Imar Koutchoukali: suurte muutuste ajal on vaja humanitaarteadlasi

Välisministeeriumi teadusnõuniku Imar Koutchoukali haridustee on olnud muljetavaldav rännak eri kultuurides ja ülikoolides. Seejuures peab ta iseäranis väärtuslikuks Tartu Ülikooli doktorantuuris omandatud oskusi, mis aitavad teha murrangute lävel seisvas maailmas läbimõeldud otsuseid ja mõtestada suuri muutusi.

Need oskused kuluvad ära ka välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, kus Imari ülesanne on olla vahendaja akadeemilise maailma ja ministeeriumi vahel. Teadusnõunikuna selgitab ta välja välisministeeriumile tähtsaid teemasid ja otsib võimalusi, kuidas saaksid teadlased aidata välispoliitikat teadmuspõhisemalt kujundada.

Humanitaarteaduste doktorikraadi suurim väärtus seisneb Imari meelest läbimõeldud otsuste tegemise oskuses. „Me elame tõeliselt murrangulisel ajal. Praegused geopoliitilised muutused on suuremad kui ükski teine muutus viimase 80 aasta jooksul. See sunnib riike otsima uusi viise välispoliitika kujundamiseks. Mulle tundub, et humanitaarteadlased suudavad suuri muutusi väga pikas plaanis näha ja tõlgendada.“

Image

Imar arvab, et just praegu, tehisaru suure tuleku ajal on vajalik, et meil oleks inimesi, kes oskavad tehnoloogiat mõtestada ja selgitada, mida see ühiskonnas laiemalt kaasa toob. „Rakendame tehisaru iga päev ja näeme juba praegu, kuidas see inimesi psühholoogiliselt mõjutab. Vajame just humanitaarteadlasi, kes suudavad psühholoogiliselt rõhuvatel aegadel pakkuda mitte tingimata vastuseid, vaid intellektuaalset ja emotsionaalset tuge,“ selgitab ta.

Tänu muusikale Eestis

See, kuidas sai Hollandi päritolu noormehest Eestis doktorikraadi kaitsnud teadlane, on tema enda sõnul üsna romantiline lugu. Eestiga ei sidunud teda alguses miski. Bakalaureuseõpinguid Leideni Ülikoolis Lähis-Ida uuringute osakonnas alustanud Imar jõudis tänu mandoliinimängule esimest korda Eestisse 2015. aastal. Sõber kutsus ta Kõpu pärimusmuusikalaagrisse ja sealt edasi Viljandi folgile. Esimesed kokkupuuted Eesti ja siinse kultuuriga jätsid talle nii sügava mulje, et hiljem otsustas ta siia ka õppima tulla.

Imar sai magistrikraadi Tallinna Ülikoolist ja õppis Tartus keeleteadust. Doktoritöö kaitses ta 2023. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus uuris lingvistilisi ja sotsiopoliitilisi muutusi hilisantiikses Lõuna-Araabias.

„Juba bakalaureuseõpingute alguses sattusin peole, kus üks doktorant rääkis oma väitekirjast. Ma ei mäleta enam täpselt, millega ta tegeles – vist Iraagi majandusajalooga –, aga see kõlas nii huvitavalt ja paljulubavalt, et sain juba paari nädalaga aru, et tahan kindlasti ka ise kunagi doktorantuuri minna. Sellest mõttest ma enam ei loobunud. Tagantjärele tundub see isegi natuke naljakas, aga samas uskusid ka mu vanemad algusest peale, et minu õige koht on ülikoolis,“ räägib Imar.

Doktoritööni viis isiklik huvi

Imar keskendus doktoritöös Lõuna-Araabia ehk praeguse Jeemeni keelelistele, sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele islami kujunemise eel. Teda huvitas eriti küsimus, miks piirkonnas, kus oli sajandeid olnud olemas tugev kirjakultuur, kadus kirjutamistraditsioon vahetult enne islami teket peaaegu üleöö.

