Mia Marta Vaheoja: õpetamine on üks parimaid viise õppimiseks

Tallinna 21. Kooli kuldmedaliga lõpetanud Mia Marta Vaheoja õpib Tartu Ülikoolis esimesel kursusel riigiteadusi ja osaleb programmis „Talendid Tartusse!“. Selle raames juhendab ta koos kahe kaaslasega 5.–6. klassi tüdrukutele mõeldud linnaplaneerimise huviringi. See kogemus on aidanud tal mõista, kui palju nõuab õpetamine ettevalmistust, koostööd ja oskust keerulisi teemasid teistele arusaadavaks teha.

Erialavalikust huviringi juhendamiseni

Mia Marta tunnistab, et eriala valimine oli talle keeruline. „Ma ei ole siiamaani täpselt aru saanud, kas mulle meeldivad rohkem humanitaar- või reaalained. Otsuse tegin puhtalt selle põhjal, et riigiteaduste õppekava oli ainus, mis mulle päriselt huvi pakkus,“ ütleb ta. Tema meelest ei tasu eriala valides lähtuda ainult praktilisest või materiaalsest poolest. Tähtis on ausalt oma huve ja tugevaid külgi hinnata ning mõelda, milline valdkond sulle päriselt sobib.

Mia Marta meelest on emakeeles palju lihtsam õppida kui mõnes võõrkeeles, isegi kui teise keele oskus on väga hea. Kuna ta soovis võimalikult kaua õppida eesti keeles ja tuttavas kultuuriruumis, astus ta Eesti ülikooli. „Et Tartu Ülikool on ikkagi Eesti vanim, mainekaim ja parim ülikool, ei pidanud ma pikalt mõtlema,“ ütleb Mia Marta.

Gümnaasiumi ajal osales Mia Marta viktoriinidel ja olümpiaadidel. 12. klassis saavutas ta ühiskonnaõpetuse olümpiaadil viienda koha. Just sealtkaudu avanes talle võimalus liituda Tartu Ülikooli teaduskooli programmiga „Talendid Tartusse!“, kus ta valis valdkonnaülese noore õpetaja suuna. Selle raames juhendab ta koos matemaatikat ja kirjandust õppivate kaaslastega matemaatikat, teadust, tehnoloogiat, inseneeriat ja kunste ühendava õpetamismeetodi STEAM põhimõttel toimivat huviringi Future City Lab. Kuna tiim tuli kokku eri valdkondadest, otsustati valida teema, mis võimaldaks kõigil oma teadmisi rakendada. Nii jõutigi linnaplaneerimiseni.

Mänguline huviring õpetab praktiliste ülesannete kaudu linna mõtestama

Huviringis tutvuvad 5.–6. klassi tüdrukud kahe kuu jooksul linna toimimise, taristu ja asutuste paigutamise põhimõtetega. Programmi lõpuks valmib neil ka väikesemõõduline linnakaart. Nüüdisaegse linna planeerimisel peab arvestama nii liikuvuse, mugavuse kui ka rohelusega.

Huviringi juhendamine nõuab Mia Marta sõnul palju eeltööd. Iga kohtumine tuleb põhjalikult läbi mõelda, et tegevused mahuksid ajaraami ja toetaksid õpieesmärke. Samal ajal peab juhendaja olema paindlik, sest kohapeal võib tekkida vajadus midagi muuta või kohandada. Sellest hoolimata on juhendamine tema meelest väga põnev nii korraldajatele kui ka osalejatele.

„Vahel teeme ka klassikalisemaid tekstülesandeid, kuid üldiselt üritame läheneda võimalikult mänguliselt. Näiteks mõõtkavade õppimisel märkisime põrandale teibiga joone, mille pikkust said tüdrukud mõõta ja eri mõõtkavadesse ümber arvutada. Viimasel korral aga andsime neile paberitükid, mis kujutasid erinevaid asutusi. Nad pidid tükid nii kaardile paigutama, et need asuksid võimalikult suurele hulgale linnaelanikele mugavas ja hästi ligipääsetavas kohas,“ kirjeldab Mia Marta.

