Ettevõtluse edendamise auhinnaga pärjatud Kobar toetab tulevikuks valmistumist

1. novembril toimunud Eesti parimate ettevõtete auhinnagalal anti Pärnumaa arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži loodud innovatsioonikeskusele Kobar üle ettevõtluse edendamise auhind.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustas Kobarat kui algatust, mis seob ettevõtluse, teaduse ja kodanikuühiskonna ühise eesmärgi nimel: et toetada Pärnumaa arengut, innovatsiooni ja koostöökultuuri. Keskus toob kokku piirkonna ettevõtjad, teadlased, üliõpilased ja arendajad, kes saavad seal katsetada uusi lahendusi ja jagada teadmisi.

Arutasime Pärnu kolledži arendusjuhi Gea Kammeriga, kuidas luua toimivaid kogukondi, mis toetavad innovatsiooni, ja kuidas saaks Kobara mudelit üle kanda teistesse valdkondadesse või piirkondadesse.

Kobar on Pärnumaa Arenduskeskuse ja TÜ Pärnu kolledži ühisprojekt. Milline on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži roll ühisprojekti Kobar igapäevases toimimises ja arengus? Kuidas õppejõud, teadlased ja üliõpilased sellesse edusse panustavad?

Innovatsioonikeskus Kobar on Pärnumaa ettevõtjate, ettevõtluse tugistruktuuride ja haridusasutuste koostööplatvorm, mis kasvas välja 2018. aastal Pärnu linna ja Tartu Ülikooli koostööleppest. Ühisprojekti eesmärk on ülikooli, avaliku sektori ja erasektori koostöö tõhustamine, et toetada Pärnumaa ettevõtluse arengut.

Pärnu kolledži roll projektis on kaaluda haridussektori ja ülikoolide teadmussiirde võimalusi, pakkuda lahendusi toote- või teenusearenduseks ning aidata neid vajalike arendusprotsesside või rakendusuuringutega. Sõltuvalt teemast kaasame spetsialiste ja üliõpilasi oma majast või laiemalt Tartu Ülikoolist ja teistest ülikoolidest. Samuti vahendame ülikoolide osalusega rahastusvõimalusi ja partnerlussuhteid, milleni ettevõtjad ei pruugi iseseisvalt jõuda.

Projektis juhib Pärnu kolledž kaht võrgustikku ehk teemakobarat: üha suureneva kogukonnaga hõbekobarat, mis otsib koos ettevõtjatega lahendusi vananeva ühiskonna väljakutsetele, ja inseneeriakobarat, mis ühendab 40 Pärnumaa inseneri eri valdkondadest. Lisaks pakume disainmõtlemise laboris teenuste arendamist. Multiversitase nime all edendame koostööd teiste koolide ja ülikoolidega, vahendades Pärnumaale vajalikku teadmust ja koolitusi. Kolledži uurimistiim toetab uuringutega projektis osalejaid. Oleme partner Pärnumaale vajalike arengutegevuste planeerimise juures.

Kobar kasutab võrgustikulist lähenemist, kus koos on parem kui üksi. Kuidas avaldub see Kobara igapäevatöös? Mis teeb sellise lähenemise Pärnumaa kontekstis eriti tõhusaks?

Pärnumaa ettevõtlusvaldkond koosneb suuresti väikestest ettevõtetest, kelle ressursid on piiratud ja seetõttu on kontaktide loomine ja võrgustikupõhine suhtlus äärmiselt oluline. Kui Tallinnas ja Tartus annavad tooni suured ülikoolid, ettevõtted ja teaduspargid, siis väikestes kogukondades on just võrgustikupõhine lähenemine tõhusaim viis edasiliikumiseks, sest see pakub nii moraalset kui ka materiaalset tuge, tegutsemisindu ning üksteise tegemistega kursis olemise võimalust. Ühenduses peitub jõud! Kobar osutus hindamatuks kahe viimase suurema kriisi ajal, pakkudes ettevõtjatele toetavat keskkonda kiireks kohanemiseks.

