Narva kolledžis avati ainulaadne magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“
Kas soovid õppida midagi praktilist ja tähenduslikku, ise käed külge panna ning probleemidele lahendusi pakkuda? Tartu Ülikooli Narva kolledžis on avatud uus magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“, mis sobib neile, keda huvitavad nutikad lahendused, eluliste ülesannete lahendamine ning koostöö ettevõtetega.
Perspektiivikas Ida-Virumaa
Uus magistriõppekava aitab kaasa Ida-Virumaa ja kogu Eesti kestlikule arengule ning on osa õiglase ülemineku fondi tegevusest. Õppekava toetab nii kogenud inseneride ümberõpet kui ka uute spetsialistide ettevalmistamist. Õpe on tihedalt seotud ettevõtlusmaailmaga ja selles rakendatakse praktilisi koostöövorme.
Kuigi õppe keskmes on piirkondlik areng, on programm mõeldud õppijatele üle Eesti. Narva kolledži infotehnoloogia ja ettevõtluse osakonna juhataja Lilian Ariva sõnul oodatakse Ida-Virumaale ka väljastpoolt tulijaid – piirkonnas on uuendusmeelsed ja koostööaltid ettevõtted ning rohkelt kasutamata võimalusi.
Magistriõppekava üks eesmärke on viia üliõpilased juba esimese õppeaasta jooksul kokku kohalike ettevõtetega, et kujuneksid tugevad ja pikaajalised koostöösuhted. „Kui ettevõte märkab mõnda tugevat ja motiveeritud magistranti, pakutakse talle praktika- või töökohta,“ ütleb Ariva.
Kellele uus õppekava sobib?
Õppijalt eeldatakse head ettevalmistust matemaatikas ja IT-s. Ühe sisseastumistingimusena peab eelmises õppeastmes olema läbitud vähemalt 30 ainepunkti eest matemaatika, statistika või informaatika aineid. Samas on õppekava paindlik. „Kui mõni teema on varem õpitud, aga vajab nüüd kinnistamist, saab selleks sobivaid vaba- või valikaineid juurde võtta,“ sõnab Ariva.
Õpitakse sessioonõppes – üliõpilased on oodatud Narva kohapeale iga kolme nädala tagant. Valmis tuleb olla üksikuteks veebiloenguteks ja konsultatsioonideks ka sessioonidevälisel ajal.
Õppekava programmijuhi Erika Lorentsi sõnul on programmis ühendatud andmeteadus, robootika ja ka tehisintellekti tööstuslike rakenduste arendamine, mis on Eesti kontekstis unikaalne. Õppes on tähtsal kohal oskus luua reaalseid robootilisi süsteeme koos andmehõive, juhtsüsteemide ja masinnägemisega.
„Paindlikkust lisab ka see, et õppekavas on võimalik praktika- ja õpirändemooduleid valida vaheldumisi – näiteks saab teha praktikat Eestis või õppida vahepeal välismaal või TÜ-s Tartus,“ selgitab Lorents. Ideaalis kasvavad praktikast välja ka lõputööd.
Õppekava arendamisel, õppes ja teadusprojektides tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ja tehnoloogiainstituudiga.
Praktiline õppetöö
„Meie lõpetajatest saavad laiapõhjaliste teadmistega spetsialistid, kes oskavad märgata probleeme, algatada muutusi ja neid ka ellu viia,“ rõhutab Lilian Ariva.
Image
„Näiteks hakkavad tudengid tegema UV-liimi aplikaatorisüsteemi taskukohasele robotile Dobot MG400, mis kohaneb automaatselt tootmisvajadustega, võimaldab vestluspõhist juhtimist ja aitab muuta tööstusrobootika kättesaadavaks ka väikestele ettevõtetele,“ ütleb Narva kolledži robootika spetsialist Kaspar Kallas. Tema sõnul arendatakse tulevikus süsteemi jaoks välja ka nutikas kruvikeeraja ja jootekolb. Nii luuakse ühtne platvorm, mis aitab väikestel ettevõtetel tootmist automatiseerida ilma suurte kuludeta.
Tulevased tööandjad näevad terviklikku ja töötavat lahendust ning saavad hinnata üliõpilase praktilisi oskusi tehisintellekti, andmeanalüüsi, mehaanilise disaini ja tarkvaraarenduse vallas.
Robokoda – Narva uus tehnoloogiakeskus
Sügissemestril avatakse kolledžis ka Robokoda – uus robootikalabor, kus tudengid ja teadlased aitavad ettevõtetel luua prototüüpe ning teha vajalikke teste. Lisaks saavad üliõpilased praktiliste oskuste arendamiseks kasutada robootikaklassi. Robokojas hakatakse pakkuma ka täienduskoolitusi õpetajatele ja teistele tehnoloogiast huvitatutele. Samuti tehakse koostööd kohalike gümnaasiumidega: näiteks said Narva koolide õpilased sel kevadel osaleda 3D-printimise valikkursusel.
