Järelvaadatav: Helen Hindi loeng ülikooli 2026. aasta emakeelepäeval

13. märtsil olid ülikoolipere liikmed ja keelehuvilised oodatud Tartu Ülikooli muuseumi valgesse saali emakeelepäevale. Pärast rektor Toomas Asseri avasõnu kõneles väljendusoskuse lektor Helen Hint eesti keele ja eesti keeles õppimisest ning õpetamisest tehisaru ajastul. Seejärel esines ülikooli 2025. aasta keeleteo auhinna saajate nimel erialainfo spetsialist Eda-Riin Tuuling. Üritust saab nüüd UTTV-st järelvaadata.

Tartu Ülikooli emakeelepäeva avas rektor Toomas Asser, kes kõneles keeleteadlikkusest tehisaru kasutamisel. Seejärel sai sõna peaesineja Helen Hint, kelle sõnul kiputakse tihti arvama, et tehisaru eesti keele oskus on sama hea kui emakeelse kõneleja loomulik keeleoskus. „Küsimus ei ole aga ainult selles, kas tehisaru valdab keelt piisavalt, vaid mõista tuleks ka seda, millest me keelekasutajatena ilma jääme, kui hakkame liiga palju oma (kirjalikke) ülesandeid tehisarule delegeerima,“ ütles Hint.

Loengus andis Helen Hint ülevaate sellest, mida me praeguseks uuringute põhjal tehisaru eesti keele oskusest teame ja kuidas see mõjutab õpilasi ja õpetajaid, üliõpilasi ja õppejõude. „Kool ja ülikool, mis on akadeemiliste teadmiste ja oskuste tugisambad, ei saa lubada, et loobutakse kirjutamise, see tähendab mõtlemise tähtsustamisest lihtsalt sellepärast, et uued tehnilised vidinad suudavad seda meie eest teha,“ leidis Hint. Praegu, mil tehisaru rakendused võivad õppija eest igal teemal teksti nii eesti kui ka mõnes muus keeles valmis kirjutada, on oluline mõelda sellele, mis on hariduse eesmärgid ja kas tehisaru tulek on neid eesmärke muutnud.

Pärast loengut sai sõna ülikooli 2025. aasta keeleteo auhinna pälvinud töörühma esindaja, ülikooli raamatukogu erialainfo spetsialist Eda-Riin Tuuling. Aasta keeletegu on ülikooli raamatukogu näitus „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“, mis kajastas eestikeelse õppevara kujunemist alates varastest käsikirjalistest konspektidest ja esimestest kõrgkooliõpikutest kuni nüüdisaja akadeemilise õppekirjanduseni. Väljapanek, mille kokkupanekul osales üle 60 õppejõu, andis ligi kahesaja aasta pikkuse tervikliku ülevaate sellest, kuidas eestikeelne teadus- ja õppekeel on mitme põlvkonna jooksul arenenud ja püsinud.

Eda-Riin Tuuling on näituse eesti ja üldkeeleteaduse ning soome-ugri keelte osa koostaja. Oma ettekandes andis ta ülevaate eestikeelse kõrghariduse ja õpivara kujunemisest Tartu Ülikoolis, näituse koostamisest ja huvitavatest leidudest.

Emakeelepäeva puhul ilmub 9.–23. märtsini Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ keelenõusari „Akadeemikute eri“, milles kaksteist Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Tartu Ülikooli akadeemikutest annavad keelesoovituse inimese füsioloogia professor Eero Vasar (10., 14. ja 23. märtsil); bioinformaatika professor Jaak Vilo (13. märtsil); emeriitprofessor Peeter Saari (17. ja 21. märtsil); sotsioloogia professor Veronika Kalmus (18. märtsil), rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane (19. märtsil) ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu (22. märtsil).