Kestliku arengu keskus pakub programmijuhtidele ja õppejõududele koolitust kestlikkusteemade lõimimiseks õppekavadesse

Kestlikkus pole pelgalt keskkonnateema. See tähendab inimese ja ühiskonna heaolu, kultuuri elujõu, majanduse jätkusuutlikkuse ning looduskeskkonna hoidmise ja taastamise vahelise tasakaalu saavutamist. Sealjuures ei tohiks praegune tegevus kahjustada tulevaste põlvkondade võimalusi samaväärselt elada.

„On oluline, et tulevased ülikoolilõpetajad oskaksid oma erialast sõltumata mõelda ja tegutseda viisil, mis säilitab keskkonna ja ühiskonna kestlikkuse. See hõlmab kõiki teadusvaldkondi meditsiinist humanitaariani ja loodusteadustest ühiskonnateadusteni,„ ütles Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orru.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on praegu Tartu Ülikoolis toimuv õppekavaarenduse „maraton“ hea võimalus lõimida need teemad sujuvalt õppekavadesse. „Kestlik mõtteviis on üks üheksast võtmeteemast Tartu Ülikooli tulevikuoskuste raamistikus, mis tuleks õppekava üle vaadates läbi mõtestada konkreetse eriala võtmes. Kõiki tulevikuoskusi saab õppida ka eraldi ainetena, kuid eriti väärtuslik on see, kui suudetakse leida viise nende integratsiooniks erialase sisuga,“ ütles Valk.

Nelja tunni pikkustes õpitubades saavad programmijuhid ja õppejõud esmase ülevaate kestlikkusteemadest ja nende õpetamise võimalustest. Tutvustatakse nii toetavaid infoallikaid kui ka aidatakse leida võtteid, kuidas lisada kestlikkusteema õppekavadesse ja õppeainetesse. Koolitusi veavad eest õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula ja Tartu Ülikooli keskkonnanõunik Eva-Ingrid Rõõm, kellele on toeks kestliku arengu keskuse eksperdikogu liikmed.

Õpitoad toimuvad 5. juunil ja 12. juunil.