Ülikooli von Bocki maja (Ülikooli 16) on läbinud kapitaalremondi ja kultuuriteaduste instituut on taas kolinud oma ruumidesse.
Kinnisvaraosakonna arendustalituse juhataja Viljo Videri sõnul oli remont vajalik, sest maja oli amortiseerunud ega vastanud enam tänapäevastele töö- ja õpikeskkonna nõuetele.
Nüüd, mil kaheksa kuud kestnud töö on lõpule viidud, on instituudil võimalus nautida senisest märksa avaramat ja mugavamat keskkonda. Hoones uuendati kõik tehnosüsteemid – ventilatsiooni-, jahutus- ja elektrisüsteem ning vee- ja kanalisatsioonivõrk. Akendele paigaldati klaaspaketid ja rajati LED-valgustus. Ruumid said uue ilme ja ergonoomilise sisustuse, loodi ajakohased töötingimused ning õpperuumid. Varem tühjana seisnud keldrikorrusel on nüüd raamatukogu ning hubased töö- ja puhkeruumid. Keldrist teise korruseni viib lift, mis lisab liikumismugavust. Lisaks korrastati hoone fassaad ja uksed, taastati ajaloolised detailid ning korrastati olemasolevad aknad. Pirogovi platsi poolsele alale loodi istumisvõimalused ja rajati lillepeenrad.
„Meie eesmärk oli luua töötajatele ja üliõpilastele kaasaegsed tingimused ning samal ajal säilitada hoone väärikas ajalooline ilme. Kõige keerulisemaks osutus tegelikult uute tehnosüsteemide sobitamine vana maja konstruktsioonidega, kuna tuli leida lahendusi, mis säilitaksid hoone ajaloolise väärtuse,“ sõnas Vider.
Remont pakkus ootamatuid, kuid meeldivaid üllatusi. „Nimelt avastati lammutustööde käigus, et aastakümnete jooksul oli põrandatele lisatud neli kihti. Paremini säilinud materjalid restaureeriti ja osaliselt eksponeeriti, et tuua esile hoone ajaloolist ilu,“ lisas Vider.
Kultuuriteaduste instituudi juhataja Hedi-Liis Toome sõnul on uude majja kolimine kultuuriteadlaste jaoks nagu värske algus. „Renoveeritud ruumid on avaramad ja mugavamad, ent samas on säilinud tuttavlik vana maja eriline õhkkond. Ootame uut õppeaastat elevusega, sest värskendatud keskkond teeb õppimise ja töötamise palju toredamaks,“ ütles Toome.
Renoveerimistööd läksid käibemaksuta maksma veidi üle 2,8 miljoni euro. Ehitustöid tegid AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ, projekteerimistööd viis ellu AS RTG Projektbüroo. Arhitektuurilised lahendused töötas välja Kaido Kepp (Arhitektuuriklubi OÜ). Sisekujunduse autor on Ulvi Raudsik (Eluviis OÜ).