09.09.2025
tudengile õppimine
Kontakt
Kulla Mellov

Individuaalne keelenõustamine pakub tuge ja kasvatab enesekindlust

Tartu Ülikooli keelenõustaja Kulla Mellov
Autor: Keit Mõisavald

Tartu Ülikoolis töötab kolmandat aastat keelenõustaja Kulla Mellov, kelle ülesanne on toetada muu emakeelega üliõpilasi eestikeelses õppes. Peamiselt keskendub ta oma töös akadeemilisele kirjutamisele, aidates tudengitel arendada selget ja korrektset keelekasutust ning andes neile sobivat nõu.

Õpetajast keelenõustajaks

Kulla on hariduselt eesti keele võõrkeelena õpetaja. Varem on ta töötanud põhiliselt keeltekoolides eri keeletasemel täiskasvanutega. Praegune töö väga hea keeleoskusega inimestega paneb teda õpetajana uutmoodi tegutsema ja aitab tal end pidevalt arendada.

„Keeleõpetaja perspektiivist on mulle inspireeriv töötada toredate ja õppimisest huvitatud inimestega. Individuaalne lähenemine on intensiivne, kuid näen, et selline õpetamisstrateegia on tõhus ja vajalik. Mulle meeldivad huvitavad kohtumised üliõpilaste ja nende töödega,“ ütleb ta.

Kulla Mellovi sõnul on ülikool pingutanud, et teenust nähtavaks muuta, kuid kindlasti on veel palju neid, kes sellest ei tea. Sageli üllatuvad üliõpilased, et selline võimalus üldse olemas on. „Siiski on teadmine keelenõustamisest ajapikku tudengilt tudengile levima hakanud, mille üle on hea meel,“ leiab ta.

Keeleõpetaja perspektiivist on mulle inspireeriv töötada toredate ja õppimisest huvitatud inimestega. Individuaalne lähenemine on intensiivne, kuid näen, et selline õpetamisstrateegia on tõhus ja vajalik. Mulle meeldivad huvitavad kohtumised üliõpilaste ja nende töödega.

Tartu Ülikooli keelenõustaja Kulla Mellov
Tartu Ülikooli keelenõustaja Kulla Mellov
Kulla Mellov
Tartu Ülikooli muu emakeelega üliõpilaste keelenõustaja

Milliste muredega nõustamisele tulla?

Kulla poole pöördutakse kõige enam bakalaureuse- ja magistriõpingute jooksul, kuid ka doktoriõppes. „Kõige enam nõustan kevadsemestril aprillis ja mais, kui on põhiline lõputööde kirjutamise aeg.“

Enamasti tulevad üliõpilased Kulla juurde sooviga saada oma akadeemilise teksti kohta tagasisidet. Kohtumisel kontrollitakse kirjutatud teksti ja küsitakse parandussoovitusi. Näiteks tahetakse teksti õigekeelsus üle vaadata, saada tagasisidet keeleoskuse arendamiseks ja ka lihtsalt kinnitust, et kõik vastab keelenõuetele.

Keelenõustamisele jõutakse nii universaalsete keelemuredega – nagu stiil, ülesehitus ja vormistus – kui ka probleemidega, mis on iseloomulikud eesti keelt võõrkeelena kasutavatele kirjutajatele. Nõustaja aitab märgata tekstis kitsaskohti, mida autor suudab seejärel ise parandada.

Individuaalsed kohtumised Zoomis või kohapeal

Mõnikord eeldatakse, et keelenõustamine tähendab teksti täielikku keelelist toimetamist, kuid tegelikult on eesmärk õppijat suunata ja arendada. Nõustaja ei tee üliõpilase eest teksti valmis ega paranda seda algusest lõpuni, vaid annab tagasisidet, mis aitab õppijal keelekasutusest teadlikumaks saada. Erialase sisu kohta esitab soovitusi juhendaja, keelenõustaja keskendub keelelisele väljendusele.

Konsultatsiooni eel tutvub Kulla tekstiga ja annab kirjalikult tagasisidet. Seejärel valmistab ta ette konsultatsiooni, mis toimub individuaalselt kas kohapeal või Zoomis. Nõustamine on ajaliselt piiratud ja ühel nõustamiskorral jõuab tegeleda umbes 2–3 lehekülje pikkuse tekstiga. Ühe teksti kordategemise asemel võiks aga õpieesmärk olla laiem, sest siis saab keeleküsimusi põhjalikumalt lahendada.

Tagasiside kasvatab teadlikkust

Pärast nõustamist saab üliõpilane Kullalt soovitusi ja juhiseid, kuidas oma tööd parandada. Siiski ei asenda üks nõustamiskord keelekursust, kus on rohkem aega, et näiteks mõnda grammatikateemat põhjalikumalt käsitleda. „Muidugi loodan, et üliõpilane saab nõustamisest ka üldisemalt kasu, oskab oma edaspidiseid kirjalikke töid ka ise „keelenõustaja“ pilguga vaadata ja parandamist vajavaid kohti märgata.“

Kulla on täheldanud korduvatel konsultatsioonidel käinud üliõpilaste keeleoskuse paranemist. Ta tõdeb, et üliõpilased arvestavad saadud tagasisidet, püüavad paremini kirjutada ja soovivad järgmisel korral üle kontrollida, kas see on õnnestunud.