Juhendamine õpetab planeerimist, paindlikkust ja vastutust

Image

Mia Marta saab huviringi juhendades arendada oma õpetamisoskusi. „Olen alati arvanud, et kõige lihtsam viis midagi selgeks saada on seda teistele õpetada. Lootsin, et õpetamisoskusi arendades olen ehk ka ise parem õpilane. Õpetamishuvi võis tulla ka hiiglaslikust austusest õpetajaameti vastu – tahtsin selle omal käel järele proovida. On imetlusväärne, kui palju tööd ja pühendumust õpetamine nõuab!“ arutleb Mia Marta.

Huviringi kavandamise ja juhendamise kogemus on Mia Martale õpetanud ka planeerimise vajalikkust. Ta on mõistnud, et kõike ei saa teha spontaanselt, eriti siis, kui midagi luuakse grupis või kellelegi teisele. Kuigi ta on ka varem meeskonnas töötanud, on pika projekti jooksul kolmekesi koostööd teha siiski teistsugune kogemus. Näiteks on tulnud arvestada sellega, et kõiki tiimiliikmeid ei saa igal hetkel kiiresti kätte ja seetõttu tuleb kokkulepped aegsasti läbi mõelda.

Samal ajal on ta saanud kinnitust, et oskab lastega hästi suhelda. „Peab olema kannatlik, natukene sõnu valima ja ei tasu kasutada keerulisi termineid. Tuleb arvestada, et lastel on vähem elukogemust. Asjad, mis tunduvad mulle elementaarsed, ei pruugi seda olla õpilastele, sest nad lihtsalt ei ole nii kaua elanud, et need teadmised oleksid saanud kujuneda,“ tõdeb Mia Marta. Noored on tema meelest väga hakkajad ja ta usub, et neil on huviringis lõbus. Lisaks leiavad nad sealt uusi sõpru. Tore on ka juhendajatel. „Vahel on noortel vahvad naljad või ütlemised. Näiteks on neil suur vajadus, et planeeritavas linnas oleks kindlasti boba-kohvik. Ma ei tea, mis on selle taustalugu, aga see teema tõstatub iga kord ja on naljakas,“ räägib Mia Marta.

Võimalusi on rohkem, kui esialgu paistab

Mia Marta ei tea veel, kes temast tulevikus saab. Ta tajub, et maailm muutub praegu väga kiiresti ja tulevik tundub ebakindel. Tehisaru arengu ja geopoliitiliste muutuste tõttu ei ole tema hinnangul isegi selge, millised ametid on mõne aasta pärast olemas. Seetõttu ei julge ta oma tulevikku liiga täpselt planeerida.

Kindlasti soovib ta pärast bakalaureuseõpet jätkata magistrantuuris. Magistriõppel näeb ta mitut väärtust. „Väga paljudel inimestel on bakalaureusekraad. Minu meelest aitab magistrikraad eristuda ja tööturul paremini läbi lüüa. Tegelikult mulle ka väga meeldib õppida ja uusi teadmisi saada,“ arutleb Mia Marta.

Programmis „Talendid Tartusse!“ on ta avastanud, kui palju ameteid ja karjäärivõimalusi on tegelikult olemas. „Nüüd on mul silmad lahti ja saan kaugemale vaadata. Kui meile anti ette STEAM-i teema, siis ma korraks mõtlesin, et see ei ole päris see, mida õpin. Aga samas pakub see vaheldust ja paneb mõtlema, et tegelikult ei pea tulevikuski kitsalt oma eriala juurde jääma, vaid võimalusi on rohkem,“ usub ta. Nii soovitabki Mia Marta programmis osaleda juba puhtalt kogemuste ja enesearengu pärast. Lisaks on see tema meelest hea võimalus viibida toredas seltskonnas ja ennast proovile panna.