Emakeelepäeva puhul kutsub Tartu Ülikool üles märkama eesti keele selgust, täpsust, mitmekülgsust ja ilu

Emakeelepäeva puhul toob Tartu Ülikool avalikus ruumis esile eesti keele tähtsuse eri elualadel. Tartu Ülikooli eri valdkondade vilistlased räägivad, kuidas nad kasutavad eesti keelt oma igapäeva- ja tööelus.

Tartu Ülikool on esimene eestikeelne ülikool ja siin saab õppida eesti keeles kõigil õppeastmetel. Tartu Ülikooli vilistlased kirjanik Kristiina Ehin, ajakirjanik Taavi Eilat, proviisor Indrek Ventmann ja statistik Ene-Margit Tiit jagavad emakeelepäeva puhul enda mõtteid sellest, kuidas eesti keel ja selle kasutamine mängib nende elus ja töös tähtsat rolli.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul ei ole eestikeelse kõrghariduse probleem rahvusvaheliselt atraktiivse ingliskeelse õppe pakkumine Eesti ülikoolides. Oht tekib siis, kui eestikeelse õppe võimalused vähenevad või me ise ei kasuta oma keelt selgelt, kaunilt ja mitmekülgselt. „Kuigi oleme kasvatanud viimasel kümnendil ingliskeelsete õppekavade hulka, siis ei ole me seda teinud eestikeelsete õppekavade arvelt ja nende arv on jäänud peaaegu muutumatuks. Tartu Ülikoolis on eesti keel peamine õppekeel ja me peame seisma selle eest, et tehisintellekti ajastul kasvaks selle kasutuse mitmekesisus veelgi,“ rõhutas Valk.

Kirjanik Kristiina Ehin leiab, et eesti keel on suursugune ja peenetundeline, kandes regilaulu kaudu tuhandete aastate tarkust. See on alati olnud vapper, visa ja võluv. Loe rohkem tema mõtete kohta TÜ kodulehelt.

Sõna kui tööriist on oluline ajakirjanik Taavi Eilatile, kes kinnitab, et selge keelekasutus on usaldusväärse ajakirjanduse nurgakivi. Meedias peab sõnakasutus olema täpne, selge ja kõigi jaoks üheseltmõistetav. Loe rohkem tema mõtete kohta TÜ kodulehelt.

Proviisor Indrek Ventmann rõhutab, et eesti keeles on võimalik keerukaid mõisteid lihtsalt ja selgelt kirjeldada, mis näitab, kui kasutajasõbralik ja elujõuline meie keel tegelikult on. Loe rohkem tema mõtete kohta TÜ kodulehelt.

Statistik Ene-Margit Tiit on oma terminitööga tõestanud, et eesti keel on täppisteaduse ja akadeemilise diskussiooni tugev tööriist. See on täpne, nüansirikas ja võimeline väljendama ka keerukaid teaduslikke mõisteid. Loe rohkem tema mõtete kohta TÜ kodulehelt.

Tartu Ülikoolis on pikaajaline traditsioon tähistada emakeelepäeva loenguga keele arengu teemadel. 13. märtsil kell 13.00 oodatakse ülikoolipere liikmeid ja keelehuvilisi Tartu Ülikooli muuseumi valgesse saali emakeelepäevale. Pärast rektor Toomas Asseri avasõnu kõneleb väljendusoskuse lektor Helen Hint eesti keele ja eesti keeles õppimisest ning õpetamisest tehisaru ajastul. Seejärel esineb ülikooli selleaastase keeleteo auhinna saajate nimel erialainfo spetsialist Eda-Riin Tuuling. Otseülekannet saab jälgida UTTV-st ja hiljem on võimalik üritust järelvaadata.

Emakeelenädalal toimub veel mitu üritust. 9.–23. märtsini ilmub Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ keelenõusari „Akadeemikute eri“, milles kaksteist Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Tartu Ülikooli akadeemikutest annavad keelesoovituse inimese füsioloogia professor Eero Vasar (10., 14. ja 23. märtsil); bioinformaatika professor Jaak Vilo (13. märtsil); emeriitprofessor Peeter Saari (17. ja 21. märtsil); sotsioloogia professor Veronika Kalmus (18. märtsil), rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane (19. märtsil) ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu (22. märtsil).

13. märtsil kell 10.25 algab Vikerraadio e-etteütlus, milleks saab juba harjutada. Kell 14 kuulutatakse Eesti Kirjandusmuuseumis välja Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025. aasta parimad keeleteod. 13.–14. märtsil on värskelt renoveeritud Eesti Rahvusraamatukogus eesti raamatu aasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?“.