Järelvaadatav: kümnes terminipäevak „Inimene-masin-süsteem terminitöös“

30. jaanuaril peeti juubelihõngulist terminipäevakut, kus räägiti esmalt kolmest termini- ja tõlketöö abivahendist: tehisarust, masintõlkest ja tõlkeabiprogrammidest, ja seejärel heideti pilk terminiteaduse ajalukku. Vaba mikrofoni voorus sai sõna hulk seniste terminipäevakute esinejaid. Üritus on nüüd järelvaadatav, samuti on üleval pildigalerii.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži inglise keele nooremlektor Karit Jäärats arutles oma avaettekandes, kuidas tehisaru võib olla korraga nii tugi, partner kui ka segaja. Tartu Ülikooli keeletehnoloogia professor Mark Fišel tutvustas uut masintõlkeprogrammi, mis tõotab pakkuda abi ka terminitöös. Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke nooremlektori Marika Borovikova ettekande keskmes oli tõlkeabiprogrammides kasutatav tänuväärne terminibaasi funktsioon, millest on tõlkimisel rohkesti tuge. Viimase ettekande pidas Eesti Maaülikooli loodusteaduste ajaloo vanemteadur ja Tartu Ülikooli geograafia ajaloo kaasprofessor Erki Tammiksaar, kes heitis pilgu eesti terminiloo algusaegadesse, loodusteadlaste esimestele terminiloomekatsetustele, Johannes Voldemar Veski ajastule ja isiklikule tulevikuväljavaatele tehisaru ajastul.

Pärast ettekandeid jätkus terminipäevak vaba mikrofoniga, mille taha astusid senistel päevakutel osalenud ning neist oma erialakeele kasutuses ja terminitöös innustust saanud kolleegid. Teiste hulgas said sõna Sulev Kuuse ja Ene-Margit Tiit Tartu Ülikoolist, Ragnar Leming ja Andres Aland Eesti Maaülikoolist, Sirli Zupping Eesti Keele Instituudist, Anto Veldre Cybernetica AS-ist, Peep Nemvalts Tallinna Ülikoolist, Kärt Rummel Tallinna Tehnikaülikoolist ja Kaido Kivistik Kaitseväe Akadeemiast.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Terminipäevakut toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.