Võrgustikupõhine koostöö aitab märgata ka selliseid suuremaid või piirkondlikke arengutõkkeid, mida üksikettevõtja oma jõududega lahendada ei saagi. Lisaks väärtustavad ettevõtjad kogemusvahetust teiste erialade võrgustikega, sest seal sünnivad uued partnerlussuhted ja ideed. Taolist ulatuslikku koostööd ei ole võimalik üksikute ettevõtjate algatusel luua ega hoida. Selle eeldus on toimiv koostöömudel, mis ühendab asjaosaliste huvid, pakub regulaarseid kohtumisi, täpselt sihitud tegevusi ning on professionaalselt ja järjepidevalt koordineeritud. Seda kõike Kobar võimaldab. Pärnu kolledži seinte vahel kohtub igal nädalal üle tosina võrgustiku ehk teemakobara, kus luuakse sisulist ja praktilist väärtust piirkonna ettevõtjatele.

Projekti üks peamisi eesmärke on siduda ettevõtlus, teadus, avalik sektor, kodanikuühiskond ja keskkond. Kuidas on see sünergia saavutatud?

Projekti abil nüüdisajastatud hoonel on selles oluline roll. Pärnu kolledži ümberehitusega muudeti ruumide funktsionaalsust, mille tulemusel kolisid 2021. aastal majja SA Pärnumaa Arenduskeskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja ettevõtlusinkubaator. See muutis kolledži ja maakonna ettevõtluse arendajate läbikäimise sõna otseses mõttes igapäevaseks. Lisaks tegutseb samas majas Pärnumaa Spordiliit ja turismiettevõtjate turundusorganisatsioon Destination Pärnu. Oleme kujunenud sumisevaks kohtumispaigaks alustavate ja tegutsevate ettevõtjate kogukondadele, professionaalidele, mentoritele ja avaliku sektori esindajatele. Oleme Pärnumaa kõikide oluliste arengute keskmes ning suhtleme huvirühmadega pidevalt ja vahetult. Äsja lõppes ümberehitustööde järgmine etapp, mille tulemusena on kolledž veelgi hubasem ja avatud koosõppimise ning -töötamise koht.

Praegu räägime algse kolmikheeliksi (ettevõtted, ülikoolid, omavalitsused) juhtimismudeli kõrval ka nelik- ja viisikheeliksist, kuna üha rohkem mängivad piirkondade arengus rolli kodanikuühendused, kohalikud kogukonnad ja keskkond. Kobaras on sünergia saavutatud ennekõike teadliku suhtluskultuuriga – rõhk on koostöisusel, usaldusel ja võrdväärsusel ning tarbetu bürokraatia vähendamisel. Esikohale asetatakse Pärnumaa terviklik areng. Ülikoolil on siin eriline ülesanne sidujana, kes aitab partnerid ühise laua taha tuua, isegi kui asjaosalised veel koostöövõimalust ei taju.

Olete võtnud tulevikueesmärgiks ka tehnoloogia-inseneeria suuna tugevdamise, millest selline vajadus?

Vajadus tuleb otse ettevõtetelt ja piirkonna arendajatelt. Pärnumaa arengus on inseneeria olnud algusest peale üks põhivaldkondi, mille suurim probleem on spetsialistide ja järelkasvu nappus Pärnumaal. Kuna kolledž inseneriõpet ei paku, otsitakse lahendusi koos Tartu Ülikooli ja ka teiste ülikoolide ning koolidega. Inseneeriakobarasse on koondunud ligikaudu 40 inseneri, elavnenud on kogemusvahetus ja toimuvad ühised õppekäigud nii Eesti kui ka välismaa ettevõtetesse. Sügisel alustas Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli uus ühine koolitusprogramm, mis on loodud just sellele sihtrühmale. Insenerid väärtustavad seda, et ülikool on neile Pärnus olemas. See kinnitab, et oleme õigel teel.

