selleks pööratud erilist tähelepanu ennekõike majanduse mitmekesistamisele. Veel kasutamata potentsiaal on aga kogukondade arendamisel, mis toetaks inimeste omavahelist suhtlust, uusi algatusi ja sotsiaalse turvavõrgu loomist. Teine hea võimalus on noorte ettevõtluse toetamine. Uuringu järgi tunneb kolmandik Ida-Viru noortest huvi oma ettevõtte loomise vastu. Noorte inspireerimine, neile katsetamiseks sobivate võimaluste loomine ja esimese ettevõtte toetus võimaldaksid inimestel ise endale sobiva töökoha luua.

  • Ida-Virumaa elanikkonna küsitluse andmeil nähakse ühe tähtsaima tulevikuriske vähendava toimetulekustrateegiana uute oskuste õppimist. See iseloomustab kõiki vanuse- ja rahvusrühmi. Küsimus on, kuidas ületada tööandjate skepsis pikemaajalise õppimise suhtes.

Image

• Eesti noorte ruumikasutuse ja -eelistuste uuringu järgi soovib vaid 5% Lõuna-Eesti 18–35-aastastest noortest elada Tallinnas või selle lähipiirkonnas. 29% Lõuna-Eesti noortest eelistab elada maapiirkonnas. Võrumaa Arenduskeskuse koostööjuht Meel Valk pani südamele, et tuleb mõelda, miks ei vasta tegelikud elukohavalikud noorte eelistustele. Maale kolimise ja sinna jäämise otsust peab riik toetama ning eemaldama takistused, mis muudavad piirialal elamise noortele peredele keeruliseks. Piirialal elamine ei tohiks tähendada elukvaliteedis kaotamist, vaid pigem võitu.

• Võrumaa arengut toetab tugev identiteet ja paigakiindumus. Võrumaa pakub Valgu sõnul midagi, mida on tänases maailmas vähe: kuuluvustunnet, rahulikumat elutempot, kontakti looduse ja inimestega ning kogukondlikku rõõmu.

• Kogukonna arendamine on täiskohaga töö, mida ei saa ainult õhinapõhiselt teha. Kogukonnaarendajate leidmine, hoidmine ja võimestamine vajab tõsist tähelepanu, sest neid inimesi on vähe ja see muudab ka piirkonna arengut toetavatel projektikonkurssidel osalemise keeruliseks. Läänemaal mullu aasta külaks valitud Oru piirkonna külad on toonud küladesse rohkelt uusi inimesi tänu erainvestori toel palgatud kogukonnaarendajale, kes saab põhitööna tegeleda piirkonna arendamisega.

• Kogukonna arendamise ja väikeettevõtluse soodustamiseks on vaja leida senisest loomingulisemaid lahendusi.

Idapiiriala on piirkond, kus mis tahes tegevuse või plaani elluviimine nõuab lisapingutust. Seepärast on vajalik, et ka riigi regionaalpoliitikas säiliks eraldi tähelepanu just idapiirialadel. Samas on tähtis hoiduda piirialadega seotud võimalike hirmude tarbetust võimendamisest.

Image