Imar jõudis järeldusele, et enne islami sündi hakkas kogu Araabia poolsaarel kujunema ühine araabia identiteet. See oli seotud keele, kirja ja usuliste muutustega ning selgitab ka Lõuna-Araabia varasema kirjakultuuri taandumist.

Image

„Mu huvi selle teema vastu on väga isiklik – mu isa oli moslem. Pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi hakkasin üha rohkem mõtlema, mis see päris islam on. Tundus, et ainus aus viis sellele vastust otsida on teadustöö kaudu, ning sealt kasvas ka mu huvi islamieelse Araabia ja keeleteaduse vastu.“

Doktorantuur kui eneseületuse ja võimaluste aeg

Doktorantuuri suurimaks väärtuseks peab Imar kõiki võimalusi, mida see pakub. „Tänu sellele olen saanud õppida Viinis ja Veneetsias, teha välitöid Omaanis ja leida välisjuhendajad, kelle toetus oli kvaliteetse töö kirjutamiseks määrav. Samas hakkasin doktorantuuris taipama, et mida rohkem ma tean, seda rohkem saan aru, kui palju on mul veel teadmata,“ räägib ta.

Doktoritöö kaitsmise eelne aeg oli Imarile kogu doktorantuuri kõige keerulisem etapp, sest aastatepikkune töö oli lõpuks valmimas, aga samal ajal terendas ees ebaselge tulevik. „Siis kerkisid elavalt esile kõik need hirmulood ülekvalifitseeritusest, töövõimaluste nappusest ja sellest, kas mulle üldse leidub kohta ülikoolis või sellest väljaspool,“ kirjeldab ta.

Doktorantuur nõuab tema hinnangul ennekõike vastupidavust ja kirglikkust. „Tavaliselt ütlen neile, kes doktorantuuri peale mõtlevad, et kõigepealt peab ennast veenma, et just sina oled see inimene, kes peab just selle teemaga tegelema. Tähtis on ka see, et oleksid psühholoogiliselt valmis neli, viis või isegi rohkem aastat pühenduma. Mulle oli näiteks tähtis, et suhtuksin doktorantuuri nagu tavalisse töösse: lähen kohale, teen oma päeva ära ja hoian kindlat rütmi,“ kirjeldab Imar.

Kuigi Imar tunnistab, et on oma tarkuses ja distsipliinis sageli kahelnud, peab ta vajalikuks kõhklustest üle astuda. Tema põhimõte on lihtne: parim doktoriväitekiri on valmis väitekiri.

Doktorikraadiga saab teha karjääri ka väljaspool ülikooli

Välisministeeriumi teadusnõuniku töös köidab teda eriti töö dünaamika ja keskkond. „Mulle meeldib, et meil on ametis väga intelligentsed inimesed. Poliitika planeerimise osakonnas on mu kolleegid enamasti diplomaadid, kes on välisministeeriumis töötanud juba 25–30 aastat. On suur au istuda kõrvuti inimestega, kes on kunagi töötanud näiteks Hiinas, Venemaal või USA-s, ja kuulata nende kogemusi!“

Imar tõdeb, et teadlased ja diplomaadid räägivad siiski veidi erinevat keelt. „Vahel pean diplomaatidele meelde tuletama, et teadus ei ole nagu snäkimasin, et paned raha sisse, valid mingisuguse toote ja välja tuleb täpselt see, mida tahad. Teadus on ennustamatu ja see peab olema loominguline,“ räägib Imar.

Kõige rohkem meeldibki Imarile päriselt kaasa aidata sellele, et välispoliitilised otsused oleksid teaduspõhisemad. „Kui minu tegevus kas või veidigi kolleegide töökoormust leevendab, on see minu meelest väga suur saavutus,“ ütleb ta.

Loe lähemalt doktorantuuri sisseastumise kohta.