„Samas võib oma keeleoskusest teadlikumaks saamine ka õppijat enesekriitilisemaks muuta, ehkki kirjutamisoskus tegelikult paraneb. Sel juhul saab keelenõustaja tunnustada hästi kirjutamise eest, ka selline tagasiside on oluline,“ usub Kulla.

Aleksandra Shvetcova pilt
Autor: Aleksandra Shvetcova

Oma kogemust jagab üks Kulla nõustatavatest, Aleksandra Shvetcova. Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja logopeediat õppiva Aleksandra emakeel on vene keel. Ta on saanud keelenõustajalt abi akadeemiliste tööde kirjutamisel. Lisaks on ta koos Kullaga vastused leidnud paljudele varem kogunenud küsimustele.

Mis ajendas Sind keelenõustaja poole pöörduma?

Mul oli suuri raskusi õppeaines „Erialane eesti keel“. Pidin tegema palju töid, mis võtsid kõvasti aega. Kui sain tagasisidet, ei mõistnud ma, milliseid vigu olin teinud ja kuidas neid parandada.

Pärast kohtumise broneerimist kirjutas keelenõustaja mulle ja küsis, mida täpsemalt soovin arutada – kas mõnda tööd, teemat või muud küsimust. Saatsin talle faili, et ta saaks selle üle vaadata, märkmeid teha ja kohtumiseks valmistuda. Olen õppinud eesti keelt alles neli aastat ega oska kõiki käändeid õigesti kasutada. Samuti oli mul palju küsimusi – neid Kulla Melloviga arutades jõudsin vastusteni.

Leppisime kohe pärast esimest konsultatsiooni keelenõustajaga kokku, et teeme veel ühe kohtumise. Viimati broneerisin nõustamise selleks, et eksamiks valmistuda. Töötasime koos läbi ettevalmistusfaili ja arutasime kohti, millest ma aru ei saanud.

Olen Kullale väga tänulik. Mulle meeldis tema siiras soov mind aidata ja sõbralik õhkkond. Leidsime kiiresti kontakti ja ma ei kartnud talle küsimusi esitada.

Kas nõustamine toimus kohapeal või veebis?

Kohtusime kohapeal, kuna see oli minu arvates tõhusam. Lisaks ei teki sel viisil probleeme internetiühenduse ega muude tehniliste asjadega.

Kui kohale tulla pole võimalik, sobib ka veebinõustamine hästi, sest mõlemal juhul jagatakse ühist faili, kuhu tehakse koos keelenõustajaga märkmeid.

Kuidas on nõustamine mõjutanud Sinu keeleoskust, enesekindlust või arusaamist akadeemilisest keelest?

Paljud arusaamatud kohad said selgeks ja sain teada, kust leida infot keelereeglite kohta. Kulla soovitas kasulikke keskkondi, kus saab eesti keelt õppida mängulisel viisil. Sain temalt ka tuge ja enesekindlust. Ta innustas mind, kui tundsin, et ei oska piisavalt hästi eesti keelt, ja kinnitas, et vigade tegemine on loomulik osa õppimisest.

Muidugi nägin kogu õppeaasta jooksul ise palju vaeva – tegin palju kirjutamis- ja lugemistöid. Keelekohtumised ei saa kirjutamisoskust ühekorraga parandada, need on tõhusad ainult siis, kui inimene tunneb ise huvi oma oskuste arendamise vastu. Keelenõustaja ei pruugi alati teada, millega õppijal on raskusi – seega tuleb ise küsimusi esitada ja vajadused välja öelda.

Kulla Mellov aitas mul paremini mõista sõnade järjestust lauses, selgitas käändekasutust ning tutvustas pikalt kirjavahemärkide ja sobiva sõnavara kasutamist teadustekstides. Muu emakeelega inimesena ei taju ma alati, millises kontekstis eri sõnu sobib kasutada.

Kellel ja milliste muredega soovitad keelenõustaja poole pöörduda?

Soovitan keelenõustaja teenust kõigile, kellel on raskusi tööde kirjutamisega ja küsimusi eesti keele kohta. Minu kogemuse põhjal on Kulla Mellovi nõuannetest kindlasti abi.

Keelenõustajaga tasub nõu pidada, kui soovid

  • selgitusi mõne keeleküsimuse kohta (nt sõnavara, grammatika, lause);
  • olla teadlikum enda tüüpilistest ja korduvatest keelevigadest ja saada nõu oma keeleoskuse arendamiseks;
  • abi erialaste kirjalike tööde juhiste, töökäskude jms mõistmisel;
  • teavet kirjutamise eri etappide, teksti ülesehituse ja stiili kohta;
  • tagasisidet tekstimustandile;
  • mõista paremini akadeemiliste tekstide liike (nt essee, kokkuvõte, lõputöö);
  • nõu akadeemilise suhtluse eripärade kohta (nt e-kirja kirjutamine);
  • infot veebipõhiste abimaterjalide ja keeleressursside kohta, mida kirjutamisel kasutada.