2021. aasta Cumulus Consultingu uuringus kirjutatakse, et üleüldine innovatsioonitase on väga ebaühtlane ja paljud ettevõtjad „ei tea, mida nad ei tea“. Kuidas toetab Kobar just neid ettevõtjaid, kes alles otsivad innovatsioonivõimalusi?

Teadmine kasvab seal, kus toimub liikumine, ehk vesi peab voolama! Teemakobarad pakuvadki just seda dünaamikat – erialane kogemusvahetus, võrgustikesisene ja -ülene suhtlus, koos õppimine, inkubatsiooniprogrammid, ettevõtete külastamine, inspireerivad koolitused ja rahastusvõimaluste vahendamine koos edulugudega avavad uue ja laiema pildi. Sellele lisandub personaalne nõustamine, kontaktide vahendamine ning ühisprojektide algatamine. Pakume ettevõtjatele võimalust proovimiseks ja katsetamiseks, näiteks ideekorjena, tudengiprojektina või mõnes muus koosloomevormis. Aitame teha andmeanalüüse ja küsitlusi, et saada paremini aimu inimeste vajadustest. Viime kokku ideed, tegijad ja ressursid, et tekiks uus vaade ja edasiliikumine.

Tuleb arvestada, et Pärnumaa ettevõtjatele terendab täiesti uus tegevuskeskkond pärast Rail Balticu kauba- ja reisiterminali valmimist. On valiku küsimus, kas hakata selleks juba praegu valmistuma või jääda unelevalt ootele. Kobar toetab valmisolekut tulevikuks.

Kuidas panustab Kobar Pärnumaa tööjõu kvaliteedi parandamisse ja talentide meelitamisse piirkonda?

Panustame väga teadlikult piirkonna tööjõu arendamisse praktilise ja süsteemse koostööga haridusasutuste, tööandjate ja kogukondade vahel. Oleme koos arenduskeskusega loonud spetsiaalselt noortele suunatud tegevusi: ettevõtlusõpet, gümnaasiumide valikaineid ja rahatarkuse arendamist. Need võimalused loovad tugeva aluse, et noored saaksid teha teadlikke karjäärivalikuid ja omandada tulevikuks vajalikke oskusi.

Täiskasvanutele pakume koos tööandjatega loodud täiendusõpet ja sihitud koolitusi, et need vastaksid ettevõtete vajadustele. Sel põhjusel on ka väga populaarne Tartu Ülikooli juhitav keskastmejuhtide arenguprogramm ning projektijuhtimise meistriklass. Lisaks toimuvad koolitused robootika, inseneeria ja teenusedisaini vallas. Koostöö teiste ülikoolidegagi kogub hoogu, sest kolledž üksi ei kata kõiki vajalikke teemasid.

Kobaras töötame teadlikult selle nimel, et kogu Pärnumaast kujuneks atraktiivne töö-, õppe- ja elukeskkond. Sellest võidavad kõik, sealhulgas kolledž ja Tartu Ülikool. Siia kavandatav uus ettevõtluspiirkond, inkubatsioonikeskkond ja tugiteenused loovad toeka vundamendi kohalike ettevõtete arengule ning pakuvad head pinnast uutele talentidele, kes kaaluvad siia kolimist või oma ettevõtte rajamist.

Pärnumaa ettevõtetest moodustavad suure osa mikro- ja väikeettevõtted. Kuidas on Kobar oma teenuseid ja tegevusi just sellele sihtrühmale kohandanud, arvestades ettevõtete spetsiifilisi vajadusi?

Nende panus polegi nii väike, kui mõelda, et nad kokku teenivad aastas üle kahe miljardi euro müügitulu ja 200 miljonit eurot kasumit. Sellest moodustub arvestatav osa Pärnumaa majandusnäitajatest ja nad on meile väga olulised partnerid. Seega püüame oma tööriistu kohandada maksimaalselt nende vajadusi silmas pidades. Näiteks on meie disainmõtlemise labori väärtuspakkumine välja arendatud koos Pärnu kolledži üliõpilaste ja ettevõtetega. See annab tudengitele võimaluse saada praktika käigus ettevõtluskogemusi ja samal ajal pakub ettevõtjatele võimaluse kasutada üliõpilaste oskusi ja teadmisi oma ettevõtte arengu hüvanguks. Arvestades ka õppekavade nüüdisajastamist, näeme, et sellise koostöö vajadus kasvab iga aastaga.

