Neljapäeval, 11. detsembril kl 21.00–23.00 uuendatakse ülikooli kodulehel struktuuriüksuste kontaktide veebilehti, et need tulevikus kiiremini avaneksid. Uuenduse ajal ei ole võimalik välisveebi kasutada. Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast.
Järelvaadatav: teaduskonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“
Tartus toimus 27.–28. novembrini kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“, mis toob kokku eksperdid meilt ja mujalt, et jagada kliimateaduste värskeid teadmisi. Kahepäevast konverentsi saab otseülekandes jälgida nii Tartu Ülikooli UTTV videokeskkonnas kui ka Postimehe veebiportaalis.
Kliimamuutused mõjutavad äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu paduvihmade või kuumalainete kaudu üha tugevamini ka Eestit. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli sõnul võime tulevikus näha, et need sagenevad veelgi. „Lisaks fossiilkütuste kasutuse vähendamisele ja kasvuhoonegaaside heitmete kärpimisele saab üha olulisemaks muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Näiteks taristu rajamisel peame arvestama tulevikutingimustega ega saa lähtuda mineviku kliimast,“ tõi Toll näite.
Seejuures on äärmiselt oluline, et meil oleksid kvaliteetsed andmed, mis Eesti olusid nii minevikus kui ka olevikus kirjeldavad. „Saame olla tänulikud Eesti teadlastele, kes on ilmaandmeid mõtestatult kogunud juba 160 aastat. Mida pikem ja tihedam on ilmaandmete aegrida, seda rohkem on valdkondi, kus neid andmeid kasutada,“ ütles Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.
Kliimamuutuste põhjused ja kahjuliku mõju vähendamine
Üleilmsetele kliimamuutustele keskenduva konverentsi esimene päev oli ingliskeelne ja tõi kuulajani rahvusvaheliste tippteadlaste ettekanded. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni esindajana osales konverentsil teaduse ja innovatsiooni valdkonna juht Véronique Bouchet, kes pakkus väärtuslikku ülevaadet sellest, kuidas globaalsed teadus- ja koostööalgatused toetavad riikide võimekust reageerida üha sagenevatele äärmuslikele ilmastikunähtustele.
Helsingi Ülikooli professor, Soome Teaduste Akadeemia akadeemik ja ühtlasi Tartu Ülikooli audoktor Markku Kulmala rääkis aerosooliosakeste tähtsusest Maa kliima reguleerijana. Oulu Ülikooli veeressursside tehnoloogia osakonna juhataja Bjørn Kløve käsitles kliimamuutuste mõju majandatavate turbamaade veerežiimile ja Warnemünde Läänemere Uuringute Instituudi professor Markus Meier pidas põhjaliku ettekande kliimamuutustest Läänemere piirkonnas. Konverentsil sai rohkem teada nii kliimamuutuste põhjustest, mõjust kui ka kahjuliku mõju vähendamise lahendustest.
Eesti kohanemisvajadused
Konverentsi teisel, eestikeelsel päeval keskenduti Eesti vajadustele kliimamuutustega kohanemisel. Alustati pikema tagasivaatega Eesti kliimaandmete kogumisele ja mõtestamisele. Puudutati kliimamuutuste ühiskondlikku mõju ja kriisidega toimetuleku võimalusi. Lisaks arutleti, kuidas aitab ruumiplaneerimine vähendada paduvihmade ja kuumalainete mõju.
Konverents tõi kokku teadlased, otsustajad, praktikud ja kliimahuvilised. Üritust korraldasid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnaagentuur ja Eesti Meteoroloogia Selts.
Konverentsi toetati projektist LIFE-SIP AdaptEST, mille eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning nüüdisaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu.
Loe veel sarnaseid uudiseid
