Intervjuu. Arendusprorektor Tõnu Esko: uus arengukava on meeskonnatöö tulemus, kus peegelduvad ülikooli liikmeskonna väärtused

16. juunil kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu ülikooli uue arengukava. Vestlesime arendusprorektori ja arengukava koostamise komisjoni esimehe Tõnu Eskoga sellest, kuidas arengukava sündis.

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas uue arengukava aastateks 2026–2035. Ülikooli kolm põhisuunda on rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine, mõju suurendamine Eesti ühiskonnas ning parima õpi- ja töökeskkonna loomine. Kuidas te nende suundadeni jõudsite?

Alustasime küsimusega, kus saame ülikoolina järgmise kümne aasta jooksul teha suurima muutuse. Arengukava ei sündinud kuskil kõrges tornis. Kuulasime oma üliõpilasi, töötajaid, teadlasi ja juhtkonda – nende mõtted aitasid selgelt mõista, kuhupoole ootused liiguvad. Lisaks arvestasime ühiskondlike suundumuste ehk sellega, mida eeldavad ühiskond ja maailm ülikoolilt, ning vaatasime ausalt otsa oma võimalustele ja piirangutele.

Millised arengusuundumused ja tegurid seda valikut enim mõjutasid?

Me ei tegutse vaakumis. Muutuv julgeolekukeskkond, tehnoloogia areng, kliimaküsimused – kõik need mõjutavad otseselt ka kõrgharidust. Enne arengukava koostamist ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses tehtud analüüs näitas, millised ootused ühiskonnal meile on. Seejärel koostatud arengutrendide hindamisel osales üle 700 ülikooli töötaja ja üksuste juhtide kaudu andsid viiele välja pakutud arengusuunale oma tagasisidet 44 üksuse töötajad.

Kuidas erineb see arengukava varasematest?

Eelmised arengukavad püüdsid katta väga laia tegevusspektrit. Seekord olid nõukogu ja senat ühel meelel, et me ei kirjelda ülikooli kogu tegevust, vaid teeme teadliku ja põhjendatud valiku. See lubab keskenduda teemadele, mille puhul näeme kõige suuremat võimalust või vajadust ülikooli jaoks.

Samuti loobusime arvulistest võtmenäitajatest – mitte sellepärast, et eesmärgid poleks olulised, vaid seepärast, et kümneaastaseid täpseid prognoose pole praeguses maailmas lihtsalt võimalik teha. Tähtis on suund, kuhu me ühiselt liigume, ja selle oleme arengukava koostamise jooksul läbi vaielnud, kokku leppinud ning kirja pannud. Arvnäitajad saavad kirja tegevuskavadesse.

Millal tegevuskava valmib?

Tegevuskava aastateks 2026–2028 kinnitab rektor 2025. aasta lõpuks. Esimene versioon on juba olemas ning me töötame selle kallal suvel ja sügisel edasi. Tahame, et kui strateegia annab suuna, siis tegevuskavas sõnastatakse, kuidas me selle poole liigume, kui pikkade sammude ja milliste vahenditega.

Kuidas tagatakse arengukava paindlikkus ja vastupidavus muutustele?

Meil peab olema võimalus reageerida. Just sellepärast fikseerime konkreetsema tegevuse ja näitajad tegevuskavas – seal, kus need on otseselt seotud ressursside ja vastutajatega. Nii saame olla piisavalt paindlikud.

Kas ülikooli visioon, missioon ja väärtused said ka uuendatud?

Sõnastus sai täpsemaks, aga sisu jäi samaks. Meie tähtsus eestikeelse rahvusülikoolina, meie pühendumus teadusele ja ühiskonna teenimisele on jäänud, sest need on osa meie identiteedist.

Milline on Tartu Ülikooli roll Eestis aastaks 2035?

Tartu Ülikooli olulisim mõju ühiskonnale avaldub eelkõige vilistlaste kaudu. Kui meie vilistlased suudavad muuta ettevõtted nutikamaks, poliitikasuunad teaduspõhisemaks ja ühiskonna sidusamaks, siis see ongi meie suurim mõju. Samal ajal võiks ka teadmussiire ettevõtlusesse ja poliitikasse olla märksa hoogsam. See nõuab aktiivset koostööd ettevõtete ja riigisektoriga. Aastal 2035 tahame näha Eestit, mis on targem, paindlikum ja toetub rohkem teadusele – ja seda koos Tartu Ülikooliga.

Kuidas mõjutab arengukava ülikooli inimesi – töötajaid ja üliõpilasi?

Kohe alguses otsustasime, et vähemalt üks arengusuund peab vaatama ülikooli sisse. Me ei ehita ainult paremat ülikooli maailmale, vaid ka paremat keskkonda oma inimestele. Juhtimiskultuur, akadeemiline järelkasv, võrdne kohtlemine, töö ja eraelu tasakaal ei ole lisategurid, vaid eeldused, et ülikool saaks areneda.

Millised teemad ei jõudnud arengusuunana arengukavasse, aga on siiski olulised?

On valdkondi, mis pole eraldi arengusuunana esitatud, kuid mis on meie tegevuses selgelt kohal – näiteks kestlik areng, digitehnoloogia, rahvusülikooli roll. Need on põhimõtted, mis läbivad kogu strateegiat, mitte ei seisa sellest eraldi.

Kuidas peegeldab arengukava koostamise protsess ülikooli liikmeskonna väärtusi ja ootusi?

Arengukava on meeskonnatöö tulemus, tänu millele on kokku lepitud see, mida meie liikmeskond tegelikult tähtsaks peab. Selle tulemusena on sündinud kava, mis näitab meie tugevust, mitte ei ole kompromiss.