Radioloogia professor Pilvi Ilves räägib inauguratsiooniloengul, miks lapsel võib tekkida insult ja milline on sel juhul taastusravi

Neljapäeval, 22. mail kl 16.15 peab Tartu Ülikooli radioloogia professor Pilvi Ilves ülikooli aulas oma inauguratsiooniloengu „Kuidas nii? Pole ju võimalik, et minu lapsel on insult!“.

See, et lapsel võib tekkida insult, tundub paljude inimeste jaoks täiesti võimatu. Põhjendamatult arvatakse, et insult on ainult vanadel inimestel, kelle veresooned on lupjunud. Insult aju veresoone sulgusest või lõhkemisest võib tekkida aga kogu eluea jooksul, ka lootel, vastsündinul ja lapsel, kuigi harva. Lastel ja täiskasvanutel on sarnased insuldi sümptomid – ühe kehapoole nõrkus, epilepsia või kõnehäire, kuid selle tekkepõhjused erinevad. Vastsündinutel ja lootel on kõige levinum teadaolev insuldi põhjus ema rasedusaegne infektsioon, lapseeas võib insuldi põhjus olla ka geneetiline. Insuldi tagajärjeks on tihti motoorika-, kõne-, kognitsiooni- ja käitumisprobleemid ning epilepsia. Erinevalt täiskasvanust peab laps pärast insulti sageli kogu ülejäänud elu elama raske puudega. Seetõttu on oluline pärast insulti tuvastada võimalikud arengulised kõrvalekalded, et alustada taastusraviga võimalikult vara.

Inauguratsiooniloengul annab professor Pilvi Ilves ülevaate insuldi võimalikest tekkepõhjustest, sealhulgas geneetilistest riskidest lapsel, ning lapse aju plastilisusest ja neuroradioloogilistest meetoditest, mille abil hinnata insuldiga lapse arengu prognoosi ja insuldijärgse taastusravi võimalusi.

Pilvi Ilves lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lastehaiguste eriala cum laude ning alustas pärast anestesioloogia ja intensiivravi internatuuri 1987. aastal tööd anestesioloogina Tartu Kliinilise Lastehaigla lasteintensiivravi osakonnas. Seal asus ta 1988. aastal tegema tol ajal uudseid ultraheliuuringuid. Aastail 1994–1999 oli Ilves lastekliinikus doktorantuuris ning uuris hapnikupuuduses sündinud lapsi, kasutades nende ajukahjustuse ja prognoosi hindamiseks põhiliselt peaaju ultraheliuuringuid. Sellest kasvas välja huvi radioloogia vastu ja 1999. aastal astus ta radioloogia residentuuri. Pärast lõpetamist 2003. aastal asus Ilves tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiateenistuse radioloogina. Ta on täiendanud end Norras Oslo Ülikooli Haigla lasteuuringute instituudis ning Rootsi, Soome ja Kanada ülikoolihaiglates. Aastail 2004–2009 töötas ta radioloogina Rootsis Karlstadi Keskhaiglas.

Pilvi Ilves on töötanud Tartu Ülikoolis alates 1997. aastast, algul lastehaiguste õppetoolis vanemlaborandina, alates 2004. aastast hemato-onkoloogiakliiniku vanemassistendina ja 2006. aastast dotsendina. 1. septembril 2009 loodi ülikoolis tema algatusel hemato-onkoloogiakliinikust eraldiseisev radioloogiakliinik. Sestsaati on Ilves olnud selle kliiniku juht ning alates 1. jaanuarist 2010 kuni praeguseni ka Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juht ja radioloog. 1. septembril 2024 sai temast radioloogia professor.

Professori peamised uurimissuunad on olnud hapnikupuuduses sündinud lapsed, insulti põdenud lapsed ja viimastel aastatel ka kiirguskaitse. Uuringuteks on ta saanud mitu Eesti Teadusagentuuri granti. Ilves on TÜ laste insuldi uurimisrühma juht. Tema juhendamisel on kaitstud kolm doktoritööd ja avaldatud 206 teaduspublikatsiooni. Ta on mitme erialaseltsi liige ja Eesti Radioloogia Ühingu pädevuse hindamise komisjoni esimees aastast 2008.