Uue õppekava alusel õppijaid hakkab juhendama ka intelligentse robootika kaasprofessor Sudath Rohan Munasinghe. Saame temaga tuttavaks!
Milline on Sinu varasem kogemus robootika ja andmeteaduse vallas ja kuidas see aitab kaasa Narva kolledži uue õppekava arendamisele?
Olen õppinud ja uurinud robootikat Jaapanis Saga Ülikoolis. Pärast doktorantuuri jätkasin järeldoktorina Korea teadus- ja tehnoloogiaülikoolis (Korea Advanced Institute of Science and Technology, KAIST) ning sellel ajal osalesin ka Stanfordi Ülikooli robootikainstituudi teadustöös.
2005. aastal naasin kodumaale Sri Lankale, kus asutasin robootika ja intelligentsete süsteemide labori, kus tegime üliõpilastega mitmesuguseid robootikaprojekte. Minu eestvedamisel lisati Sri Lanka Moratuwa Ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppekavadesse robootika, juhtimissüsteemide, mehhatroonika ning autonoomsete süsteemide kursused. Hakkasin tegelema ka masinõppega ja rakendasin seda autonoomsete robotite iseseisva navigeerimise arendamiseks. Kasutan stiimulõpet kõrgtehnoloogilistes robootikasüsteemides.
Usun, et minu teadmistest ja kogemustest robootikas, iseõppimises ja süsteemide juhtimises on Narva kolledži uue magistriõppekava arendamisel palju kasu.
Mis innustas Sind tulema Eestisse ja just Narva kolledžisse õpetama?
Olin juba mõnda aega soovinud Eestisse tulla. Olin lugenud Eesti kohta ja kuulnud selle ilust ning ootasin võimalust tulla pikemaks ajaks mõnda Eesti ülikooli. Sattusin internetis kuulutuse peale, kus kaasprofessor Karl Kruusamäe otsis kandidaate robootika kaasprofessori ametikohale. See tundus olevat ideaalne võimalus – kandideerisin, läbisin vestlusvoorud, mind valiti välja ja siin ma nüüd olen.
Millised on Sinu arvates robootika ja andmeteaduse tähtsaimad suunad, millele noored peaksid tähelepanu pöörama?
Neid on mitu, nimetan mõne.
- Teostuslik intellektitehnika (embodied AI) – selles valdkonnas uuritakse, kuidas tehisintellekti tõhusamalt masinatesse integreerida, et parandada nende taju, otsustamist ja juhtimist.
- Humanoidrobootika (humanoid robotics) eesmärk on luua robotid, kes näevad välja, kõnnivad, räägivad ja töötavad nagu inimesed, et nad saaksid sujuvalt koos inimestega töötada.
- Pehmerobootikas (soft robotics) ehitatakse roboteid pehmetest ja paindlikest materjalidest, mis võimaldavad nõtket liikumist. Pehmerobotid on oma omaduste poolest eriti kõrgelt hinnatud näiteks kirurgias.
- Stiimulõppe (reinforcement learning) abil, kus tehisaru õpib sellest, et ta saab vastavalt oma tegudele kas premeeritud või karistatud, arendatakse näiteks keerukate robotite liikumisjuhtimist.
- Imitatsioonõpe (learning by demonstration) tähendab seda, et robotid ja masinad peavad suutma õppida inimeste näidete ja häälkäskluste abil – nii nagu kogenud töötaja õpetab algajat.
Mis on Sind seni Eestis või Narvas kõige rohkem üllatanud või inspireerinud?
Mind inspireerivad kõikjal kogetud sõbralikkus ja lahkus. IT ja ettevõtluse osakonna juhataja Lilian Ariva ning kolleegid on pannud mind end koduselt tundma. Eesti ja Narva on mind üllatanud oma korrastatuse ja puhtusega. Siin on lihtne ringi liikuda ja tööasju ajada.
Kolledž kui osa kogukonnast
Lilian Ariva arvates on Narvas õppimine mujalt tulijatele väärt kogemus. Narva pakub uut ja teistmoodi keskkonda, põnevaid vaatenurki ja kultuuriliselt mitmekesist linnaruumi. „Narva on ühtaegu vaikne ja elav. Siin toimuvad kontserdid, loengud ja kogukonnaüritused, kuhu üliõpilased on alati oodatud. Kui Tartus oled tudengina üks sadadest, siis Narvas on lihtsam silma paista. Kindel on aga see, et kui tuled Narva avatud meelega, õpid siin väga palju uut ja huvitavat, kohtad teistsuguse mõtlemisega inimesi ning avardad oma silmaringi.“
Tutvu lähemalt õppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“ õppetöö ja vastuvõtutingimustega.
Osale ka õppekava tutvustavas infotunnis. Täpsema info leiad kodulehelt.
Loe rohkem Tartu Ülikooli Narva kolledži õppimisvõimaluste kohta.
Loe veel sarnaseid uudiseid