Milliseid tulevikusuundumusi näete kestlike lahenduste loomisel?

Tulevikus kasvab vajadus kestlike lahenduste järele. Samuti pole pääsu hõbemajanduse tõusust, mille juurde kuuluvad kõikvõimalikud tervise- ja heaoluteenused. Pärnu oma regionaalse haigla ja üheksa spaaga on suurepärane keskkond, kus sellele hoogu anda, meie turismikompetents loob hõbemajandusele lisamõõtme. Kindlasti on suur potentsiaal digilahenduste ja tervisetehnoloogiate arendamisel ning arukalt kasutataval tehisarul kõikides valdkondades. Samas muutub digitud, infoküllastunud ja kohati tundetuks optimeeritud maailmas üha väärtuslikumaks suhete kvaliteet ja inimlikkus. Seetõttu on üha enam ruumi sellisele innovatsioonile, mis kaasab tehnoloogia kõrval senisest rohkem ka sotsiaal- ja humanitaarteadusi.

Milliseid meetodeid te kasutate, et akadeemilised teadmised jõuaksid tõhusamalt ettevõtlusesse? Milliseid nippe jagaksite teistele?

Meie kogemus toob esile neli komponenti: ühine keel, hea vahendaja, sobiv koht, ühildatud ajarütm.

Kui tahame tuua teaduse ettevõtetele lähemale, siis tuleb kõigepealt rääkida inimestega neile arusaadavas keeles. Teadlased ja ettevõtjad ei pruugi olla samas infoväljas või tähendusruumis ega kasutada samu termineidki. Keerulistest asjadest tuleb rääkida selgelt ja lihtsalt. Siin saavad abiks olla head vahendajad ehk n-ö tõlgid, kes suudavad tihti ka erialaüleseid seoseid, konteksti ja koostöövõimalusi nende enda sõnavara kasutades vahendada. Samamoodi tegutsevad teadlased ja ettevõtjad sageli erinevas aegruumis. Ettevõtjatele on eluliselt oluline leida oma probleemile lahendusi palju kiiremini, kui teadlased tihti pakkuda suudavad. Kuidas ühildada akadeemiline ajarütm ettevõtja omaga, on paras väljakutse ja eeldab oskuslikku navigeerimist ning usaldust.

Lisaks on oluline reaalne koht või koostöömudel, mis loob võimaluse vahetult kohtuda, suhelda, küsida, uurida. Taas – siin on vaja koordineerijaid, kes kohtumisi oskuslikult suunaksid. Ka praktilised töötoad, ühisprojektid ja personaalne nõustamine aitavad teaduspõhiseid teadmisi ettevõtlusesse integreerida. 13.

Millised on Kobara järgmised suuremad eesmärgid ja arengusuund?

Oleme suunatud sellele, et kujundada Pärnumaast nüüdisaegne ja toetav elukeskkond, kus õppimine, töötamine, loovus ja ettevõtlus on tihedalt põimitud.

Selleks soovime

• innustada noorte ettevõtlikkust ja karjääriteadlikkust, kaasates juba põhikoole ja gümnaasiume;
• toetada täiskasvanute täiendusõpet ja koolitada spetsialiste just tulevikuvaldkondades nagu robootika, inseneeria, teenusedisain, hõbemajandus jt;
• tugevdada ettevõtlustaristut ja luua keskkond, mis aitab talentidel siin areneda ning siia piirkonda ka püsima jääda;
• siduda ettevõtluse arendustegevused paindlikumalt kolledži õppetööga. See loob lisaväärtust nii üliõpilastele, kes saavad hea kogemuse, kui ka ettevõtjatele, kes saavad värsket energiat ja uusi ideid oma arengu toetamiseks.