Raketist päikeseautoni: tudengiprojekt kui hüppelaud tulevikku

Tallinnas Rocca al Mare Kooli lõpetanud Armin Mere õpib praegu Tartu Ülikoolis teisel kursusel arvutitehnikat. Juba neljandat aastat osaleb ta Solaride’i päikeseauto arendamises. See projekt sai alguse 2020. aastal kahe Tartu Ülikooli tudengi eestvedamisel eesmärgiga ehitada Baltikumi esimene päikeseauto.

Üks asi viis teiseni

Elektroonika, programmeerimine ja infotehnoloogiaga seonduv oli Arminile südamelähedane juba kooli ajal. Loovtööna valmistas poiss endale arvutikorpuse, kuhu olid sisse ehitatud LED-tuled. Gümnaasiumi ajal disainis ta päris oma ergonoomilise klaviatuuri. Seda kasutab noormees tänini.

Image

Gümnasistina osales Armin ETV saates „Rakett 69“ ja see kogemus avas talle nii mõnegi ukse. „Pärast neljandast saatest väljakukkumist hakkasin saama huvitavaid pakkumisi. Mind kutsuti nii LHV panka praktikale kui ka liituma Solaride’i projektiga. Olin tol ajal 11. klassi õpilane,“ meenutab Armin. Solaride’is tegutsedes jõudis temani arusaamine, mida ta täpselt ülikoolis õppida tahab. Nii saigi valitud Tartu Ülikooli arvutitehnika õppekava.

Teekond tiimijuhiks

„Olin Solaride’i projektist kuulnud ja näinud intervjuulõiku saatest „Hommik Anuga“. Toona mõtlesin endamisi, et kui ülikooli lähen, võiksin ka milleski taolises osaleda. Kui mulle pakkumine tehti, olin natuke üllatunud ja tegelikult ka väga õnnelik,“ kirjeldab Armin.

Esialgu oli ta Solaride’is elektroonikatiimi liige. Sel ajal ehitati esimest autot, millega hiljem Marokos võistlemas käidi. „Kui võistluselt tagasi tulime, pakuti mulle võimalust olla elektroonikatiimi juht. Olin nõus ja juhin tiimi nüüd juba teist hooaega,“ räägib Armin.

Image

Tema esimene ülesanne oli välja mõelda kommunikatsioonisüsteem auto moodulite vahel. Lisaks tuli tal tööle panna autolaadija ja hoolitseda juhtmestuse eest. Samal ajal tegi ta ka oma esimese trükkplaadi, mis oli tema jaoks suur saavutus, sest trükkplaatideni jõutakse tavaliselt esimest korda ülikoolis.

„Praegu jälgin, et tiimis oleks igaühel oma ülesanne ja tööd saaks õigeks ajaks tehtud. Kuigi tiimijuhi roll on arendav ja annab väärtuslikke kogemusi, tunnen end eriti innustunult siis, kui saan lahendada tehnilisi ülesandeid. Näiteks ehitasin tiimijuhtimise kõrvalt tagatuled kolmandale autole ning hiljuti katsetasin esimest korda alalisvoolu muundamist vahelduvvooluks – see oli põnev ja õpetlik.“

Katseta, eksi, paranda

Armin tõdeb, et kui ta poleks Solaride’iga liitunud, oleks ta elu kindlasti palju igavam. Ta on kogenud, et õppimist takistab hirm vigu teha. Oluline on julgus proovida, eksida ja küsida. Ilma selleta pole areng võimalik. „Hiljuti pidime esitama võistlusele mingeid dokumente ja selle käigus avastasime, et meie auto esisuunatuled ei vasta nõuetele, kuna asuvad liiga madalal. Tegime videokõne peainseneriga, analüüsisime olukorda ja pakkusime erinevaid lahendusi senikaua, kuni leidsime sobiva. Inseneritöö seisnebki probleemide lahendamises. See olukord oli ka hea näide tiimitööst – kriisiolukorras koguneme, arutame ja leiame ühiselt väljapääsu,“ arutleb noormees.

Image

Tema arvates võiksid gümnaasiumilõpetajad juba varakult teadusprojektides osaleda. See annab tööturul eelise – projektis omandatakse praktilised oskused, mida ülikooliõpingutes ega paljudes töökohtades ei saa.

Solaride – rohkem kui lihtsalt auto

Päikeseautot ehitades on ette tulnud ka naljakaid olukordi. „Esimese hooaja lõpus, kui töödega läks kiireks, veetsime pea terve nädala garaažis ja ehitasime autot. Ühel päeval olin seal koos Siimuga tarkvaratiimist. Siim läks, pea alaspidi, auto armatuurlaua alla juhtmeid paigutama. Ühel hetkel tajusin, et tükk aega on täielik vaikus olnud. Läksin vaatama, kus Siim on, ja nägin, et ta on sinna pea alaspidi magama jäänud,“ jutustab Armin. Palju nalja saab ka kontoris, kus pakutakse kõiksugu hulle ideid välja. Mõnest pöörasest mõttevälgatusest võib teinekord omakorda midagi head sündida.

Solaride’i ei muuda eriliseks mitte ainult töö, vaid ka kogukonnaüritused. Suvel toimuvad suvepäevad, kus kohtutakse, kuulatakse muusikat ja veedetakse koos hästi aega. Meeskonda kuulub kuus- kuni seitsekümmend inimest, kellest umbes kolmkümmend viis on mehaanika-, tarkvara- ja elektroonikainsenerid. Ülejäänud inimestest moodustuvad turundus-, finants- ja koolitustiimid.

Image

Tulevikus

Solaride’il on valmimas juba kolmas päikeseauto ja augustis suundutakse Austraaliasse võistlema. Seejärel alustab värske tiim uue auto arendamist kas nullist või varasema disaini põhjal. „Võib-olla keskendutakse hoopis väikesele maastikuautole, päikeseenergial töötavale lennukile või millelegi täiesti uuele. Peamine eesmärk on pakkuda platvormi, kus tudengid ja gümnasistid saavad oma teadmisi rakendada ja arendada,“ räägib noor insener.

Armini meelest on auto viimistlus ja üldine kvaliteet võrreldes varasemaga märgatavalt paremaks läinud. Suurimaks luupainajaks on tema sõnul seni osutunud uksed. Esimesel hooajal need loperdasid igas suunas ja tuul pääses kõikjalt sisse. Teisel hooajal suudeti uksed juba korralikult sulguma saada, kuid tihendus polnud ikka veel piisav. Kolmanda auto puhul on tiim selle probleemiga veelgi põhjalikumalt tegelenud.

Image

Selle hooaja lõpus plaanib Armin tiimijuhi teatepulga edasi anda, et mõni järgmine noor saaks samuti juhtimiskogemuse. Ta kaalub jätkamist lihtsalt tiimliikme või hoopis mentorina. Esmajoones tahaks ta keskenduda arendustööle.

Praktika toetab õpinguid

Oma erialavalikuga on Armin väga rahul. Samuti leiab ta, et projektis osalemine on tema ülikooliõpinguid tohutult toetanud. Kuna õpe on intensiivne, on Armini meelest tore, et osa õpitavast on talle juba tuttav ja ta ei pea täiesti nullist alustama. Mõne aine on ta saanud projektis saadud kogemuse põhjal üle kanda.

Praegu pole Armin veel otsustanud, mida ta pärast bakalaureuseõpet edasi teeb. Ta kaalub Tartu Ülikooli magistriõpet, aga ka õpingute jätkamist välismaal.