Kui ettevõtte arendusprobleem vajab teaduspõhist lahendust. Teadmussiirdedoktorantuur: kellele, milleks ja kust alustada?

Kas sinu asutuses või ettevõttes on keerukaid arendusülesandeid, mille lahendamisel oleks vaja kasutada teadustöö meetodeid? Kas sinu juures töötab magistrikraadiga spetsialist, kelle teadmisi ja oskusi võiks edasi arendada ning otsida ühtlasi lahendusi mõnele väljakutsele? Sellistel juhtudel tasub kaaluda koostööd Tartu Ülikooliga, kes pakub tänu laiale erialavalikule rohkelt koostöövõimalusi.

Teadmussiirdedoktorantuur on ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vaheline koostööprojekt. Selle käigus sünnib doktoritöö teemal, mis aitab lahendada valdkonna keerukaid probleeme ja loob väärtust nii tööandjale kui ka ühiskonnale laiemalt. Nii liiguvad teadmised teadusest praktikasse ja probleemid saavad teaduspõhised lahendused. Teadmussiirdedoktorantuuris pakutakse tippspetsialistidele enesetäiendamise võimalust ja asutusele kvaliteedihüpet.

Tartu Ülikool teeb teadmussiirdedoktorantuuri raames koostööd paljude asutuste ja ettevõtetega eri tegevusvaldkondadest. Selleks on sõlmitud koostöölepingud näiteks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, Eesti Rahva Muuseumi, Tervise Arengu Instituudi, Icosagen Cell Factory ja Cybernetica AS-iga.

Ülikool ja partnerorganisatsioon räägivad täpsemates koostöötingimustes läbi, et leida kõigile sobiv lahendus. Alljärgnevalt on kirjas peamised küsimused, mis võivad koostööd alustades tekkida.

• Kuidas alustada ülikooliga läbirääkimisi?

Enne ülikooli poole pöördumist aruta esialgne uurimisküsimus ja võimalikku doktoriprojekti puudutavad mõtted asutuses läbi. Nii on partnerasutusel ja tulevasel doktorandil ülikooliga suhtlust alustades teineteise soovidest ühine arusaam. Seejärel tasub pöörduda otse selle teadlase poole, keda ülikoolist juhendama palutakse, või võtta ühendust kontaktisikuga sellest ülikooli üksusest, kus on soov koostööd teha. Õige inimese leidmiseks võid kirjutada keskse doktoriõppe talituse esindajale.

Ülikoolipoolne juhendaja aitab hinnata uurimisküsimuse sobivust doktorantuuris käsitlemiseks ja nõustab vajaduse korral doktoritöö kavandi täiendamisel, et see vastaks doktoriõppe vastuvõtukriteeriumidele. Ülikooli kodulehel on eraldi lehekülg, kust leiab ülevaate sellest, mis tuleks asutuses eelnevalt läbi mõelda, millised näevad välja tööprotsessid ja kuidas käib vastuvõtt. Uurimistöö teema peab lähtuma asutuse vajadustest. See tähendab, et partnerasutus pakub välja konkreetse teema ja uurimisprojekti ning kandidaat kirjutab juhendajate abil doktoritöö kavandi. Teadmussiirdedoktorantuuri teemad aitavad partnerasutustel lahendada pikemaajalist arendustegevust nõudvaid väljakutseid.

Kui partnerasutusel on soov ülikooliga koostööd teha, kuid pole sobivat kandidaati, on tulevase doktorandi leidmiseks võimalik korraldada avalik konkurss.

• Kuidas leitakse doktoritöö juhendajad? Kes need täpsemalt on?

Teadmussiirdedoktorantuuris on doktorandil mitu juhendajat. Akadeemiline juhendaja määratakse seda eriala haldavast ülikooli üksusest, kuhu tulevane doktorant kandideerib. Tema vastutab doktoritöö kõrge akadeemilise taseme eest ja toetab doktoranti programmi läbimisel. Akadeemilisi juhendajaid võib olla ka mitu. Erialadevahelise teema puhul võivad juhendajad esindada eri teadusvaldkondi. Samuti on võimalik kutsuda doktoritööd juhendama välismaa ülikooli teadlase.

