Gerhard Grents: teadmussiirdedoktorantuur annab ettevõttele võimaluse jõuda suure talendihulgani

Gerhard Grentsil oli juba arstiks õppides soov teha õpingute kõrvalt ka teadustööd. Lisaks igapäevasele perearstitööle Medicumis on Grents nüüd Tartu Ülikooli teadmussiirdedoktorantuuris, kus arendab digitaalset raviteekonda, mis aitab patsiendil tulevikus tervishoiuasutuste vahel tõhusamini liikuda. Just teadmussiirdedoktorantuuris saab ta siduda teaduspõhise lähenemise igapäevase ravipraktikaga.

Gerhardi sõnul polnud toona, kui ta arstiteadust õppis, eriti palju võimalusi teadustöö tegemiseks ega mõne teadusprojekti või uurimismeeskonnaga liitumiseks. Natuke sai ta seda proovida peremeditsiini residentuuris, kuid ka siis jäi see jäi pigem kõrvaliseks tegevuseks. Medicumis perearstina tööle asudes pakkus ta oma tööandjatele ise välja uurimisteema ja ühine keel leiti kiirelt: 2024. aastal sõlmisid Medicum ja Tartu Ülikool koostöölepingu teadmussiirdedoktorantuuri koha loomiseks.

Gerhard uurib teadmussiirdedoktorantuuris, kuidas saavad digivahendid inimeste raviteekonda tõhusamaks muuta. Raviteekond on plaan, mis kirjeldab, kuidas patsient tervishoiusüsteemis liigub – alates probleemi tekkimisest kuni taastumise või haiguse lõpuni. See annab tervikliku ülevaate, millise ala spetsialistidega inimene tervishoiusüsteemis kokku puutub ning millal peab talle tegema vajalikke protseduure. Digitaalseks nimetatakse sellist raviteekonda, mida toetavad digilahendused.

Abita jäänud patsiendid

Täpsemalt keskendub Gerhard südamelihase infarkti saanud patsientide raviteekonnale. Tema sõnul läbib praegu pärast südamelihaste infarkti taastusravi väga väike hulk inimesi. „Peaaegu kõik südamelihase infarkti haigestunud inimesed peaksid mingil kujul saama taastusravi. Praegu on see võimalus aga ainult 15–20 protsendil patsientidest. Kui lisame siia kõik muud uuringud ja protseduurid, mida peaks inimesele tegema, langeb see arv umbes ühe protsendini. Seega ei saa peaaegu mitte keegi Eestis sellist taastusravi, nagu on tegelikult ette nähtud.“

Miks jääb siis inimene taastusravist ilma? Põhjuseid on mitu. Näiteks võib infarkti läbi elanud patsient jätta taastusarsti visiidile minemata. Seejärel unustab ta uue aja panna või lükkub see liiga kaugele. Kõik ülejäänud taastusraviga seotud sekkumised jäävad sel juhul samuti ära. Nii langebki abivajav inimene üsna lihtsalt raviteekonnast välja.

Gerhardi soov on oma doktoritöö tulemusena luua asutusteülese raviteekonna prototüüp. „Ma tahaksin, et see poleks ainult ühe juhtumi põhine teadmus, vaid ülekantav ka teistele haigustele. Südamelihase infarkti põhjal saab hästi uurida digitaalselt toetatud teekondi, sest see hõlmab pikka perioodi ja mitut teenusepakkujat: kiirabi, haiglat, õendushooldusasutust, taastusravikeskust, perearstikeskust ja apteeki.“

Uued andmeanalüüsi meetodid ja juhtimisoskused

Et näha, millised on uuritavate raviteekonnad, on Gerhard hankinud kõigi viimase 15 aasta jooksul südamelihase infarkti saanud inimeste raviarved ning eneselegi ootamatult hakanud nende põhjal tegema andmeanalüüsi, nagu teevad kolleegid ja juhendaja arvutiteaduse instituudis. „Olen sattunud valdkonda, mis on mulle tegelikult võõras: tegelen statistilise analüüsi ja suurte andmekogudega ehk olen pidanud omandama täiesti uued oskused.“

Gerhardi sõnul on kõik teadmussiirdedoktorantuuris saadud teadmised ja oskused otseselt või kaudselt ülekantavad ka tema igapäevatöösse. „Perearstitööd on teoreetiliselt võimalik teha ka nii, et ei loe teaduskirjandust, aga minu arvates on see hädavajalik. Kui tahta spetsialistina pidevalt areneda, on eeldus olla kursis ka uusima teaduskirjandusega. Saades aru, kuidas tekivad andmed ja mis on nende taga, on võimalik teha täpsemaid raviotsuseid ja mõista paremini ravijuhendeid,“ selgitas Gerhard.

Lisaks andmetega töötamisele on Gerhard läbinud õpetamis- ja juhtimisoskuse arendamise aineid, mis tulevad talle kasuks näiteks ravimeeskonna juhtimisel. „Teadmussiirdedoktorantuur loob võimaluse olla lisapädevusega spetsialist: näiteks juhtida keskust, arendada tööprotsesse ja tõhustada teekondi raviasutuses,“ kirjeldas ta.

Gerhardi sõnul on teadmussiirdedoktorantuur ettevõtetele väga kasulik koostöövorm, sest niimoodi on ettevõtetel juurdepääs suurele talendihulgale. „Doktorandil on ülikoolis väga head juhendajad. Sellist sidet oleks ettevõtetel muul moel päris keeruline luua. Seega ehitatakse teadmussiirdedoktorantuuri abil ühiselt sild, millel on väga võimas potentsiaal ka tulevikus.“

Gerhard Grentsi doktoritöö „Leveraging Digital Technology for Enhanced Care Pathways“ juhendajad on Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, terviseinformaatika kaasprofessor Raivo Kolde ja Medicumi nõukogu esimees Kalev Karu.

Arusaam nii praktilise kui ka akadeemilise tervishoiu vajalikkusest

Medicumi perearstikeskuse juhi Jaanus Voolu sõnul võimaldab teadmussiirdedoktorantuur siduda teaduspõhise lähenemise igapäevase ravipraktikaga. „See on investeering meie organisatsiooni tulevikku ja arenguvõimesse – soovime, et teenuste arendamine, strateegilised otsused ja ravikvaliteedi hindamine põhineksid analüüsil ning teadmisel.“

Vool ütleb tunnustavalt, et Gerhard Grents on perspektiivikas noor arst, kellel on suur õpetaja- ja teadlasepotentsiaal. „Oleme talle juba töölepingu sõlmimisel loonud võimaluse ja ootuse panustada teadmussiirdesse: osaleda teenuste ja tööprotsesside arendamises, strateegiliste eesmärkide kujundamises, residentide väljaõppes ning ravikvaliteedi parandamises,“ nimetab Vool Medicumi arenguplaane.

Tööandjale on koostöö Tartu Ülikooliga pakkunud juba praegu süsteemsemat analüütilist lähenemist ja järelkasvu, kes mõistab nii akadeemilist kui ka praktilist tervishoidu. „Kui Gerhard peaks tulevikus valima akadeemilise karjääri, oleme loodetavasti võitnud eluaegse sõbra ja koostööpartneri,“ lisas Jaanus Vool.