Neli Tartu Ülikooliga seotud teadlast on maailma mõjukaimate seas

Teabeettevõte Clarivate avaldas äsja maailma enim viidatud teadlaste 2025. aasta ülevaate, kuhu kuulub neli Tartu Ülikooli sidemetega teadlast. 6868 mõjukast teadlasest koosnevasse nimekirja pääses kokku kuus Eesti teadusasutustega seotud teadlast.

Image

Clarivate’i pingeritta jõudsid tänavu interdistsiplinaarse uurimistöö kategoorias Tartu Ülikooli mikrobioomika professor Elin Org ja molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Mohammad Bahram. Taime- ja loomateaduste kategoorias jõudis tabelisse mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo ning sotsiaalteaduste kategoorias inimgeograafia külalisprofessor Frank Witlox.

Mikrobioomika professor Elin Org töötab genoomika instituudis, kus tema töörühm uurib peamiselt soolestiku mikroobikoosluse ja komplekshaiguste seoseid. Selle eesmärk on hinnata mikrobioomi sobivust haiguste ennetamiseks või varajaseks avastamiseks, leida mikrobioomi seoseid haigustega nende eri staadiumites ja uurida mikrobioomi mõju ravimite toimele. Mitu Elin Oru publikatsiooni on avaldatud valdkonna mõjukas ajakirjas Nature Genetics.

Professor Leho Tedersoo ja kaasprofessor Mohammad Bahram teevad üheskoos teadustööd mulla mikrobioloogia ja elurikkuse valdkonnas. Tedersoo on keskendunud seentele ja globaalse biogeograafia aspektidele. Tänavu pälvis ta Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlase grandi, mille abil luua uudne mikroskoopiliste seente DNA-põhine klassifitseerimissüsteem. Bahram, kelle põhitöökoht on Rootsi Põllumajandusülikool, tegeleb mulla mikroorganismide ja nende funktsionaalsuse uurimisega. Teadustöös püüavad nad välja selgitada, kuidas kasutada mullaressursse kliimamuutuste ajal säästlikult, ning pakkuda keskkonnahoidlikke lahendusi maakasutuse muutusteks ja elurikkuse väärtustamiseks.

Tartu Ülikooli inimgeograafia külalisprofessori Frank Witloxi uurimistöö keskmes on reisimiskäitumise analüüs, kestlik liikumine, linnastumine ja linnalogistika. Osa Witloxi teadustööst on avaldatud teiste ülikoolide nime alt.

Enim viidatud teadlaste nimekirjas on ka üks Tartu Ülikoolist tuule tiibadesse saanud tippteadlane – endine Tartu Ülikooli fauna metagenoomika teadur, praegune Jyväskylä Ülikooli juhtivteadur Sten Anslan.

Kuidas mõjukust hinnatakse? „Teadusartikli viidatavus on oluline mõõdik, mis näitab teadlase töö rahvusvahelist mõjukust. Mida rohkem on teised teadlased mõnele teadustööle viidanud, seda laiemat mõju on see uute teadmiste arendamisele avaldanud,“ selgitas Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk.

Maailma ühel suurimal teadusandmebaasil Web of Science põhinevasse nimekirja pääses viimase 11 aasta (2014–2024) 6868 mõjukaimat teadlast. Ülevaate koostajad võtavad aluseks Web of Science’i analüüsitööriista Essential Science Indicatori (ESI) andmed, kuhu on koondatud 1% maailma enim viidatud publikatsioonidest. Teadlaste publikatsioonid on ESI-s jaotatud 21 valdkonda.

Pingerea koostajad ei analüüsinud siiski kõiki enim viidatud publikatsioonide hulka jõudnud teadusartikleid, vaid ainult neid, mille autorid ei esindanud rohkem kui 30 institutsiooni. „Peale selle võetakse arvesse endale viitamise anomaaliaid, plagiaate ja üldist teaduseetikat. Kontroll on pikk ja põhjalik,“ selgitas Lauk.

Puhastatud andmete põhjal määrab Clarivate igale valdkonnale lävendi, kui palju teadlasi sellest valdkonnast nimekirja pääseb. Ülevaatesse jõudnud teadlasi hinnatakse nende enim viidatud publikatsioonide arvu põhjal. Ühtekokku analüüsitakse andmeid peaaegu pool aastat.

Eestist kuuluvad nimekirja veel Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor akadeemik Ülo Niinemets ning Tallinna Tehnikaülikooli turunduse valdkonna professor Linda D. Hollebeek.

Tutvu Clarivate’i edetabeliga.