Magistrant Hipp Saar: vabatahtlik tegevus täidab hinge ja motiveerib
Hipp Saar on Tartu Ülikooli teise kursuse ajaloomagistrant, kes uurib oma lõputöös, mis toimus nõukogude ajal võru keelega. Väljaspool ülikooli käib tema elu vabatahtliku tegevuse rütmis. Hipp on panustanud Tartu Ülikooli ajalooringi toimimisse, tutvustanud kirglikult oma eriala nii koolides kui ka ülikooli lahtiste uste päeval ning populariseerinud võru keelt noorte seas.
Õhinapõhiste ajaloohuviliste leidmine
,,Ülikoolis alustades soovisin leida loenguvälist erialaga seotud tegevust. Paljud minu kursusekaaslased liitusid tudengiorganisatsioonide või -seltsidega, aga mind köitis üks naljakas kokkusaamine ajalooringiga, kuhu viisid mind vanemate kursuste üliõpilased. Seal ei kohtunud ma mitte ainult endasuguste, vaid ka teiste bakalaureuse- ja magistriastme tudengitega,“ kirjeldab Hipp. Väärika ajaloo ja seltsiva vaimsusega ring, kus edendati nõukogude ajal noorte isemõtlemist, oli just see, millest Hipp osa tahtis saada. Üsna pea tekkis tal soov ringi juhtida ja ta kandideeris juhatusse.
Ajalooringiga liitudes oli tunda koroonapandeemia mõju – paljud traditsioonilised üritused olid pausile pandud. Kui Hipest sai ajalooringi esinaine, otsustati koos uue juhatusega taastada iganädalased loenguõhtud. ,,Hakkasime korraldama temaatilisi filmi- ja lauamänguõhtuid, tegime koostööd tudengipäevade tiimiga ning kutsusime külla erialainimesi, kes tutvustasid üliõpilastele ajaloolase töö köögipoolt,“ lisab ta.
Kuna ringi liikmetel rangeid kohustusi ei ole, saab iga ajalootudeng ise ideid pakkuda ja kõik saab teoks vabatahtliku töö käigus. Nii on Hipp kaasa aidanud bussireiside korraldamisele ja näituste kokkupanemisele. Ajalooringi liikmeid iseloomustab õhinapõhisus, missioonitunne ja soov kaasa rääkida. Kuigi praegu Hipp enam juhatuses ei ole, jätkab ta endiselt aktiivse liikmena. Praegu on ta seotud Eesti Mälu Instituudi projektiga, milles uuritakse Eesti muuseumide ajalugu.
Image
Ajalooringi juhatuse koostatud näitust „Lood ajast ja ringist“ saab näha Jakobi 2 õppehoone teisel korrusel.
Võru keel ja meel
Hipp on sündinud ja põhikoolis käinud Võrumaal. Tema kodus on alati räägitud võru keelt. Gümnaasiumipäevil Tartus hakkas ta tundma suuremat huvi ajaloo vastu ja valis selle järgi hiljem ka eriala. Ühel suvevaheajal toimetas Hipp Uma Lehte ja õige pea kutsuti ta Võro Seltsi. Tartu Ülikoolis õppides leidis ta võimaluse panustada vabatahtlikuna kodukandi kultuuri edendamisse. Ta osales 2021.–2022. aastal TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi projektis SetKo, ta kogus korpuse jaoks Setomaal keelenäiteid. ,,Projekti käigus sain tuttavaks teiste lõunaeesti keeltest huvitatutega“ märgib ta.
„2023. aasta sügisel otsustasin omal initsiatiivil korraldada Tartus võru keele kohviku. Olin juba Võrumaal koos Võro Seltsiga sarnaseid noorte keelehuviliste kohtumisi korraldanud, aga need ei läinud väga hästi. Mõtlesin, et peaks proovima sarnast asja siin teha,“ selgitab Hipp. Varsti võttis temaga ühendust TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut, et sellest regulaarne üritus teha. Sündis võru noorte keelekohvik, kuhu kaasatakse lisaks võrukestest tudengitele ka gümnasiste ja teisi noori.
Image
Lisaks ülikoolis võru keele populariseerimisele teeb Hipp võrukeelseid sotsiaalmeediapostitusi TikTokis. Samuti kuulub ta võrokeste kongressi vanemate kokku. ,,Aitasin näiteks koostada petitsiooni, et lõunaeesti keeled lisataks keeleseadusesse ja saaksid piirkonnakeele staatuse,“ kirjeldab Hipp oma tegevust vabatahtlikuna.
Lahenduste leidmine ja eduelamused
Vabatahtlik töö nii ülikooli, oma eriala kui ka kodukandi jaoks on neiu sõnul talle palju andnud. ,,Mulle meeldib luua inimestele keskkond, kus neil on võimalus arutleda endale olulistel teemadel,“ räägib Hipp. Suurima õnnestumisena näeb ta ajalooringi juhatusega korraldatud bussireisi Võru- ja Setomaale, kus käis rekordiliselt 58 osalejat. ,,Kõige keerulisem on üritustele uusi inimesi kohale meelitada. Aastate jooksul olen selgeks saanud, et kõige paremini toimib personaalne lähenemine ja ajaloost kirega rääkimine,“ märgib ta. Vabatahtlikuna valmistab Hipele enim rõõmu, kui kohtuvad sarnaste huvidega inimesed.
Hipe kolm mõtet, miks vabatahtliku tööd teha
- Tõelised sõbrad ja oma seltskond on garanteeritud.
- Oma huvid on võimalik siduda uute oskuste omandamisega.
- Eduelamus ja märkamine täidab hinge ja motiveerib edasi tegutsema.
Liitu Tartu Ülikooli vabatahtlike grupiga
Silmapaistvad üliõpilased saavad kutse tudengite tänuüritusele, mis toimub kord aastas kevadsemestri lõpus. Lisaks saad oma panuse eest Tartu Ülikooli meeneid.
Liitu grupiga
Loe veel sarnaseid uudiseid