Lisaks on doktorandil partnerorganisatsioonipoolne juhendaja, kes on kaasatud kõikidesse juhendamist puudutavatesse protsessidesse. Partneriorganisatsiooni juhendajal ei pea olema doktorikraadi, aga ta peab olema juhendatavas valdkonnas ekspert, et doktoranti doktorantuuris toetada ja suunata projekti vastavalt ettevõtte vajadustele.

Seega ei tasu karta, kui ülikoolis ei leidu konkreetse teemaga tegelevat eksperti – mitu juhendajat saavad doktoranti üksteist täiendavate oskuste ja teadmistega toetada.

• Kes ja kuidas katab töökoha loomisega seotud kulud?

Teadmussiirdedoktorant jääb edasi tööle oma asutusse. See on suur erinevus tavapärase doktorantuuriga, kus doktorandiga sõlmitakse ülikooli nooremteaduri tööleping. Tööjõukulud katab seega tulevase doktorandi tööandja. Muud teadmussiirdedoktorantuuriga seotud kulud räägitakse partnerite vahel enne lepingu sõlmimist läbi. Kulude loetelu sõltub suuresti doktoriprojekti vajadustest.

Tööjõukulude katmiseks saab asutus taotleda sektoritevahelise mobiilsuse toetust (SEKMO), mille kohta on võimalik lähemalt lugeda Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

• Kes sõlmivad omavahel lepingu?

Lepingu sõlmivad ülikool ja partnerasutus. Kõik tähtsamad tingimused, sealhulgas tulevase doktorandi töökoormus, rahastus, juhendamine, intellektuaalomandi kasutamine ja muud küsimused räägitakse läbi lepingu sõlmimise käigus.

Partnerorganisatsioonidel, kes on huvitatud pikaajalisest koostööst ülikooliga ja kes soovivad tulevikus toetada mitme kandidaadi doktoriõpinguid, soovitame sõlmida raamlepingu. See lihtsustab märgatavalt edasiste kandidaadipõhiste kokkulepete tegemist.

• Millise koormusega hakkab teadmussiirdedoktorant tööle? Kuidas see täpsemalt kokku lepitakse?

Töökoormus lepitakse iga teadmussiirdedoktorandi ja tema tööandjaga eraldi kokku. Tavapäraselt kestab doktorantuur neli aastat, kuid kui doktorandil on doktoritööga seotud teemal varem avaldatud teaduspublikatsioone, võib lõpetada ka kiiremini. Teadmussiirdedoktorantuuri maksimaalne kestus on kokku kaheksa aastat, seega peaks doktorandi töökoormus doktorantuuris olema vähemalt 0,5 kohta.

• Millal alustab teadmussiirdedoktorant tööd?

Teadmussiirdedoktorantuuri on võimalik astuda kogu aasta vältel. Peamiselt oleneb see sellest, millal koostööleping sõlmitakse. Õpinguid ei pea alustama tingimata 1. septembril, kuid ülikool soovitab seda võimaluse korral teha. Siis algab õppetöö ja alustavatele doktorantidele pakutakse doktorantuuri sisseelamiseks toetavaid tegevusi. Samuti annab see võimaluse tutvuda teiste doktorantidega. Nii on kõigil ühine lähtepunkt, et olla paremini kursis ülikooli nõuete, tähtaegade ja doktorantuuri läbivate teemadega nagu teaduseetika, teaduse rahastamine, andmehaldus, doktoritöö nõuded ja publitseerimine.

Teadmussiirdedoktorantuuri jooksul saab osaleda Eesti doktorikooli üritustel, käia oma teadustööga seotud teadusüritustel ja luua erialavõrgustik. Teadmussiirdedoktorandil on samad õigused, võimalused ja kohustused nagu teistel Tartu Ülikooli doktorantidel.

Kõik ettevõtete ja muude asutuste juhid on oodatud 15. oktoobril Ülemiste Citys toimuvale teadmussiirdedoktorantuuri foorumile „Mõtteviisilt teadlane. Elukutselt lahenduste leidja“, kus räägitakse lähemalt, kuidas saavad ülikoolid ja partnerorganisatsioonid koostööd teha.