Loovus suunab mängu nii teaduses kui ka ettevõtluses

Loovmentorlus rikastab innovatsiooni mänguväljakut

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus CAMP on võtnud sihiks toetada nii loovettevõtjaid kui ka aidata kaasa loovmeetodite jõudmisele ettevõtete ja meeskondade igapäevaste töövõtete hulka.

Image

Startup Dayl toimunud loovuse edendamise töötoas „Innovation playground – exploring cretive mentorship“ tutvustas loovettevõtluskeskuse koordinaator Pille-Riin Lillepalu-Tubli koos kolleegi Anu Puulmanniga meetodeid, mis aitavad loovust elavdada ja kasutada loova juhendamise võtteid iga päev. Selleks korraldati rollimäng, kus väikeses rühmas esitatud ideede tagasisidestamisel tuli teadlikult võtta kas kriitiline, soosiv või neutraalne hoiak. See võimaldas nii negatiivseid kui ka positiivseid stsenaariume mänguliselt läbi mõelda ja saada infot väljastpoolt tulijalt, kes ei ole tegelikult ekspert. „Töötoas keskendusime vaid ühele loovuse turgutamise tööriistale paljudest, kuid mäng on kindlasti üks võimalusi, kus saab end vaimselt vabaks lasta. Näiteks disainmõtlemine aitab väga erinevate valdkondade eksperdid ühise eesmärgi nimel tegutsema panna või juba sissetöötatud ideedele värskust juurde tuua,“ selgitas Lillepalu-Tubli.

Probleemide loomingulisel lahendamisel on maailmas üks teerajaja olnud näiteks 1950-ndail USA-s asutatud ja tänaseni suuri tegusid korda saatev ettevõte Ideo, mis muutis inimkeskse disainmõtlemise eri valdkondades rakendatavaks, õpetatavaks ja laialt kasutatavaks töövõtteks. Viljandi kultuuriakadeemia teeb ettevalmistusi, et disainmõtlemise valdkonnas mentorlustuge pakkuma hakata.

Loov lähenemine aitab uuendustega kergemini kaasa tulla

Loovvõtted on muu hulgas vajalikud selleks, et aidata kodustada innovatsiooni, st võtta uuenduslikke teadusest sündinud ideid praktilisse kasutusse.

Meelis Kull tõi näite Ühendkuningriigis Bristoli Ülikoolis läbi viidud teadusprojektist, kus ta töötas järeldoktorina. Seal kaasati kohe projekti alguses tavainimesi, kes võiksid olla tulevikus projekti tulemuste kasutajaks. Neid kutsuti teadlaste tööga lähemalt tutvuma ja loovalt nõu andma, millistele igapäevastele probleemidele võiks teadustöö abil leevendust leida. Selle tulemusena hakati arendama sensoreid, mis aitaks tuvastada, kui vanainimene on kodus kukkunud, ja õigel ajal abi kutsuda. „Selle projekti puhul oli väga oluline suhelda juba varases faasis ka n-ö lõppkasutajatega, et nad oleksid hiljem valmis loodud tehnoloogiat katsetama. Korraldasime neile loomingulisi töötube, kus visandati, kuidas tulevik võiks välja näha. Tuleb kinnitada, et see aitas,“ kirjeldas Kull.

Image

Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko leidis, et nii nagu teaduses ärgitab loovus teadlast otsima uuenduslikke ideid koostöös teiste erialade teadlastega, nii võib ka ettevõtluses edu tuua see, kui ettevõtjad ja teadlased omavahel sagedamini mõtteid vahetavad. Teaduspõhisus on tema sõnul otsekui mootor, mis aitab tooteid ja teenuseid tulevikukindlamaks muuta. Sellest võidab iga valdkond, olgu selleks tehnoloogia või loomemajandus.

Startup Dayl toimunud arutelul jagasid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kultuuri- ja loomemajanduse teadmus- ja innovatsioonikogukonna Põhja regiooni keskuse juhi Kati Uusi-Rauva juhtimisel oma mõtteid Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kull, Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskuse koordinaator Pille-Riin Lillepalu-Tubli ja Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.

Loe lähemalt loovettevõtluskeskusest CAMP