Informaatikaüliõpilane Hendrik Pärli: tõelised huvid selguvad katsetades

Tudeng töötab sülearvutiga modernses õpperuumis
Autor: Taavi Taivere

Hendrik Pärli õpib Tartu Ülikoolis informaatika bakalaureuseõppekava esimesel kursusel ja osaleb ka TÜ teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“. Seal lööb ta kaasa haridusuuendusprogrammiga TI-Hüpe seotud teadusprojektis, milles uuritakse inimfaktori osa päris- ja tehisaru ühinemisel. Lisaks sellele on ta Eesti tehisaruolümpiaadi žürii esimees ja veab eest teaduskooli tehisaruteemalist e-kursust. Mil moel sai aga mitmekülgsete huvidega üliõpilasest Eesti tehisaruvaldkonna üks aktiivsemaid noori eestvedajaid? Loe lähemalt, kuidas jõudis Hendrik informaatikaõpingute ja laiahaardelise tegevuseni tehisaru valdkonnas.

Teekond Tartu Ülikooli informaatika erialale

Juba lapsena oli Hendrik uudishimulik ja laia silmaringiga. Bioloogia ja geograafia kõrval köitis teda robootika – põhikoolis käis ta robootikaringis, kust sai alguse sügavam tehnoloogiahuvi. Koos perega reisimine ja teaduskeskuste külastamine süvendasid uudishimu veelgi. Näiteks pärast Kennedy kosmosekeskuses käimist hakkas teda paeluma kosmosega seonduv. Oma võimekust tajus Hendrik aga esimest korda matemaatikavõistlusel „Känguru“, kust saadud kogemused tõestasid, et järjepideva tööga on võimalik saavutada üha paremaid tulemusi.

Mida aeg edasi, seda enam hakkas Hendrik osalema olümpiaadidel. Teadusvõistlused avavad tema meelest noorele inimesele uusi uksi – näiteks võivad need anda eelise soovitud ülikooli astumisel. Lisaks saab olümpiaadidel ja ainevõistlustel osaledes oma huve päriselt rakendada, ennast proovile panna ning kindla eesmärgi nimel töötada.

Tartu Ülikooli tuli Hendrik informaatikat õppima oma praeguse juhendaja Jaan Aru soovitusel. Temaga tutvus ta rahvusvahelisel tehisaruolümpiaadil juba 11. klassis. „Tartu Ülikool pakub mulle valitud erialal enda tõestamiseks kõige rohkem võimalusi. Ka näiteks TI-Hüppe teadustiim tegutseb Tartu Ülikoolis,“ ütleb Hendrik. Ta kiidab siinset õpikeskkonda, mis õppetööd ja põnevaid tegevusi igati toetab. „Delta on väga lahe õppehoone – mõnus, kvaliteetne ja avar paik, kus on olemas kõik vajalik. Kui tahad seal midagi ära teha, on kõik võimalused kättesaadavad.“

Võistlejast tehisaruolümpiaadi žürii esimeheks

Sirvides programmi „Talendid Tartusse!“ võimalusi, märkas Hendrik projekti „Inimfaktori uurimine pärisaru ja tehisaru interaktsioonides“, mida veavad eest Jaan Aru ja Madis Vasser. Kuna tehisaru teema on talle südamelähedane, osutus valik lihtsaks. Varasem tehisaruolümpiaadil osalemine tuli talle kasuks – ta pääses programmi „Talendid Tartusse!“ ja on selle üle väga õnnelik. Enne kui ChatGPT Edu versioon TI-Hüppe raames koolidesse jõudis, uuris Hendrik koos töörühmaga selle toimimispõhimõtteid ja veakohti. Tööriistale anti teaduslik hinnang ja koostati raport, mille põhjal teavitati ministeeriumit ja TI-Hüppe meeskonda, kuidas ja millal tööriist välja lasta.

Tartu Ülikooli teaduskoolis annab Hendrik tehisaru e-kursust, mis on suunatud peamiselt kooliõpilastele, kuid mille vastu tunnevad huvi ka õpetajad. Igal nädalal pakub ta kindla teemaga õppematerjale ning loomingulisi ja praktilisi ülesandeid. Kursuse eesmärk on avardada tehisaruteadmisi ka neil, kel puudub teemaga varasem kogemus.

Praegu on Hendrik Eesti tehisaruolümpiaadi žürii esimees. Tee sinna on olnud sujuv: esimesel olümpiaadil osales ta võistlejana, teisel aastal tiimijuhi ja mentorina ning kui oli juba teemaga süvitsi tegelenud, tundus loomulik aidata olümpiaadi ka ette valmistada.

