Kassitoomel avati estofiilist Soome keeleteadlase Lauri Kettuse mälestusmärk

27. juunil avati Kassitoomel Baeri tänava ja oru vahel mälestusmärk Lauri Kettusele, kes osales eestikeelse ülikooli ja eelkõige läänemeresoome keelte õppetooli asutamisel ning oli aastail 1920–1924 selle õppetooli esimene professor.

Image

2025. aasta sügisel tähistati eestikeelse Tartu Ülikooli ajaloos suurt rolli täitnud professor Lauri Kettuse 140. sünniaastapäeva. Selle puhul Emakeele Seltsi eestvedamisel valminud mälestusmärk kujutab Kettust sõitmas Soome kelguga, mille maaletoojaks teda peetakse. Kelgul on pakid Kettuse kirjutatud raamatutega, millest pealmine on eestikeelne luulekogu „Südame sillad“. Figuur on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja lausetega. Monumendi autor on kujur Elo Liiv, pronksivalu tehti Uus Monumentaal OÜ töökojas. Koos mälestusmärgi rajamisega on korrastatud pargiosa selle all ja ümber.

Tartus elanud ja töötanud Kettunen aitas märkimisväärselt kaasa eesti kirjakeele kujunemisele. Ta oli Akadeemilise Emakeele Seltsi kaasasutaja ning mõjutas selle esimese esimehena professionaalse keelekorralduse kujunemist, keeleuurimise arengut ja perekonnanimede eestistamist. Ta seisis selle eest, et eesti keele kui noore riigikeele staatust tunnustataks, ja edendas hõimuliikumist. Taas Soomes elades ja töötades levitas Kettunen Eesti-sõbralikke ideid ja toetas eestlasi, sealhulgas soomepoisse.

Mälestusmärgi avamisel kõnelesid linnapea Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Soome suursaadik Vesa Vasara, Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang, kujur Elo Liiv ning idee autor ja mälestusmärgitoimkonna juht Jüri Valge. Laulis Vanemuise ooperisolist Kristjan Häggblom, Lauri Kettuse luulekatkendi luges ette Emakeele Seltsi kaasteadussekretär Jaana Toome.

Mälestusmärgi valmimist toetasid 413 üksikannetajat ning 40 asutust ja organisatsiooni nii Eestist kui ka Soomest. Mälestusmärgi rajamise algatas Emakeele Selts, suurtoetajad olid Tartu linn ja Tartu Ülikool.