Ise püüab ta tehisaru kasutada targalt: kõigepealt mõtleb oma peaga ja võtab tehisaru appi alles siis, kui vajab mitmetahulisemat vaadet ning näeb, et sellest on kindlasti kasu.

„Talendid Tartusse!“ kui asendamatu kogemus

Programmis „Talendid Tartusse!“ tegutsevad Hendriku meelest noored, kes armastavad tõeliselt seda, mida teevad. Just uudishimu ja tegutsemissoov ongi nad kokku toonud. „See on lihtsalt nii äge ja täiesti asendamatu kogemus! Siin saad maailmast palju parema arusaama, sest on antud võimalus süveneda ja tegutseda – nii me õpimegi. Paljusid inimesi lahutab just kogemuse puudumine sellest, mida nad päriselt teha tahavad. Tegelikult otsib inimene terve elu seda, mis talle meeldib, ja sageli ei leitagi seda 20-aastaselt. Oma südamele ja huvidele jõuab lähemale katsetades, tegutsedes ning proovides. Ainult nii mõistad, mida teha tahad, mis sulle ei sobi ja mis sind päriselt huvitab,“ arvab informaatikatudeng.

Võimalus teha suuri asju

Rahvusvaheliselt tehisaruolümpiaadilt tuli Hendriku võistkond 2024. aastal koju hõbemedaliga. „Mida rohkem ma olümpiaadiks õppisin ja valdkonnaga süsteemselt kokku puutusin, seda enam sain aru, et just sellega ma tahangi tegeleda. Mul on suur huvi kogu arvutiteaduse vastu, aga tehisaru köidab mind kõige rohkem,“ kirjeldab Hendrik.

Ta võrdleb tehisaru arengut 1960. aastate kosmoseralliga. „Toona usuti, et inimene võib minna kosmosesse ja teha seal midagi täiesti uut. Ja tehtigi. See on äge, aga need suured läbimurded jäävad aastakümnete taha. Tehisaru plahvatus toimub just praegu. Suured avastused on alles ees ja keegi ei tea, mida võib tuua järgmine aasta,“ arutleb ta.

Hendriku sõnul peitubki tehisaru võlu asjaolus, et selle potentsiaal on veel kasutamata. „Mida vähem me praegu teame, seda enam saame ise suunda kujundada. Mulle näib, et see on valdkond, kus saan süvenedes midagi päriselt ära teha ja otsustada. Nii palju on võimalusi, millest pole veel kinni haaratud – nagu oleks äsja avastatud uus manner ja alles asutud mõistma, mida sellega peale hakata.“

Olevikus elamise kunst

Keerulised ülesanded Hendrikut ei hirmuta, küll aga teadmatus tuleviku ees. „Ma ei tea, mida teen viie aasta pärast ega sedagi, millega tegelen kahe või kolme aasta pärast,“ ütleb ta. Selle vastu aitab aga elufilosoofia „Püüa päeva!“. Hendrik usub, et tasub teadlikult olevikus viibida, kuna erinevalt minevikust või tulevikust on see ainus aeg, kus on võimalik päriselt tegutseda. Vastasel juhul ei märka me, mis on meil juba olemas ja mis meiega praegu toimub. „Kui lähtun mõttest „Püüa päeva!“, tähendab see, et võtan iga olemist ja tegemist kui võimalust. Nii mõeldes tundub vähem hirmutav ka see, mis võib juhtuda viie aasta pärast,“ selgitab noormees.

Hendrikut viivad edasi kindlad eesmärgid ja soov jätta maailma positiivne jälg. Teadmine, miks ta midagi teeb, pakub talle vajalikku energiat. Tulevikus loodab ta leida töö, mis teeb teda õnnelikuks ja annab elule mõtte.

Avalduste esitamine programmis „Talendid Tartusse!“ osalemiseks 2026/2027. õppeaastal algab mais.

Hendrik õpib Tartu Ülikoolis esimesel kursusel informaatikat. Juba esimesel aastal on ta Eesti tehisaruolümpiaadi žürii esimees ja veab eest tehisaru e-kursust TÜ teaduskoolis.

  • Eestikeelsesse bakalaureuseõppesse kestab vastuvõtt SAIS-is 15.–30. juunini.
  • Eestikeelsesse magistriõppesse käib ja kestab vastuvõtt SAIS-is kuni 30. juunini.
  • Lisainfot Tartu Ülikooli õpivõimaluste kohta leiad veebilehelt ut.ee/sisseastumine

Kõik Tartu Ülikooli õppekavad